14-11-2003, 16:35 PM
Üks nüanss nikeldamisel/kroomimisel veel.
Üsnagi sageli oli algne galvaanikakiht
üsnagi õhuke ning uue galvaniseerimise
käigus tuleb uus kiht imenatuke paksem. Nt
kasvõi sel põhjusel, et uue galvaniseerimise
käigus täidetakse ebatasasused (nt
roostepesad) galvaanilise vasega, mille
peale kandmine millimeetrikümnendike
täpsusega ei kuku alati välja.
Kui nüüd pisidetailid peavad hiljem täpselt
kokku istuma, võib juhtuda, et tekib jamasid.
Eelmainit imenatuke võib praktikas olla
kuni 0,1-0,3 mm, mis istude ja keermete puhul
on aga tihti liiast.
Seega aitab tükkide galvaniseerija
informeerimine probleemist või hilisem
galvaanikakihi mahalihvimine istude kohalt.
Parim oleks esimene variant, aga praktika
näitab, et alati see ei õnnestu.
Olen kogenud omal nahal probleemi
jalgrattapedaalide ja sadulate korral, mis
koostatakse paljudest pisidetailidest.
Parimat,
Valdo
Üsnagi sageli oli algne galvaanikakiht
üsnagi õhuke ning uue galvaniseerimise
käigus tuleb uus kiht imenatuke paksem. Nt
kasvõi sel põhjusel, et uue galvaniseerimise
käigus täidetakse ebatasasused (nt
roostepesad) galvaanilise vasega, mille
peale kandmine millimeetrikümnendike
täpsusega ei kuku alati välja.
Kui nüüd pisidetailid peavad hiljem täpselt
kokku istuma, võib juhtuda, et tekib jamasid.
Eelmainit imenatuke võib praktikas olla
kuni 0,1-0,3 mm, mis istude ja keermete puhul
on aga tihti liiast.
Seega aitab tükkide galvaniseerija
informeerimine probleemist või hilisem
galvaanikakihi mahalihvimine istude kohalt.
Parim oleks esimene variant, aga praktika
näitab, et alati see ei õnnestu.
Olen kogenud omal nahal probleemi
jalgrattapedaalide ja sadulate korral, mis
koostatakse paljudest pisidetailidest.
Parimat,
Valdo
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.