[Toffel]

Kui viimane postitus algas sõnadega, et tänasega algas kevad, siis nüüd võin öelda, et tänasega algas sügis. Tegin veel kerge loputuse ja siis ajasin Manta garaaži kevadet ootama. Odoka näit oli 57983, nii et selle hooaja läbisõit jäi tiba alla 5000km. Päris nii igav see suvi ka ei olnud, et kevadel auto garaažist välja ja sügisel sisse tagasi ja vahepeal ainult kalla ja talla. Tegemisi ikka jagus. Esimese asjana sai tegeletud diffriga sest lisaks tavapärasele vaiksele undamisele oli mingi uus kahtlane heli juurde tekkinud. Jällegi oli Hundu see kes hädast välja aitas ja ühe vana silla mulle andis, mille sisu ma siis osaliselt ümber lappasin. Sellise tegemise peale tegi aga sild sellist koledat häält, et jube kuulatagi. Läksin siis kõrvad lontis uuesti Hundu juurde ja tegime siis nii nagu kohe oleks pidanud tegema. Sai parem küll kui enne remonti. Järgmine suurem ettevõtmine oli käigukasti vahetamine kuna sõidu ajal kostis pidev kerge vile sealt suunast. Ise kahtlustasin selles käigukasti ja ka Hundu kinnitas seda. Põrutasin siis ühel heal päeval Hundu töökotta. Ise olin muidugi härga täis, et mis see siis ära ei ole - üks kast alt ära, teine asemele ja tunni pärast koju. No ega ikka ei läinud küll nii. Esiteks on need sidurikoja poldid nii vastu tulemüüri kinni, et paras nikerdamine on nende keeramine.Kui poldid lahti, selgus et kastil pole ruumi otsast tulekuks. Esimene optimistlik arvamus oli, et ehk piisab stabikavarda lahti laskmisest. ei piisanud. Järgmisena said mootoripadjad lahti lastud ja mootorit veidi ettepoole nihutatud. Ikka ei aidanud. Lõpuks ei jäänud muud üle kui kruvisin kasti uuesti mootori külge tagasi ja tõstsime mootori koos kastiga välja. Nii et esialgsest kiirest vahetusest kujunes lõpuks kaks päeva kirumist ja vandumist ja jebimist. Ja mis kõige vahvam- vile on ikka alles.
Niipaljukest siis selle hooaja tegemistest. Järgmine aasta on Manta A jaoks juubeliaasta, nii et peaks siis kuidagi lugupidavamalt oma vanakesse suhtuma. Ehk lasen veljed üle värvida.