[giordanobruno]

Ainult akuotste starterile ühendamine (ükski teine juhe ei ole ühendatud) ei andnud mingit muutust. Starter käib valepidi. Ka kõigi juhtmete ühendamise korral sama.
Praegune tegelik skeem on selline:



Kas peaks töötama?

Hea uudis see, et voolu otse akult süütepoolidele ühendamise tagajärjel on säde olemas

[aavu]

Kui seda on remonditud, siis võib ju apsakaid olla küll.
.
Esialgu katsu ära vahetada pluss ja miinus harjade juhtmed. Ehk aitab.
Lisan- seda vahetust vist ei saagi teha, kuna harjahoidjad on spetsiifilise ehitusega.

Panen nüüd vist puusse, kui ikka remonditud, siis ka aku maas käinud ja võibolla uus akugi. Lühidalt - kas ikka aku juhtmed on õiget pidi, äkki + ja - vahetuses. Muidugi on sellise asja peale raske tulla aga kontrollida tasub.
Muuseas, akut on täiesti võimalik tagurpidi laadida ja töötab ka. Seda küll täitsa tühja aku korral.

[giordanobruno]

Panen nüüd vist puusse, kui ikka remonditud, siis ka aku maas käinud ja võibolla uus akugi. Lühidalt - kas ikka aku juhtmed on õiget pidi, äkki + ja - vahetuses. Muidugi on sellise asja peale raske tulla aga kontrollida tasub.
Muuseas, akut on täiesti võimalik tagurpidi laadida ja töötab ka. Seda küll täitsa tühja aku korral.

Aku pluss on ühendatud sinna, kus näidatud + ja aku miinus keres. Aku on ~2 aastat vana aga kasutamata, küll enne tööle rakendamist uuesti laetud.
Kas võib aku juhtmetel polaarsuse lihtsalt ära vahetada, st. pluss keresse ja miinus releele?

Vahepeal käisin testriga üle kõik mähised. Ei avastanud suurenenud takistust ega ka lühiseid, ei staatoris ega rootoris.

[nunu]

Võin eksida, aga kui uurida, kuidas olid juhtmed ühendatud enne (käsitsi parandatud joonisel) siis tundub, et olid vahetuses jämedama staatorimähise otsad (jäme kollane juhe ja klemm 16 joonisel).
Kui ta niiviisi ühendatult õiget pidi ringi käis, siis peale vahetust ta peabki tagurpidi pöörlema. Jääb mulje, et kas staator on uuesti mähitud ja seljuures tagurpidi või on mingil muul moel vale pidi sees (ei kujuta küll ette, kuidas???)
Selle starter/geneka tööd ja kontrolli meetodit kirjeldab üsna täpselt sait:http://www.isettadoc.com/files/dynastart.pdf
Seal olevatelt fotodelt peaks häda pärast saama ka juhtmet väljumise suuna järgi oletada, kuidas pidi staatori mähised keritud on.

[giordanobruno]

Võin eksida, aga kui uurida, kuidas olid juhtmed ühendatud enne (käsitsi parandatud joonisel) siis tundub, et olid vahetuses jämedama staatorimähise otsad (jäme kollane juhe ja klemm 16 joonisel).
Kui ta niiviisi ühendatult õiget pidi ringi käis, siis peale vahetust ta peabki tagurpidi pöörlema. Jääb mulje, et kas staator on uuesti mähitud ja seljuures tagurpidi või on mingil muul moel vale pidi sees (ei kujuta küll ette, kuidas???)
Selle starter/geneka tööd ja kontrolli meetodit kirjeldab üsna täpselt sait:http://www.isettadoc.com/files/dynastart.pdf
Seal olevatelt fotodelt peaks häda pärast saama ka juhtmet väljumise suuna järgi oletada, kuidas pidi staatori mähised keritud on.

Isetta värki olen uurinud. Sealt midagi targemaks ei saanud, kui siis seda, et kõik peaks õige olema. Kuskil esimestes postitustes on pilt uuest dynastardist, võrdlesin seda omaga ja mähised paistavad olevat sama pidi. Proovin ühendada juhtmed nii nagu olid enne, ehk annab mingi uue tulemuse. Ilmselt annab, sest vool läbib mähiseid teistpidi ja peaks teiste polaarsusega magnetvälja tekitama.

[nunu]

Võin eksida, aga kui uurida, kuidas olid juhtmed ühendatud enne (käsitsi parandatud joonisel) siis tundub, et olid vahetuses jämedama staatorimähise otsad (jäme kollane juhe ja klemm 16 joonisel).
Kui ta niiviisi ühendatult õiget pidi ringi käis, siis peale vahetust ta peabki tagurpidi pöörlema. Jääb mulje, et kas staator on uuesti mähitud ja seljuures tagurpidi või on mingil muul moel vale pidi sees (ei kujuta küll ette, kuidas???)
Selle starter/geneka tööd ja kontrolli meetodit kirjeldab üsna täpselt sait:http://www.isettadoc.com/files/dynastart.pdf
Seal olevatelt fotodelt peaks häda pärast saama ka juhtmet väljumise suuna järgi oletada, kuidas pidi staatori mähised keritud on.

Isetta värki olen uurinud. Sealt midagi targemaks ei saanud, kui siis seda, et kõik peaks õige olema. Kuskil esimestes postitustes on pilt uuest dynastardist, võrdlesin seda omaga ja mähised paistavad olevat sama pidi. Proovin ühendada juhtmed nii nagu olid enne, ehk annab mingi uue tulemuse. Ilmselt annab, sest vool läbib mähiseid teistpidi ja peaks teiste polaarsusega magnetvälja tekitama.

Kas ei ole võimalik, et staatori mähised harjade suhtes pööratud 90 kraadi? Kuna 8-st mähisest on starteri režiimis kasutusel ainult pooled, siis on starteril 2 pooluspaari ja kui nüüd need harjade suhtes veerand ringi kõrvale pöörata, siis hakkabki teistpidi pöörlema...

[giordanobruno]

Võin eksida, aga kui uurida, kuidas olid juhtmed ühendatud enne (käsitsi parandatud joonisel) siis tundub, et olid vahetuses jämedama staatorimähise otsad (jäme kollane juhe ja klemm 16 joonisel).
Kui ta niiviisi ühendatult õiget pidi ringi käis, siis peale vahetust ta peabki tagurpidi pöörlema. Jääb mulje, et kas staator on uuesti mähitud ja seljuures tagurpidi või on mingil muul moel vale pidi sees (ei kujuta küll ette, kuidas???)
Selle starter/geneka tööd ja kontrolli meetodit kirjeldab üsna täpselt sait:http://www.isettadoc.com/files/dynastart.pdf
Seal olevatelt fotodelt peaks häda pärast saama ka juhtmet väljumise suuna järgi oletada, kuidas pidi staatori mähised keritud on.

Isetta värki olen uurinud. Sealt midagi targemaks ei saanud, kui siis seda, et kõik peaks õige olema. Kuskil esimestes postitustes on pilt uuest dynastardist, võrdlesin seda omaga ja mähised paistavad olevat sama pidi. Proovin ühendada juhtmed nii nagu olid enne, ehk annab mingi uue tulemuse. Ilmselt annab, sest vool läbib mähiseid teistpidi ja peaks teiste polaarsusega magnetvälja tekitama.

Kas ei ole võimalik, et staatori mähised harjade suhtes pööratud 90 kraadi? Kuna 8-st mähisest on starteri režiimis kasutusel ainult pooled, siis on starteril 2 pooluspaari ja kui nüüd need harjade suhtes veerand ringi kõrvale pöörata, siis hakkabki teistpidi pöörlema...

Veerand ringi asetab ju mähised ikka samuti (1/4 ongi veerand). 1/8 pöörata ei saa, sest mähisest väljuv ots peab korpuses oleva avaga kohakuti sattuma. Aga ma vaatan seda varianti ka.

[aavu]

Aku pluss on ühendatud sinna, kus näidatud + ja aku miinus keres. Aku on ~2 aastat vana aga kasutamata, küll enne tööle rakendamist uuesti laetud.
Kas võib aku juhtmetel polaarsuse lihtsalt ära vahetada, st. pluss keresse ja miinus releele?

Kui sul transistorite ja dioodide peal seadmeid pole ühendatud, ainult need, mis originaalis, siis peaks võima aku+ ja- vahetada. Kui aga on kaasaegsm lahendus näiteks laadimise relee või mõni muu vidin transside peal, siis ei soovita. Oled ikka 100% kindel, et tühja aku laadimisel ei pannud juhtmeid valepidi?

[nunu]

Võin eksida, aga kui uurida, kuidas olid juhtmed ühendatud enne (käsitsi parandatud joonisel) siis tundub, et olid vahetuses jämedama staatorimähise otsad (jäme kollane juhe ja klemm 16 joonisel).
Kui ta niiviisi ühendatult õiget pidi ringi käis, siis peale vahetust ta peabki tagurpidi pöörlema. Jääb mulje, et kas staator on uuesti mähitud ja seljuures tagurpidi või on mingil muul moel vale pidi sees (ei kujuta küll ette, kuidas???)
Selle starter/geneka tööd ja kontrolli meetodit kirjeldab üsna täpselt sait:http://www.isettadoc.com/files/dynastart.pdf
Seal olevatelt fotodelt peaks häda pärast saama ka juhtmet väljumise suuna järgi oletada, kuidas pidi staatori mähised keritud on.

Isetta värki olen uurinud. Sealt midagi targemaks ei saanud, kui siis seda, et kõik peaks õige olema. Kuskil esimestes postitustes on pilt uuest dynastardist, võrdlesin seda omaga ja mähised paistavad olevat sama pidi. Proovin ühendada juhtmed nii nagu olid enne, ehk annab mingi uue tulemuse. Ilmselt annab, sest vool läbib mähiseid teistpidi ja peaks teiste polaarsusega magnetvälja tekitama.

Kas ei ole võimalik, et staatori mähised harjade suhtes pööratud 90 kraadi? Kuna 8-st mähisest on starteri režiimis kasutusel ainult pooled, siis on starteril 2 pooluspaari ja kui nüüd need harjade suhtes veerand ringi kõrvale pöörata, siis hakkabki teistpidi pöörlema...

Veerand ringi asetab ju mähised ikka samuti (1/4 ongi veerand). 1/8 pöörata ei saa, sest mähisest väljuv ots peab korpuses oleva avaga kohakuti sattuma. Aga ma vaatan seda varianti ka.

Juhin tähelepanu sellele, et harjad ei ole sümmeetrilise paigutusega. Joonise järgi tundub, et vaskpoolsed harjad on "-" harjad, mis korpusesse lähevad ja "+" harjad on parempoosed. Ning ka sümmeetrilise paigutuse korral ei oleks päris nii, sest tuletan meelde, et tegemist on alalisvoolu mootoriga ja staatori magnetpoolused püsivad paigal, seega on ülioluline, kas harjaklemmist ehk siis staatori pingestatud mähise sektsioonist ühel pool on N või S, eks ole.
________________________________
Mis puutub lugupeetud Aavu ideesse, pöörata aku klemmid ringi, siis sellesse ma suhtuks äärmise ettevaatusega, sest generaatori ergutusmähis, mis teiste staatori pooluspaaride ümber mähitud on, ei pruugi ju tagurpidi olla ja sell juhul hakatakse akut tagurpidi laadima. Tegelikult tuleks laadimisvoolu polaarsust kontrollida muidugi iga muudatuse korral.

[giordanobruno]

Kui sul transistorite ja dioodide peal seadmeid pole ühendatud, ainult need, mis originaalis, siis peaks võima aku+ ja- vahetada. Kui aga on kaasaegsm lahendus näiteks laadimise relee või mõni muu vidin transside peal, siis ei soovita. Oled ikka 100% kindel, et tühja aku laadimisel ei pannud juhtmeid valepidi?

Juhtmeid valepidi ei pannud, olen 99% kindel, pealegi polnud aku täitsa tühi, kahtlustasin ainult, pärast laadimist annab umbes sama särtsu samale starterile, st pöörlemine erksamaks ei läinud.

Pingeregulaatoris on vidin nimega variode, ehk on see mingi diood?

Proovin esialgu ühendada nii nagu oli enne seda, kui hakkasin ise korrastama starterijuhtmestikku, võibolla on tõesti mähised mingil kummalisel kombel valepidi sisse sattunud...

Ja ongi. Ühendus endisel viisil andis tulemuseks õigetpidi pöörleva starteri. Säde ka olemas ja võib käivitamist proovida. Homme.

Tänud kaasamõtlejatele!!

[giordanobruno]

Starter pöörleb aeglaselt ka akuga, mis -20-ga diiselmootori lõdvalt käima sai.
Kas starteri takistus + otsast kuni kereni 27 oomi on normaalne? Kõik starteri osad ühekaupa mõõtes olid 0,4-0,5 oomi, testri otsad omavahel kokku pannes näitab täpselt sama. Lühiseid keresse ei olnud.

[nunu]

Starter pöörleb aeglaselt ka akuga, mis -20-ga diiselmootori lõdvalt käima sai.
Kas starteri takistus + otsast kuni kereni 27 oomi on normaalne? Kõik starteri osad ühekaupa mõõtes olid 0,4-0,5 oomi, testri otsad omavahel kokku pannes näitab täpselt sama. Lühiseid keresse ei olnud.

Viitaks nagu harjade halvale kontaktile. Mõõda takistust rootori lamelli ja harja juhtmeklemmi vahelt. Kontrolli, kas harjad ikka liiguvad vabalt ja kas vedrudel on piisav surve. Kuna harja hoidik võib olla pisut viltu siis peale lahti/kokku operatsiooni võib kontaktpind algul väike olla, eriti, kui söed vahetusse läksid või pööratuna sees on. Kui rootorit käsitsi pöörates takistus suurel määral muutub, siis viga kindlasti harjades/kontaktrõngas. Või siis on mähise otsad jootest lahti.
Kas starteri režiimis harjad sädelevad tugevalt?

[giordanobruno]

Viitaks nagu harjade halvale kontaktile. Mõõda takistust rootori lamelli ja harja juhtmeklemmi vahelt. Kontrolli, kas harjad ikka liiguvad vabalt ja kas vedrudel on piisav surve. Kuna harja hoidik võib olla pisut viltu siis peale lahti/kokku operatsiooni võib kontaktpind algul väike olla, eriti, kui söed vahetusse läksid või pööratuna sees on. Kui rootorit käsitsi pöörates takistus suurel määral muutub, siis viga kindlasti harjades/kontaktrõngas. Või siis on mähise otsad jootest lahti.
Kas starteri režiimis harjad sädelevad tugevalt?

Harjad ei ole väga kulunud, kuid ei ole ka uued. Kas uued-pikemad harjad annaksid parema tulemuse?
Kui suur on normaalne takistus harja ja klemmi vahel?
Vedrud võibolla on väsinud, aga uusi pole võtta.
Sädelust pole näinud, kuid pole sellise nurga alt vaadanud ka, kust hästi näha oleks.

[nunu]

Harjad ei ole väga kulunud, kuid ei ole ka uued. Kas uued-pikemad harjad annaksid parema tulemuse?
Kui suur on normaalne takistus harja ja klemmi vahel?
Vedrud võibolla on väsinud, aga uusi pole võtta.
Sädelust pole näinud, kuid pole sellise nurga alt vaadanud ka, kust hästi näha oleks.

Harja takisus - mida väiksem, seda parem. Võiks jääda ikka alla 1 oomi. Kuna sinu testri "omatakistus" oli 0,5 oomi, siis kui saad harja hoidiku kruviklemmi ja rootori lamelli vahel näidu alla 1,0 siis on kindlasti OK
Surve - kui takistus väheneb, kui söele tagant kergelt kruvikeerajaga peale vajutad, siis on surve nõrk. Liiga tugevaks ei tohi teha, siis ei jõua harju vahetada
Katsu siiski sädelemist vaadata. Kui tulemeri taga, siis tuleb rootori klemmid üle lihvida, kontrollida, et rootori kontaktide vahel olev isolaator ei oleks kontaktidest kõrgem. Ühtlasi võiks söed, kui nad väga lühikeseks kulunud ei ole, rootoriga kokku lihvida: tead küll, hästi peenike liivapaber rootori ja harja vahele liivapoolega harja poole ja nühid.
Kui ikka tugevalt sädeleb, siis on ilmselt lühiskeerd, aga seda sa testriga ei tuvasta.

[giordanobruno]

Aega on voolanud juba suur tükk merre aga midagi paremaks pole läinud. Starter käib ikka laisalt, mootor teeb selle peale paar lubavat törtsu ja kõik. See ja täiesti lõpuni kulunud bensiinipump on ilmselt masina seisma jäämise põhjused...

Isolaator ei ole klemmidest kõrgem, sädelust on, aga arvan et parajalt. Küünlad maas, käib mootor täitsa reipalt (võibolla mitte piisavalt), aga kompressiooni ei jaksa korralikult ületada. Juhtmed kuumenevad üsna palju (kas lliga?)...

[aavu]

Kui sa leiad ühe või kaks ampermeetrit, millel on seier, mitte neid tänapäeva testreid. Näiteks GAZ-51 oma sobiks hästi või analoog.
Ühenda see kordamööda või korraga mõlemad skeemil näidatud kohta. Siis käivita ja käivitamise ajal jälgi näitusid. Kui seal käivituse ajal mingid voolud on, eriti veel 1A või suuremad, peaks kahtlustama seda sama karpi, mille juurde ma need joonistasin. Et sealtkaudu on käivitamisel suur voolukadu ja starterile ei jätku. Kui mootor käib, siis peabki sealtkaudu laadima akut ja tulesid ja süüdet, siis on seal vool normaalne nähtus.
Teine asi, kas juhtmed kuumenevad kogu pikkuses või on ainult ühe või mitme klemmi või koha pealt kuumad? Kui kogu pikkuses on kaks võimalust: kas andsid liiga pikalt starterit või jookseb osa voolu kõrvale. Kui ainult üks-kaks kohta, siis seal on kehv ühendus, mis tuleks puhastada-pingutada või juhtme keskel on osa kiude pooleks.
Praegu rohkem ei paku.

[giordanobruno]

Juhtmed kuumenevad terves pikkuses, igatahes eriti kuuma kohta ei leia. Teiseks võtsin need otsad maha, mis ei ole seotud käiviti tööga, tulemus sama, käib laisalt. Proovin veel seni vahetamata aku->starteri juhtme uue panna, näis mis siis saab. Kui ei ole muutust paremusele, siis peab vist kahtlustama rootorit?!?

Kui sa leiad ühe või kaks ampermeetrit, millel on seier, mitte neid tänapäeva testreid. Näiteks GAZ-51 oma sobiks hästi või analoog.
Ühenda see kordamööda või korraga mõlemad skeemil näidatud kohta. Siis käivita ja käivitamise ajal jälgi näitusid. Kui seal käivituse ajal mingid voolud on, eriti veel 1A või suuremad, peaks kahtlustama seda sama karpi, mille juurde ma need joonistasin. Et sealtkaudu on käivitamisel suur voolukadu ja starterile ei jätku. Kui mootor käib, siis peabki sealtkaudu laadima akut ja tulesid ja süüdet, siis on seal vool normaalne nähtus.
Teine asi, kas juhtmed kuumenevad kogu pikkuses või on ainult ühe või mitme klemmi või koha pealt kuumad? Kui kogu pikkuses on kaks võimalust: kas andsid liiga pikalt starterit või jookseb osa voolu kõrvale. Kui ainult üks-kaks kohta, siis seal on kehv ühendus, mis tuleks puhastada-pingutada või juhtme keskel on osa kiude pooleks.
Praegu rohkem ei paku.

[giordanobruno]

Vahekokkuvõtteks saan tänada kõiki kes vihjeid andsid!
Võtsin täna rootori maha ja selgus, et selle mähised on käinud vastu mingit vasest korki, mis mootori seest välja turritab. Mis kork see on või miks liikus oma avas, veel ei tea. Arvan aga et see põhjustaski starteri mittetöötamise.
Pilt kohapealt:

Kork:

[Isapull]

Näedsa, sealt voolud massi jooksidki. Ilmselt saab seda mähist veel kasutamiskõlblikuks seada, käid peene viiliga keerdudevahelised kohad üle, kus mähised võivad kokku puutuda ja asi uuesti laki alla.

Võimalik, et mähist võllipeale pannes jäi mõni distantsseib vahelt ära, seepärast liikuski vastu.

Terv, IP

[giordanobruno]

Elektrimootoritega tegelev mees ütles, et seda rootorit on ise mähitud, seega võibolla on need mähised tehtudki juba liiga kõrged. Kuna asi kinnitub koonusele, siis vaheseibid ei saa midagi muuta.