Kroomimine
#1

Tere motosõbrad.

Kas keegi on lasknud endal nt sumpse, leegikaid, või mootorit kroomida ? Ja mis hindadega tegu oleks ka ? Narvas kuuldavasti 80 eeku ruutdetsimeeter koos ettevalmistusega. Aga kus veel tehakse korralikku tööd ?

Aga ärge nüüd peale karake, küsiks veel et mis vahe on niklil ja kroomil ? Nikkel ilus läikkiv ja esihark tsiklitel nikeldatud, aga kroom ka ju samalaadne ? ? ?

Otsin eboniidist Iž-350 signaali ja M72 signaali cm-01 cm-02, militaar M72 kuuluvaid kanistreid, kanistri raame, kohvreid ja nende raame. dektarjovi relvakinnitus jalgasid ...
Vasta
#2

teadsin et see on kallis... aga nii kallis?

ega nikklil ja kroomil välimusel vahet polegi
Vasta
#3

ehk oskab keegi nimetada kohti lõuna-eestis, kus sellist teenust pakutakse. Ja oleks tore kui eeltööd ei peaks ise tegema. (vb on see liiga palju tahetud )
Vasta
#4

Mõned kroomimisvõimalused siin:

Norma
Aadress: Tallinn, Laki 14
Telefon: (number eemaldatu 2018a - ei seostu kroomimisega ja väidetavalt eraisiku kroomimisteenust enam Normast ei saa)
Kontaktisik: Sirje Varik
Kroomimise hind: 1000 EEK / m2
Vasetamise hind: -
Eeltööde hind: -
Märkused: Ainult kroomimine ja nikeldamine.



Eraisik
Aadress: Vana-Narva mnt. 20
Telefon: 051 - 43 420
Kontaktisik: Martin
Kroomimise hind: 250 - 1200 EEK / dm2
Vasetamise hind: ? EEK
Eeltööde hind: ? EEK
Märkused: Hinnad täpsustamata ning koos eeltöödega.

Volta tehas
Aadress: Tallinn, Tööstuse 47
Telefon: 6 120 616
Kontaktisik: Arkadi Hiie
Kroomimise hind: -
Vasetamise hind: -
Eeltööde hind: -
Kroomi mahavõtmise hind: 175 EEK / m2
Märkused: Ainult kroomi eemaldamine.



Vasar
Aadress: Maardu, Vana-Narva mnt.1
Telefon: 6 379 344
Kontaktisik: Galvaanika osakond
Kroomimise hind: 706 EEK / m2
Vasetamise hind: 354 EEK
Eeltööde hind: - EEK
Märkused: Ainult kroomimine ja vasetamine.

Eraisik

Aadress: Narva
Telefon: 051 - 08 706
Kontaktisik: Igor Brokk
Kroomimise hind: 50 EEK / dm2
Vasetamise hind: ? EEK
Eeltööde hind: ? EEK
Märkused: Teeb eeltööd ka ise.
Detailide toimetamisel Narva võib abi saada ka
Kloostrimetsa Motopoest (tel: 6 238 246)

Kvaliteedi osas üldiselt vist Martini kroomimistöökoda soovitatakse. See aga paraku kõige kallim kah.

Kroomil ja niklil aga välimuse osas see vahe,et nikkel on kollakas ja minu meelsest natuke koledam. Tsiklite juures tuleks ikka kroomimist kasutada
Vasta
#5

Kroom annab tugevama pinna. Nikkel on veidi
pehmem, st allub rohkem mehaanilistele
kahjustustele. Kuni 1920-30te aastateni
kasutati reeglina nikeldamist (dekoratiivse
väliskihina), siis hakkas see tasapisi
asenduma kroomimisega.

Kui Sul peale WWII vehiikel, siis on seal
kindlalt väliskihiks kroom, kui vanem, siis
võib olla nii üht kui teist. Seda on
jäänustest näha, nikkel on kollakam ja
pehmem. Jalgratastel muide säilis nikkel
kroomi asemel pikemalt kui muudel sõidukitel.
Muide - kroomimise ühe variandi
juures kasutatakse niklit aluskihina.

Kui ei ole algsena taastamise huvi, soovitan
igal juhul niklile kroomi - kiht on tugevam.

Muide - WWII ajal kasutati tihti nikli ja
kroomi aseainena tsinki. Nt 1941. aasta
Rootsi jalgrattal on palöju tsingitud osi,
mis enne WWII olid kroomitud/nikeldatud.


Parimat,

Valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#6

Üks nüanss nikeldamisel/kroomimisel veel.
Üsnagi sageli oli algne galvaanikakiht
üsnagi õhuke ning uue galvaniseerimise
käigus tuleb uus kiht imenatuke paksem. Nt
kasvõi sel põhjusel, et uue galvaniseerimise
käigus täidetakse ebatasasused (nt
roostepesad) galvaanilise vasega, mille
peale kandmine millimeetrikümnendike
täpsusega ei kuku alati välja.

Kui nüüd pisidetailid peavad hiljem täpselt
kokku istuma, võib juhtuda, et tekib jamasid.
Eelmainit imenatuke võib praktikas olla
kuni 0,1-0,3 mm, mis istude ja keermete puhul
on aga tihti liiast.

Seega aitab tükkide galvaniseerija
informeerimine probleemist või hilisem
galvaanikakihi mahalihvimine istude kohalt.
Parim oleks esimene variant, aga praktika
näitab, et alati see ei õnnestu.

Olen kogenud omal nahal probleemi
jalgrattapedaalide ja sadulate korral, mis
koostatakse paljudest pisidetailidest.


Parimat,

Valdo

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#7

aga kas keegi teab kedagi veel kes ei asuks tallinnas või narvas Smile
Vasta
#8

kvaliteetse kroomi saamisel tuleb enne alt tingimata nikeldada. kirjutamata reegel on, et nikkel ikka väliskeskkonda ei sobi. massinate puhul nikeldamine on üks paras haltuura.
Vasta
#9

Kas siis tõesti Tallinnast Narvast lõuna poole ei jää mõnda kroomi-kohta.
Nati nadi käia nt sumpaga mitu korda Võrust Tallinnasse, et kroomida.
Vasta
#10

Midagi olen kuulnud ka kroomisvõimalusest Tartus aga see pidi selline kahtlane variant olema ja vist ainult tutvustega saama. Muidugi täpselt ei tea, äkki keegi oskab midagi öelda?

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#11

Ärge nüüd kõrri karake...

Mis pull selle kroomimisega on? Kas see on põhimõtteliselt mingi värv mis mingile pinnale kantakse??
Kas seda ei anna siis ise kuskilt muretseda?
Ma olen kuulnud, et Türil pidi ka keegi asju kroomina...:bounce
Vasta
#12

ÕO MAI GAAD!!!Kroomimine on mingi detaili katmine galvaaniliselt õhukese kroomi kihiga.Kroom on teatavasti metall mitte mingi värv.
Vasta
#13

To Erka: Kroom on üks metall. Nikkel ka.
Võta lahti Mendelejevi elementide tabel Smile

Kroomimine/nikeldamine on miski jubina
galvaaniline katmine nimetet metalliga, mis
annab talle nii ilmastikukindluse kui ka
läikiva meeldiva välimuse. Sest erinevalt
terasest ei oksüdeeru kroom/nikkel
õhu käes Wink

Galvaaniline katmine toimub kaetava jubina
asetamisega teatud keemilise lahuse vanni ja
siis elektrivooluga läbilaskmise teel
jubinast/ollusest, mille tulemusena kandub
jubinale keemilise reaktsiooni tulemusena
ollusest eralduv nimetet metalli kiht.
Põlve otsas ise tehes ei ole seda protsessi
mõeldav üldjuhul läbi viia. Lisajama
põhjustab asjaolu, et nimetet ollused ja
nende jäägid on parajalt mürgised.

Kui tegemist ei ole uue ja siledapinnalise
jubina nikeldamise/kroomimisega, vaid miski
vana asja (taas)katmisega, siis ei ole
põhijama seotud mitte galvaanilise protsessi
endaga, vaid eeltööga. Ettavalmistatav detail
peab olema peegelsile ja ilma igasuguste
defektideta, muidu jääb tulemus ikka väga
kole ja mingit läiget, mis niklile ja
kroomile on omased, ei saavutata.

Selleks tuleb vana vigasaanud galvaanikaga
detaililt kõigepealt keemiliselt vana
nikli/kroomi jäägid lasta eemaldada ning
siis tuleb detail katta galvaaniliselt vase
kihiga, millele järgneb vasekihi paras
töömahukas lihvimine, vajadusel 1, 2 või enamgi
kordi vaske galvaaniliselt peale kandes ja
lihvides.

Piltlikult öeldes - kui Sa võrdled kroomimist
värvimisega, siis vasetamine on pahteldamise
analoog ja vase mahalihvimine pahtli lihvimise
analoog. Loomulikult on tööprotsessid
võrratult keerukamad ja töömahukamad kui
värvimise korral.


Parimat,

Valdo

P.S. Vabandan proffide ees, kellele pidin
galvaanika elementaarseid baastõdesid lahti
seletama

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#14

A selline küsimus hr. Valdole. Ehk kommenteerid hr Märt Karu kroomimis ja nikeldamistõid. Väidetavalt osad Su jalgrattavidinad tema kroomitud
Vasta
#15

Tartus on ka võimalik kroomida aga täpset kohta ei tea. Üks sõber lasi mõni aastat tagasi oma tsikli lenksu kroomida. tema jutu järgi sinna vanni eriti pikem asi mahtunudki, võibolla on nüüd asi teisiti.
hind oli (ma võin eksida) kuskil 70-kr. ruutdets.
Aga kui tegu on mingite alumiinium tetailidega siis need on võimalik poleerida spets pastaga, tulemus pidi jääma väga lähedale kroomile

kes kaugemale sõuab, sellel on pikkem tee tagasi
Vasta
#16

siia oleks vist kroomile hea reklaamina panna selline link... http://www.stillruns.com/melted.php

auto vulkaani purske ajal laava poolt üles ulatatud, aga kroom peaaegu nagu uus

I'm so broke I can't even pay attention [Jimi Hendrix - Taking Care Of No Business]
Vasta
#17

Märt Karu viimased tööd on küll väga head olnud. Mõnel juhul on Märt \"sitast saia teinud\", eriti viimaste tuledega.

Mädri tel ka 056684440

Dad.
Vasta
#18

kas tegu on sama mehega, kes praegu valuvelgi trimmi ajab?
Vasta
#19

Kas kroomvärviga(spray mida müüaxe)saab värvida mootori pealset ja silindreid:???
Vasta
#20

saab küll kui sa tahad värvkatet paariks päevaks, sest siis see tuleb maha mootori pealt. Mul oli raskusi isegi sellega kui ma panin kunagi oma Delta bensiinipaagi peale kruntvärvi ja siis mitu katet kroomvärvi peale. Mootori peal, mis on tehtud alumiiniumisulamist ning kuumeneb, ei pea see ammugi vastu. Isegi väljanägemine ei ole sellel asjal kaugeltki kroomitaoline. Rohkem nagu alumiiniumpulbriga midagi.

Mootorit oleks palju parem lihtsalt poleerida või siis musta ahjuvärviga üle värvida, tulemus tuleb palju parem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne