Metallipuuride teritamine
#1
Otsin infot metallipuuride teritamise kohta. Internet mind ei aidanud. Kas on kellegil mingit koopiat mõnest raamatulehest või vihjet kirjandusele. Vanu puure on ikka üsna palju kogunenud.
Vasta
#2
Kas soovid konkreetseid teritusnurkasid..? Neid ei oska kohe lambist öelda, erinevate metallide puhul erinevad. Mida pehmem metall, seda teravama nurga all teritus. Ise alati tunde järgi teritanud. Tööriistamarketis aga müügil huvitav aparaat, puuride teritaja-polnud varem sellist näinud, maksis ka vist mingi paarkümmend eurot ainult, kui kellelgi sellisega kogemusi, siis võiks kommenteerida...
taivo84@hotmail.com
55624799
Liivapritsitööd Viljandimaal
Minult saab ka katuselaastu...
Vasta
#3
tere,foorumi vaba teema all on sepanduse teema,seal on sepanduse raamatute kõrval ka lukkseppade raamatuid nendes on ka puuride teritamise teema olemas.kui tekib mul vaba aega pildistan siia teemasse mõne lk.
Vasta
#4
Tööriistamarketis aga müügil huvitav aparaat, puuride teritaja-polnud varem sellist näinud, maksis ka vist mingi paarkümmend eurot ainult, kui kellelgi sellisega kogemusi, siis võiks kommenteerida...

Kas just seal müüdav mudel, aga mingisugune mul olemas ja vahel ka kasutan. Metallipuurid teeb ikka palju "värskemaks", kuigi minu arvates seda esimest vahedust ikka teritus ka tagasi ei anna.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#5
Mul see tööriistamarketi aparaat olemas. Ostsin selle peale seda, kui igasugu hiina puuridest siiber sai - ostsin Tagadi laadalt peotäie eri mõõdus vene puure ning lasin sellest aparaadist läbi. Tulemus sai väga hea ning teritamine ise ka väga lihtne.
Aparaati saab kasutada ainult mingis kindlas vahemikus olevaid puure, mu mälu järgi vist ~2-12mm diameetriga. Aparaadi peal terve ports eri diameetriga auke, otsid teritatavale puurile kõige lähema üles ja topid sinna sisse niikaugele, et selle ots fikseerub. Seejärel keerad nupust käiakivi vastu puuri, ootad pisut, keerad puuri 180 kraadi, ootad pisut veel ning ongi valmis.

Vasta
#6
(02-03-2011, 01:41 AM)Ranno Kirjutas: Otsin infot metallipuuride teritamise kohta. ...
Võta uus puur kätte ja uuri seda. Siis hakka neid vanu puure teritama. Kaotada pole midagi ju. Puurid on pikad ja teritamiseks ruumi küll. Lõpuks hakkavad ka sinu teritatud puurid kenasti lõikama.
Kenasti lõikamist näitab puurimise ajal kaks eralduvat keerdvuntsi.
Teine teema, kuid sama vajalik, on puuri kiirus lõikamise ajal.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#7
Võta paar vana puuri kaasa ja mine mõne sõbraliku treiali juurde, palu et ta sulle ühe või kaks teravaks teeks, ja pane hästi tähele, siis kähku koju ja harjutama. Tehases teritatud puur näidiseks kõrval ja muidku proovid, ja õige pea leiad, et mõni enda teritatud puur võtab vaat, et pareminigi kui tehase omad. Kunagi üks töökaaslane, Luksepp (suure algustähega) ca 60 aastane mees ütles et peene puuri teritamine vajab kirurgi kätt ja kunstniku silma, ei tea kas tal oli õigus, aga puure teritas ta sekunditega, tal oli selline randme nõks, ja enne teritamist küsis ta alati, kas puurpinki või drellile.
Vasta
#8
60 kraadise nurga all ja 10 kraadise langusega on vastus, mida oodatakse. Pikalt ei hakka seletama, et kus mis ja kuidas, kuid see õige teritamisnurk kujuneb välja töö käigus. Silm sirkel, nina vinkel jne...
Vasta
#9
See puuride teritamine on peenem teadus.Aastal 2002 kui uazikut ehitasin,ostsin difrilukud.Tehasest tulles 10mm augud sees,aga taldrikul 12mm augud.Vaja suuremaks puurida ja ostsin ehitusmarketist 12mm metallipuuri,kodus panin puurpinki ja tutikas puur peale ei hakka ja 12mm puurist sain 10 mm puuri.Ostsin uue puuri ja jälle ei muhvigi,puur kohe nüri,hakkasin teritama ja uuesti puurima.Mingil hetkel teritusnurk muutus ja puur hakkas lõpuks metallile peale.Ühe teritusega sain napilt 1augu puuritud ja siis taas teritama.Päris vaevaline oli see töö.
Vasta
#10
Nendel kurjavaimu odavatel hiina puuridel kipub ainult ots karastatud olema(kui sedagi). Kui selle oled teritamisõhinas ära käianud, siis edasi on pehme nagu sai. Nagu vanasti öeldi, et ei hakka palja p***e peale ka! Endal on paar puuri, mis on nii pehmed, et läksid drellipadrunis pöörlemise käigus kõveraks.
Jutt õige teritusnurga erilisest tähtsusest pehme puuri puhul peab paika. Kui joppab, saab ühe teritamisega kümmekond auku puurida. Kui ei joppa, ei saa ühte ka. Enne kui käi seisma jõuab jääda, on puur juba nüriks lastud. Sekunditega.
Kõige olulisem tundub olevat lõikeserva välisnurk. See peab välja kukkuma ideaalne, muidu ei tule välja midagi. Nüri puuri "piinamisega" aetakse kiiresti nüriks ka spiraalsoone serv. Kui see on peeti keeratud, ei aita enam ükski teritamine. Lõikeserva kuju ei jää enam õige.
On ette tulnud ka ülekarastatud puure. Puuri või saia, ikka viskab lõikeservast killu välja.
Aga üldiselt tuleb korralikud puurid osta! (kui raha on). Smile
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#11
ammusel vene ajal sai seukses ametis oldud, et pidi massiliselt igatsugu auke õhematesse raudadesse puurima. läbimõõdud enamasti millist kuni kümneni. siis sai teritamise kiiresti käppa. ühtki nurga ja faasi hoidmise abinõud polnud, näpu vahel ja silma järgi. üsna kähku hakkas õite hääd tulemust tulema. kuigi sai ka alul seukseid puure tehtud, mis kolmnurkse või viisnurkse augu tegid. korra või paar juhtus ka neljakandilise augu puur tulema. olid ajad.
Vasta
#12
Jaa,jaa. Vaat puuride teritamine on üks omaette kunst. Paljud mehed ei saa sellega isegi hakkama. Ei peaks seda häbenema. Asi tahab harjutamist. Kindlat kätt ja teravat silma.
Soovitan lihtsalt,et tuleb kohe puure teritama hakata! Kui valesti läheb,saab asja parandada. Niipalju tuleb jälgida,et puuri siniseks ei ajaks. Peenemate puuride kui 3mm. on vaja ka peenemateralist käiakivi. Lausa teemantkäia. Sellega saab neid peenemaid puure hästi teritada.
Alguses võib ka kuiva trenni teha. Paned mõne uue jämedama puuri vastu käiakivi ja vaatad, kuidas seda siis peos hoida,kui käi ringi pöörleb...
Natuke teritad ja siis vaatad kas võtab ka. Kui puurida ei õnnestu,teritad uuesti. Lõpuks saabki asi selgeks. Tuleb jälgida seda,et puurimisel ei lase puuri päris lõpuni nüriks ega siniseks.Tuleb vahepeal ikka puuriots vette ka kasta. Õnneks on tänapäeva trellidel võimalus pöördeid reguleerida. Vastavalt materjali kõvadusele saab siis ka kiirust vähendada. Abiks ikka. Kui ikka mõni puur üldse võtta ei taha,on tegu puu-puuriga. Laseme siis nendega ainult puud...Big Grin
Vasta
#13
Lisan ühe asjassepuutuva pildikese. Näppasin Tööriistamarketi kodulehelt. Wink
   
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#14
Tänan vastuste eest. 60 ja 10 oli hea vastus. Homme alustan proovimist.
Vasta
#15
ka sõna sekka, puuri külje pealt vaadatuna 120 kraadi otsanurk ehk siis sama mis 60 teistpidi vaadatuna ja 240 kolmandat pidiSmile,lõikeosa kaldenurk katseeksituse meetodil, mõnikord suurem, mõnikord väiksem, erinevused silmaga vaevu märgtavad aga kui puurida siis tunneb, millal hästi võtab.Kui teravust annan siis liigutan puuri välimise nurga juurest puutujat pidi .
Vasta
#16
Väga palju annab juurde ka sideserva järelteritus, Basilio lisatud pildikesel teine ja kolmas puur, tekst on ka all milleks hea. Ise teen alati sellise järelterituse kui võimalik. Selleks on vaja, et käiaketta serv oleks piisavalt terav. Väga väikeste läbimõõtudega puuridega on asi keerulisem.
Vasta
#17
Tere,
Siia lisaks teavet tarkadest raaamtutest.
[Pilt: 081999513f0fb3.jpg]
[Pilt: 08199955128309.jpg]
[Pilt: 081999559f28e7.jpg]
[Pilt: 081999577c0aa3.jpg]
[Pilt: 081999603fe353.jpg]
[Pilt: 08199958745360.jpg]
[Pilt: 0819995293e0db.jpg]
Vasta
#18
(02-03-2011, 22:51 PM)diesel Kirjutas: ... kuigi sai ka alul seukseid puure tehtud, mis kolmnurkse või viisnurkse augu tegid. korra või paar juhtus ka neljakandilise augu puur tulema....
Vahel oleks vaja küll, et ava poleks ümar, vaid miski muu kujuga.Big Grin
Ja selleks on tehnoloogia täiesti olemas. Kas seda nüüd just puurimiseks saab nimetada, on iseküsimus.Cool
http://www.youtube.com/watch?v=gUEcagEmmZo
Eestikeelne teemaarendus ka:
http://elektroonikafoorum.com/thread-226-page-1.html


Vasta
#19
Teritameine on raamatu järgi arusaadav. Aga millist käiakivi tuleks kasutada teritmisel?
Vasta
#20
ma numbreid ei tea, a meil oli üks ülipeen kivi, näpu järgi luisust peenem ja teine suisa teemant. see oli nii peenike, et näpuga katsudes abrasiivsusest suurt aru ei saand.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne