Roostetäpid kroomil
#1

Tere,

Auto kroomitud tagustangel märkasin roostetäppe. Mida ette võtta, kuidas neist lahti saada ja kaitsta edasise rooste eest?

Näpuga höörudes tuli maha:
[Pilt: rooste1.JPG] [Pilt: rooste2.JPG] [Pilt: rooste3.JPG]
Vasta
#2

Tõmba cifiga maha ja siis võid natuke õliga tupsutada neid väikseid koldeid. Tavaliselt on üks väike täpp roostet ja see tekitab suure koleda läraka stangele. See väike täpp lükka noaga maha ja pane õli, peale sinna natuke.

Ise toimetasin sapika stangedega nii ja 2 aastaga pole rooste läinud. Kuigi ma pole talvel ka sõitnud.
Vasta
#3

Uuri poest kroomi hooldus vahendeid.
Ise olen kasutanud Turtle chrome polish ja tulemus normaalne.Sõitnud muidugi ainult suvel.

Gaz m20 Pobeda
Vasta
#4

Omast kogemusest võin öelda,et need hooldusvahendid ja muud nipid teevad küll asja ilusamaks aga probleemi ei lahendaSad Kui "roosteussil"juba pesa sees siis miski seda enam ei peata.Seega- kui tahta perfektset asja siis nagu eelpool soovitus-kroom maha ja uus peale.Ja see on päris kallis "lõbu"Sad
Vasta
#5

Just eile kuulsin sellist asja,pidi olema vana nipp.Võtad tükikese hõbepaberit,teed veega märjaks ja nühid kroomitud pinna puhtaks.
Vasta
#6

(20-06-2011, 20:03 PM)uko Kirjutas:  Just eile kuulsin sellist asja,pidi olema vana nipp.Võtad tükikese hõbepaberit,teed veega märjaks ja nühid kroomitud pinna puhtaks.

Euroopa vanatehnikalaatadel müüakse selliseid abrasiivklotse, mis teevad galvaanikapinnad jms roostest jm sodist puhtaks. Kui aga rooste on roninud kusagilt galvaanika alla, siis on mõistlik lahtikobrutanud laik maha kiskuda ja selle alus roostemuundajaga neutraliseerida (ja hiljem veekindla lakiga + vajadusel ka alumiiniumvärvise pintsliga üle käia). Muidu saab detaili/sõidukit hoida vaid kuivas ruumis, ei mujal.

Mina olen seda võtet - vana galvaanika võimalik säilitamine koos roostepesade/-laikude neutraliseerimisega - masskasutanud oma vanaaegsete jalgrataste juures. Täpsemalt - nende detailide juures, kus on valdav enamik galvaanikast peal, kuid mõni koht kahjustatud. Minu käsi ei tõuse sellistel puhkusel kogu galvaanikat mass-uuendama. Või ka seal, kus on säilinud nikli/kroomi otsas vaadataval kujul algseid embleeme ja/või värvikaunistusi (millel algsel kujul on omaette väärtus). Ainus reaalne alternatiiv sellele oleks suure köetava ja konditsioneeritava laohoone tegemine, milleks minu rahalised vahendid aga ei küüni ning loodaval jalgrattamuuseumil sponsoreid ju nagunii pole... Kui seesugust ruumi pole (ja ma ei usu, et minu erakogule tuleb lähema 10-20 aasta jooksul), hävib kahjustuste algetega, kuid neutraliseerimata roostega galvaanika tihti aga loetud aastatega... Seega on ainus tee rooste neutraliseerimine.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Olen kuulnud et alumiiniumifoolium + Coca-Cola peaks aitamaWink

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#8

Sellise täppide hulga puhul on roostepesade millegagi lahtikiskumine ja aluse neutraliseerimine lootusetu.
Lihtsaim lahendus on rohkelt vaha. Kõigepealt pind lapi+vahaga puhtaks ja seejärel regulaarne uuendamine. Kestab veel päris kaua. Vaha tungib roosteaukude serva vahelt kuigivõrd ka pinna alla ja sellega natuke neutraliseerib.
Vasta
#9

Ma ka poleeriksin kergelt üle vedela ja väga peenikese pastaga ning siis kaitseks korduvalt vahaga. Nende pesade lahtikaapimine ainult laiendaks aukude põhjas olevat metallipinda .
Vasta
#10

teemast läbi käinud CIF, Coca-Cola ja (poleerimis-)pasta on ilmselt kas happelised või leeliselised. Need aitavad puhastada, aga äkki soodustavad samas ka hilisemat roostetamist? Ortofosforhape "neutraliseerib" rooste - muudest ei oska-julge aga arvata. Kõige kindlam tundub enne poleerimist justament roostemuunduri-ortofosforhappe kasutamine.

aga siin võiks ju teha lihtsa testi:
- puhas(tatud) plekiriba nitrolahusti, atsetooni või silikoonipesuga puhtaks
- peale triipudena roostemuundur (või mitu), Coca-Cola, CIF ning poleerpasta. Huviks ka kroomipuhastuspasta, kuigi sellel on ilmselt vaha sees, niiet ei saa otseselt võrreldavana võtta
- natuke aega ning "katalüüsimiseks" plekiriba aeg-ajalt (vihma)vette susata
- tulemeid / illustratiivset pildimaterjali lahkelt jagada. Kindlasti käesolevas teemas Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#11

(27-08-2012, 22:53 PM)13piisab Kirjutas:  teemast läbi käinud CIF, Coca-Cola ja (poleerimis-)pasta on ilmselt kas happelised või leeliselised. Need aitavad puhastada, aga äkki soodustavad samas ka hilisemat roostetamist? Ortofosforhape "neutraliseerib" rooste - muudest ei oska-julge aga arvata. Kõige kindlam tundub enne poleerimist justament roostemuunduri-ortofosforhappe kasutamine.

aga siin võiks ju teha lihtsa testi:
- puhas(tatud) plekiriba nitrolahusti, atsetooni või silikoonipesuga puhtaks
- peale triipudena roostemuundur (või mitu), Coca-Cola, CIF ning poleerpasta. Huviks ka kroomipuhastuspasta, kuigi sellel on ilmselt vaha sees, niiet ei saa otseselt võrreldavana võtta
- natuke aega ning "katalüüsimiseks" plekiriba aeg-ajalt (vihma)vette susata
- tulemeid / illustratiivset pildimaterjali lahkelt jagada. Kindlasti käesolevas teemas Smile

Mina oma diletandi mõistusega pakuks lihtsa lahenduse:

poleerid rooste maha, kuni metall, mis oli varem rooste all omandab peegelläiket. Siis tilgutad sinna peale veidi läbipaistva veekindla lakki.

Selle järel poleerid seda veel kord, et poleks näha laki tilga servad.

Kui kaua selline variant kestab mina öelda ei oska...puht piltide poolest, oleksin mina antud stange juba tõstnud "vajab ülekroomimist" kategooriasse.


Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#12

Nõustun eelkõnelejaga. Lihvi liivakaga vana kroom maha ja viltkettaga läikima ning vii Vasarasse kroomimisse. Nii lihtne see ongi.
Vasta
#13

(28-08-2012, 11:10 AM)mellpoiss Kirjutas:  
(28-08-2012, 09:32 AM)Martin460 Kirjutas:  Lihvi liivakaga vana kroom maha ja viltkettaga läikima ning vii Vasarasse kroomimisse.

Päris nii lihtne ei ole. Vana kroomkate eemaldatakse Voltas vastupidise meetodiga kui Vasaras peale pannakse. Mahalihvimine korrektselt ei õnnestu, kuna kroom on tugevam kui raud, järelikult nühite kroomkatte kõrvalt hulka rauda ennem minema kuniks kroomi maha saate. Ühesõnaga keerate detaili tuksi.
Kogemuste põhjal pole ka viltketas see parim asi poleerimiseks.
Neil teemadel juba netis kirjutatud küll, ei hakka kordama.

On küll kirjutatud aga kordamine on tarkuse ema nagu öeldakse. Kodusel meetodil ongi kõige odavam variant ise vana kroom maha lihvida ja seda ei maksa karta, et hulka rauda kaduma läheb...raud on nimelt kroomi all. Voltasse võib ka viia vanni aga see maksab. Nagunii pead kihi rauda maha lihvima kui roostetäpid juba kroomi peal on sest rooste on raua sisse ennast söönud. Detaili(antud juhul stange) keerad nö. tuksi siis kui hakkad neid üksikuid roostetäpi kohti lihvima...siis läheb jah detail laineliseks...tuksi ta ei lähe lihtsalt loll on pärast vaadata lainetavat stangetBig Grin Lihtne võrdlus on auto kerelt pahtli lihvimisega värvieeltöö käigus. Ei lihvita ju sõrmeotsaga neid kohti kuhu pahtli määrisid vaid ikka pika klotsiga...sama asi on ka kroomimise eeltöö puhul. Klotsi pikkuseks soovitan 1/3-1/4 detaili sirge osa pikkusest. Ise ma lihvin kettaga ja aegajalt klotsiga kontrollin ja korrigeerin. Veel võib soovitada kui on paks detail ja roostetäpid siis võib pahupoolelt lüüa täpi koha natukene välja ja siis tasaseks lihvida...saab veidi kiiremini.
Vasta
#14

Tegu on roolil asetseva võruga mis on mingist alumiiniumi vms. sulamist tehtud. Aja jooksul on peale tekkinud piltidel nähtavad kahjustused. Heameelega uut kroomi peale ei paneks. Kuidas selliseid täppe eemaldada/vähendada?
[Pilt: 2391571707c6fe_l.jpg]

[Pilt: 2391571524b115_l.jpg]

Do'nt panic
Vasta
#15

Kas need ei ole mite rällakast lennanud sädemete , või keevituse sädemete jäägid?

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#16

(08-02-2015, 23:12 PM)h2rra Kirjutas:  .Kas need ei ole mite rällakast lennanud sädemete , või keevituse sädemete jäägid?

Ei ole. Need on tekkinud palju pikema aja jooksul, asuvad ühtlaselt ümber perimeetri nii sise- kui välisringil.

Do'nt panic
Vasta
#17

See on pigem silumiini oksüdeerumine,mis tingitud siis sellest,et kroomi all on materjal hakanud reageerima niiskusega.


Vasta
#18

       
Kroomi alla on jah oksiidipoiss pugenud. Neid täppe saad vähendada kui poleerid detaili suvalise poleerimispasta ja puhta lapiga. Päris ära neid ei saagi sest kroomist on oksiid juba läbi tulnud. See kui juba rooste/oksiid on läbi kroomi jõudnud siis tähendab, et kroomi all on kordades hullem olukord.  Ilusa detaili saamiseks tuleks ta kroomivannist läbi solistada.
Lisan info mõttes paar pilti näiteks sellest milline on detail kroomi pealt ja sama detail kui vana kroom on maha leotatud.
Vasta
#19

Igavesi asju ei ole. Ometi tekib küsimus, kas kroom või nikkel ilukattena on pandud liiga õhuke (vanasti nii öeldi) või on asi muus. Näiteks nitropõhiste autovärvide ajastust on meeles, et värvi kuivamisel jäävad sinna mikrokanalid, kust pääseb niiskus metallini. Et seda vältida, tuli värvida kuni 10 kihti (luksuslikumad limusiinid), et ükski mikrokanal teisega kohakuti ei sattuks.
Kas päästaks olukorra kolm korda kroomida-nikeldada? Või polegi muud võimalust kui hoida klaaskapis?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#20

(09-02-2015, 16:47 PM)aavu Kirjutas:  Igavesi asju ei ole. Ometi tekib küsimus, kas kroom või nikkel ilukattena on pandud liiga õhuke (vanasti nii öeldi) või on asi muus. Näiteks nitropõhiste autovärvide ajastust on meeles, et värvi kuivamisel jäävad sinna mikrokanalid, kust pääseb niiskus metallini. Et seda vältida, tuli värvida kuni 10 kihti (luksuslikumad limusiinid), et ükski mikrokanal teisega kohakuti ei sattuks.
Kas päästaks olukorra kolm korda kroomida-nikeldada? Või polegi muud võimalust kui hoida klaaskapis?

Mitut kihti selles tavainimese mõistes kroomida ei saa sest tegemist ei ole kroomi sisse kastmisega vaid galvaanilise protsessiga. Üritadeds kõvemat voolu panna detailile siis kõrbevad otsad ja nurgad piimjasmatiks. Kroom kestab niikaua ja on nii kvaliteetne kui hästi on tehtud eeltöö detailile ennem kroomimist. Uued detailid peavad kauem vastu sellepärast, et nendel ei ole roostetäppe sees mida peab välja lihvima tootmise ajal. Tagantjärgi kroomitud asjad mida taastatakse...neil ei viitsita kõiki roostetäpikesi välja lihvida ja seepärast on suht ruttu mullid üleval ja kroom maas. Ise üritan võimalikult lähedale peegelpinnale tulemust saavutada eeltööga , et kroomitud pind kaua vastu peaks.

FB grupp: Kroomimine


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne