vedruteras ja kuumutamine
#1

Juhtus nii, et kogemata kuumutasin üht rakist, mis sisaldas surve all vedru, kuumaõhu puhuriga. Rakist avades selgus, et vedru on võtnud uue kuju, kuid säilitanud oma elastsed omadused st. vedru toimis sama hästi kui enne, olles lihtsalt lühem. Hiljem kordasin sama protseduuri, venitades vedru näpitsate vahel kuuma abil algse pikkuseni. Mingit jäikuse muutust pole täheldanud.
Metalli värv on kollakaspruun.
Selle peale tuli mul kohe ette, et autol oleks vaja esimesi vedrusid kümmekond cm lühemaks saada. Mis oleks kui tõmbaks vedrud kammitsate vahele ja paneks kuhugi termika ahju...
Vasta
#2

Kui see esialgne jutt ikka tõsi on, siis pidi ilmselt toimuma kuuma õhu mõjul vedruterase pehmenemine ja pärast õhutemperatuuril tagasi karastumine. Rolleyes
Kui see tõesti tõsi on, siis kes oskab kinnitada, et konkreetne autovedru teras saab vajalikul viisil karastatud ja vedru "käik" ju jääb ikkagi sellise kokkupressimise tulemusena lühemaks, vb küll seda soovitaksegi...
Vasta
#3

(24-02-2011, 22:58 PM)vootele Kirjutas:  ... Mis oleks kui tõmbaks vedrud kammitsate vahele ja paneks kuhugi termika ahju...
Ära sa sellist pommi küll tegema hakka. Kui vedru muudab seal ahjus kuumuse mõjul oma omadusi, siis ei jää ka kammits muutumatuks.
Olen kunagi sellise pommi natuke teistel asjaoludel lahti lasknud ja seda asja korrata küll ei tahaks. Vedru teekond ruumis oli etteaimamatu. Õnneks tabas ta mind ainult rindkeresse.
See kuulub raudselt valdkonda "Ärge tehke seda kodus!"

Vasta
#4

Nii tehakse küll mönikord, kui on kiirelt vaja auto välimust "madalamaks" saada.
Lihtsalt gaasilöikajaga aetakse vedrud punaseks auto alt ära vötmata ja vajub alla küll....aga ei säilita oma vedrutavaid omadusi väga hästi, muutuvad suht jäigaks.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#5

Hmmm kahjuks pole hetkel tarku metallurgia ja termotöötluse raamatuid käepärast kuid vedruterasteks on räni ja kroom ning muude legeerelementide sisaldusega terased. Piisavalt suur legeerelemendi sisaldus muudab terase karastamiseks vajaliku jahutamiskiirust madalamaks. Kas sa just õhu käes saad samad omadused nagu tehasest tulnud vedrul oli on isemoodi küsimus. Kui tõsine soov mässata siis soovitan sul hankida kõvaduse mõõtur ja sellega saad enam vähem pildi ette. Mõõdad vedru ennem ära ning kui näiteks puhtalt õhu käes jahutades on sinu vedru liiga "pehme" siis kordad katset ja jahutad suruõhu käes või juba kuuma õli sees.

Kindlasti hoia foorumit ka omade tegemistega kursis.
Vasta
#6

Kui ilma vedruterase tåpset koostist teadmata vedru kuumutada voivad vedrusse tekkida mikropraod,mis hiljem pohjustab vedru purunemise kylmas kasutamisel(alla miinus 38C).Vedrude karastamisel on oluline tåpsest temperatuurireziimist kinni pidamine,tåhtis pole ainult oige temperatuur vaid ka oige kuumutamis-jahutamiskiirus,pealegi tuleks detaili kuumutada yhtlaselt,mis detaili suurte moodete ja keerukate kujude korral on kyllaltki keerukas ja tylikas.Temperatuurireziim aga soltub eelkoige lisandite hulgast antud terases.Seega brenneriga kuumutamisel auto esivedrude madaldamine on voimalik kuid mitte arukas,auto voib teatud tingimuste kokkusattumisel yle katuse kåia.
Vasta
#7

Ma mõtlesin tegelikult kasutada termika ahju. Metallide värvustabel ütleb, et kuldpruuni värvusega teras on olnud ca. 260 kraadi peal, seega allapool karastamisel kasutatavaid temperatuure. Seega ei tohiks metalli struktuur oluliselt muutuda...
Edit: tegin veidi googeldamist ning selgub, et vedrudele tehaksegi peale nende "keeramist" fikseeritud asendis järelkuumutus, et saada välja keeramisest tingitud pinged.
Vasta
#8

Oled õigel teel! Anna tuld, Vootele!
Pakun veel ühe lihtsa, kuid effektiivse meetodi, mille käigus ka "metalli struktuur ei muutu". Aeg on sealmaal, et tulemas on kevadised päikesepaistelised ilmad. Hakkab päris hästi kütma! Pane vedrud päikese kätte, keskhommikul toimub päikese mõjul intensiivne soojenemine, õhtupoole ja eriti öösel langeb temperatuur küllaltki tõsistesse miinustesse, mis omakorda tagab karastusprotsessi.
Aga uudishimuliku inimesena küsin, et milleks neid vedrusid on vaja lühemaks saada ja kas nad ka lühemas olekus peavad midagi vedrutama?
Kui ei pea, siis soovitan teha nn. ilma keerdudeta vedru - st võtta sobiliku pikkuse ja läbimõõduga toru ja paigutada see spiraalvedru asemele. Rolleyes
Vasta
#9

Irony detected...
Keegi ei rääkinud karastamisest, vaid kuumusega vormimisest.
Miks mul on vaja vedru lühemaks saada?
Sest peale autole teise mootori paigaldamist (mis on vanast kergem) vaatab nüüd auto nina taeva poole. Tahaks saavutada olukorra, kus koobas on kenasti täidetud. Samas sellele autole on kahtlane, kas lühendusvedrusid pakutakse (mosse 2141) ning mingi suva sama läbimõõduga vedru ei julge ka osta, kuna pole tulemuses kindel. Lõikamine tundub ka nagu kahtlane tegevus, kuna siis jääb vedru otsa peale kandma ja hakkab amorte õgima (mcpherson).
Vasta
#10

Vähemalt üks mees, kes saab irooniast ja huumorist aru! Cool
Aga mõte ikkagi sama. Kui ei tekita piisavat kuumenemist, et karastust ellimineerida, siis ju vedru ei lühene ja pärast tuleb vedru töövõime taastamiseks jällegi karastada ja karastada nii, "nagu tarvis"
Ja ka see nüanss, et pressid vedru kokku, keerdudevahelised distantsid lühenevad, vedru hakkab "kokku käima"? Kui uus mootor on kergem, et nina "vaatab taevasse", siis minu kui elu- ja tehnikavõõra inimese nägemus oleks just - tee vedru lühemaks.
Ja nüüd las kirjutavad mehed, kes asjast midagi jagavad ja kes on teoreetilises füüsikas vähemalt magistritasemel, või siis ütleme füüsika gümnaasiumi algastme omandanud.
Vasta
#11

Kas see on 100% õige info, et karastatud vedru ei õnnestu allpool karastustemperatuuri lühemaks saada?
Siin võiks küll mõni termilise töötluse spetsialist sõna võtta.
Vasta
#12

Jah, kus on need termikaspetsialistid, kes siin aktiivselt tegelevad?
Aga parandan veel enda postitust - vedru lühendamine ei taga siiski endisi vedrustustingimusi, tuleks ikkagi võtta teiste karakteristikutega vedru või kasutada lisaraskust, mis kompenseeriks mootori kaalu vähenemise.
Kui termikaspetsialistid on juhuslikult hetkel klgutamas või koeraga jalutamas, siis piisaks ka mõne sepanduse spetsialisti arvamusest, ehk?
Vasta
#13

(26-02-2011, 14:33 PM)vootele Kirjutas:  Kas see on 100% õige info, et karastatud vedru ei õnnestu allpool karastustemperatuuri lühemaks saada?
Siin võiks küll mõni termilise töötluse spetsialist sõna võtta.

Ma lähen otsin paar raamatut ülesse ja siis kirjutan täpselt ja konkreetselt aga asja kuldreegel on see,et :

*Karastamine toimub metlli kiire jahutamise tulemusena,mis lubab ka toatemperatuuril omada sama struktuuri nagu seda on 650C juures.

*Näiteks võttes tavalise süsinikterasest pulga,mis on karstatud siis tema karastus tuleb "maha" juba kuskil 225C juures kuna struktuur muutub tagasi.

*Seega olenevalt legeerituse astmest on vaja kuumutada vedruterast,et vabaneda karastusest kuid mitte nii suure temperatuuri juures kui seda oli karastamiseks vaja. Asja nimi on lõõmutus ja normaliseerimine,mis võtab karastuse maha ja vähendab sisepingeid.
Vasta
#14

(26-02-2011, 15:03 PM)Gravity Kirjutas:  ... Asja nimi on lõõmutus ja normaliseerimine,mis võtab karastuse maha ja vähendab sisepingeid.
Noolutamiseks kutsuti vanasti.
Küll ikke vanasti olid targad mehed. Autobaasi sepp peksis ühest vedrulehest hoopis teisele autole vedrulehe. Tegi uusi nulle lehe otsa ja taastas vedrulehe kaart ülepinnimisega. Lehed sõitsid pärast jälle nagu uued ja vedasid raskeid koormaid.
Teine võimalus on, et see asi polegi nii keeruline ja käib nii ja naa.

Vasta
#15

Vootele, sa pole õige mossemees. Kui peale mootorivahetust vaatab nina taeva poole, siis ei ole mitte esivedru vaja lühemaks saada, vaid tuleb tagaotsa tõsta Smile Siis käid nagu jeebiga seenil pärast ja saad korralikuma naise ka kaasa võtta, mitte ainult mõne säästuvarjandi Smile

Aga kui on mõni sõbralikum varuosapood kus on vedrukataloog olemas, siis võiks ju läbimõõdu, pikkuse ja traadi jämeduse järgi midagi sobivat lühemat otsida...ja siis vastavalt rahakotile kas uus vedru või lammutusest kasutatu.
Vasta
#16

Mina lõikaks keeru või niipalju kui vaja maha, ja selleks, et vedru normaalselt omale kohale istuks, painutaks selle püsti jäänud vedru otsa vajalikku asendisse- selleks on vajalik kindlasti kuumutamine, näiteks gaasipõletiga. Olen nii teinud ja pole midagi halba juhtunud. Teemasse võib muidugi pikemalt süveneda, aga kui vaja teha, siis teeks nii. Jah, ideaalis muidugi, vastavalt autole ja raskusele uus vedru aga...

Taivo
55624799
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne