Auto vedrustus pehmemaks?
#1

Tere

Et siis jah, oleks selline küsimus, et kuidas saada auto vähem raputavaks ja teekonarusi lugevaks.

Lugesin kuskilt sellist asja, et tuleks üks vedrukeerd maha lõigata, et see pidi asja palju pehmemaks tegema. Kas see vastab ka tõele? Teine asi oleks rehvide vahetus mingite pehmema seguga rehvide vastu, aga hetkel all suht korralikud Vallaid ja need tahaks enne lõpuni sõita...

Autoks siis diisel-Sierra, 90a. Amordid vedrud vahetatud uute vastu ja see ei muutnud midagi. Sai paigaldatud siis b-osa originaalid, mitte spordid... All 15" 185/65 rattad siis...

Vanadega võiks siis proovida ka seda keeru maha lõikamise varianti ja alla teha taldrik, et kõrgus säiliks.

Et mida soovitate...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#2

Vedrude lühemaks saagimine küll vedrustust pehmemaks ei tee. Amordid said õlid ikka?

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#3

Pehmema seguga rehv kindlasti ei aita. Rehvisegu pehmus määrab ikka rehvi pidamist (talverehvid on pehmemad kui suvised jne).
Rehvirõhud on ikka paigas, mitte ülemäära suured?
Vasta
#4

Vana teooria pidi olema midagi sellist: Gaasiamordid viska emexi ja mine sebi omale õliamort...
Palju selles tõde on , ei tea... Ise tellisin oma senatorile extra õliamordid.
Mingil määral aitab rehvi profiil ntx 185/75 rehv on pehmem sõita kui 185/60. Kui sõidad rahulikult ja kruvisuutlikus pole eesmärk siis saab selliste meetoditega natuke pehmemaks küll, ning ka rehvirõhk. Natuke alla tootja soovitatu ja on tunda vahet küll.

http://www.motoristiklubi.eu  : pidevas sisu lisamises tegemistest.
Auto on vaid tagaveoline, ülejäänud on ostukärud!
Vasta
#5

Palju sul rehvis surve on? Kõige lihtsam ja odavam pehmust juurde saada, on lasta tühjemaks Smile Kui pehmus ja maastikuomadused tähtsad, siis järgmine kord võimalikult väikese mõõduga velg ja võimalikult kõrge rehv alla.
Vasta
#6

(25-02-2011, 15:45 PM)nustu826 Kirjutas:  Et siis jah, oleks selline küsimus, et kuidas saada auto vähem raputavaks ja teekonarusi lugevaks.
Lugesin kuskilt sellist asja, et tuleks üks vedrukeerd maha lõigata, et see pidi asja palju pehmemaks tegema. Kas see vastab ka tõele?
Teoreetiliselt peaks nii ainult käik lühemaks jääma, s.t. lööb kergemini põhja. Vaja ikka pehmemad vedrud vaadata.
Natuke aitab ka suurema läbimõõduga(kõrgem) papu, kui mahub alla.
Kunagi oli kogemus tuttava Civicuga, millel ostes 12" all. Iga konaruse luges üle. 13" ratastega oli masin nagu ümber vahetatud.
Ja lõpuks - veoauto ja kaubikumehed teavad, kui pehmeks võib masin koormaga minna. Kunagi oli mul Bedford. 300-500kg koormaga oli parajalt pehme, 1000kg-ga oli nagu mersu, ainult õõtsus nagu laev merel. Tühjalt peksis kruusatee peal hambaplommid ka suust välja! Talvisel ajal ei tee tagaveolisel üldse paha peene killustiku või liivaga kott pagassis. Stabiilsem, pehmem ja on ka mida ratta alla visata.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#7

Just, Basiliaga nõus.
Tahad pehmemat autot, pane tugevamad vedrud. Ja siis kõva koorem peale.
Ega siis nalja pärast pole limusiinid väga rasked.
Vasta
#8

Egas ise ka ei uskunud seda vedru keeru lõikamist, aga kuna ei ole sellise asjaga isiklikult kokku puutunud ja paljud takka kiitsid, siis on ju targem ikka järgi küsida.

Amordid said just spetsiaalselt pehmuse pärast õli omad ostetud.

Originaalratas on autol 185/65/14, seega panin ka suurema ratta tõstmise eesmärgil. Kõrgem kahjuks enam ei lähe. Nendegi alla mahutamiseks pidin amordi originaalkinnitusest pisut kõrgemale jätma.

Ja tean ka seda, et tugevam vedru + raske koorem teeb auto pehmemaks(seda pehmust olen isegi siis kogenud kui talvel auto katuselt 10cm lund lükkamata jätta), kahjuks seda varianti ei saa kasutada, kuna niigi olematud 49 kw ei suuda seda keret siis enam normaalselt edasi liigutada...

Seega kui hetkel on vedru läbimõõt 13cm ja leiutan alla ütleme näiteks 20cm läbimõõduga vedrud, siis peaks auto pehmem olema, nagu aru saan?
Aga kui palju mõjutab keeru tihedus ja vedru keeru läbimõõt seda?

Edit: rehvirõhud on 1,9 peale pandud ja seda erinevate manomeetritega kontrollitud(mitte tankla omad), et valetamist vältida.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#9

Kas sellele autole 13" velg läheb? 165R13 on suurema läbimõõduga, kui 185/65R14 ja kõrgema külgseina tõttu oluliselt pehmem.

Mis autost me üldse räägime? KAs orignaalvedrud ei tule kõne alla?

Auto pehmemaks saamine eeldab üsna leebe (kuid siski soovitavalt progresseeruva) karakteristikuga vedru. Sellised on olemas, kuid meil levinud kataloogides ei esine. Kes see loll ikka pehmet autot tahab - ikka madalat ja täpset...

Olen mitme auto puhul otsinud alternatiive pehmemate (ja kõrgemate) vedrude näol, kuid tulemusteta.
Vasta
#10

13" ei lähe enam. Isegi 14 läheb suhteliselt napilt. Hetkel on aga 15" 185/65 all. Eesmärk sellise mõõdu jaoks on eelkõige kõrgus maast.

Vedrud amordid(õli omad pandud) vahetatud uute b osade vastu, aga tulemust netu. Ikka samasugune kui enne vahetust oli, st. et loeb väiksemaidki teekonarusi üsna tugevalt...

Ja autoks diisel Sierra aastast 90 - Ford siis.

Ja midagi peab andma muuta, aga mis, vat seda ei tea. Eelmine oli täpselt sama aasta ja sama varustusega Sierra ja sellega ei olnud mingeid probleeme jäikuse või teekonaruste lugemise pärast. Isegi rehvimõõt ja tootja olid samad.
Ülihea oli sõita. Aga vat ei teadnud mis vedrud sellel all olid ja kahjuks ei uurinud ka kuna lihtsalt ei olnud vajadust...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#11

Mis firma amort alla läks? Endal kogemus Sachsi õliga mis oli suht pehme, taga olid KYBi õlid mis külmaga "kivistusid". Praegu sel autol (A80) sport vedrud, ees Toprani Big Grin gaas ja taga Sachsi gaas-jäik on küll aga nii nagu mõeldud, mitte külmunud. Muidu enam-vähem aga munakiviga võrreldav kruus on kohutav. Sinu olukorras vaataks kataloogidest mingi "heavy-duty" teemalise asja- tõenäoliselt kõrged ja progresseeruvad vedrud.
Ja protil ju kunagi ei tea mis "toorikuks" oli. Ning 14" veljele saab väga kõrge rehvi peale panna mis 185/65 R15 välja annab.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#12

Alla läksid kõik monroe amordid.

Aga seleta lollile misasi on progresseeruv vedru? Kõrgust tahaks jah küll juurde, kuna see talv näitas et originaalkõrgusest jääb õige pisut vajaka...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#13

Progresseeruv on niisugune vedru millel keerdude tihedus muutuv-et tühjalt on normaalne, mitte kõva ja koormaga ei lähe kohe põhja.
Heavy-duty selgus on lihtsalt kõvemad vedrud käru ja koorma vedamiseks. Autoosad.ee st kunagi võetud Lesjöforsi tavaline oli küll pehme igatahes- suht väike erinevus eelnevate äravajunutega-taguosa natuke kõrgem.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#14

Kõige parem progresseeruv vedru on õhk. Mida rohkem sa teda kokku surud, seda suuremat vastupanu ta osutab.
Keerdvedrud võivad olla progresseeruva kujuga. Näiteks vedruterase läbimõõdu muutmisega, spiraali diameetri muutmisega...
Vasta
#15

(27-02-2011, 19:27 PM)nustu826 Kirjutas:  Kõrgust tahaks jah küll juurde, kuna see talv näitas et originaalkõrgusest jääb õige pisut vajaka...
Offroadi-meestel on kõnekäänd, et ükskõik kui kõrgeks masinat ka ei upita, metsas kännu otsas tuleb 1cm ikka puudu... Toungue
Teine kõnekäänd pajatab, et mida parem läbivus su autol on, seda pikem on tee traktori järele!
Asjal on tõetera sees. Kui masin kõrgem või kaasas elektrivints, siis kipud liiga julgeks minema, et oh küll ma siit välja saan. Ja ronid sinna, kuhu muidu ei julgeks minna(ja kuhu ei peaks mitte ronima). Omal nahal ära proovitud.
Aga kui sõidad ainult kindlat trassi, kus vahel tõesti vaid paar cm puudu tuleb, siis on OK.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#16

Sõidan jah ainult mööda kindlat trassi. Tehti selline tore liikluskorraldus, et kui enne oli lume lükkamise tähtsuse järgi 1 järgu teeni 6m, siis nüüd sõidan ligi 1km mööda 4 järgu kinnituisanud teed, enne kui 1 järgu omale jõuan. Seega kui täna hommikul lund sajab 30cm, siis traktor tuleb heal juhul ikkagi homme õhtul, või ülehomme hommikul...

Järkude järjestuses võin ka eksida muidugi, aga lund ikkagi kiirelt ära ei lükata...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#17

Sa kirjutasid muidugi seda ka, et sul auto all on Vallai protid. Protid kipuvad uuest kummist tiba puisemad olema ja ega sinna proti sisse ei näe ka, milline põhi on alla sattunud. Kui pehmus eesmärgiks on, siis ehk kannataks seda 1,9 survet veel allapoole lasta.

Raske mootoriga diiselsierra nina saaks muidugi pehmemaks, kui talle R4 bensiinika vedrud alla panna. Nina vajub ka alla. Kunagi sai 1,6 sierrale 2,3V6 esivedrud pandud - nina tõusis päris kenasti kõrgemale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne