15-03-2005, 13:42 PM
Ma tegin paar aastat eeltööjama 62.a. Tuula kroomjuppide jagu läbi.
Suuremad augud tuleb tõepoolest tinaga täita, mitte vasega, vask tahab liiga suurt temperatuuri, see mõjub metalli struktuurile halvasti.
Enne kroomimist galvaaniliselt vasetada võib, kuid ei pea tingimata, ma lasin mõned detailid vasetamata teha, pole neil vahet midagi.
Galvaaniline vasetamine defekte eriti ei silu, pigem annab kroomkattele suurema ilmastikukindluse.
Vana kroomi saab väga hästi mehhaaniliselt maha, tuleb erinevaid vahendeid kasutada (saaber, rauaviil, sametkäi jne), liivapritsist eeltööriistana eriti abi pole, sest teeb vastiku teralise pinnastruktuuri, mida raske siluda.
Ise pole küll mõtet kroomida, seni kui seda veel tehakse, sest eeldab spets lahuseid, vanne ja keerulisi elektroode.
Eeltöö tegemisel on põhitööriist puidust ketas, millel on vilt peal ja vildi peal liivapaber. Oluline on see, et ketas on laua pääl ja detail on käes, siis saad kõige ühtlasema pinna, alustad 120teralise liivapaberiga ja hakkad järjest ülespoole minema, kõige lõpus poleerid vildi ja kivipastaga kõrgläikeni.
Kroomimisele minev rauddetail peab olema täpselt samasugune kõrgläikiv nagu kroomimisest tulnud.
Vasara mutid ei viitsi eratellimusi alati korralikult pesta, sellepärast tuleks detail enne kroomimisse viimist nitrolahustiga puhtaks pesta ja siis paberisse pakkida.
Pole mõtet kalkuleerida a la 7 kr dm2, Vasar võtab ikka ruudu hinna, seega tasuks viia korraga rohkem detaile.
See on siis jama kui Vasar enam väiketellimusi ei võta, nagu keegi eelpool mainis. Asi liigub jah tasapisi sinnapoole, et isetegemise võlud tahetakse ära kaotada, ostame kõik endale \"ülikaasaegsed ja trendikad\" värdjalike tulede ja suurte persetega japsikoopiad ja imetleme nende \"kroomdetaile\", mis on tegelikult pulberkihtsadestamise teel \"kroomitud\" plastmassikäntsakad.
Suuremad augud tuleb tõepoolest tinaga täita, mitte vasega, vask tahab liiga suurt temperatuuri, see mõjub metalli struktuurile halvasti.
Enne kroomimist galvaaniliselt vasetada võib, kuid ei pea tingimata, ma lasin mõned detailid vasetamata teha, pole neil vahet midagi.
Galvaaniline vasetamine defekte eriti ei silu, pigem annab kroomkattele suurema ilmastikukindluse.
Vana kroomi saab väga hästi mehhaaniliselt maha, tuleb erinevaid vahendeid kasutada (saaber, rauaviil, sametkäi jne), liivapritsist eeltööriistana eriti abi pole, sest teeb vastiku teralise pinnastruktuuri, mida raske siluda.
Ise pole küll mõtet kroomida, seni kui seda veel tehakse, sest eeldab spets lahuseid, vanne ja keerulisi elektroode.
Eeltöö tegemisel on põhitööriist puidust ketas, millel on vilt peal ja vildi peal liivapaber. Oluline on see, et ketas on laua pääl ja detail on käes, siis saad kõige ühtlasema pinna, alustad 120teralise liivapaberiga ja hakkad järjest ülespoole minema, kõige lõpus poleerid vildi ja kivipastaga kõrgläikeni.
Kroomimisele minev rauddetail peab olema täpselt samasugune kõrgläikiv nagu kroomimisest tulnud.
Vasara mutid ei viitsi eratellimusi alati korralikult pesta, sellepärast tuleks detail enne kroomimisse viimist nitrolahustiga puhtaks pesta ja siis paberisse pakkida.
Pole mõtet kalkuleerida a la 7 kr dm2, Vasar võtab ikka ruudu hinna, seega tasuks viia korraga rohkem detaile.
See on siis jama kui Vasar enam väiketellimusi ei võta, nagu keegi eelpool mainis. Asi liigub jah tasapisi sinnapoole, et isetegemise võlud tahetakse ära kaotada, ostame kõik endale \"ülikaasaegsed ja trendikad\" värdjalike tulede ja suurte persetega japsikoopiad ja imetleme nende \"kroomdetaile\", mis on tegelikult pulberkihtsadestamise teel \"kroomitud\" plastmassikäntsakad.