Maailma esimene jalgratas 1817 aasta
#1

Väidetavalt siis maailma esimese jalgratta sünd. Selline lugu raamatust "1001 leiutist mis muutsid maailma"


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Korralik palkmaja www.kodutalu.ee
Vasta
#2

(07-03-2011, 22:00 PM)Heiks Kirjutas:  Väidetavalt siis maailma esimese jalgratta sünd. Selline lugu raamatust "1001 leiutist mis muutsid maailma"


Tõepoolest sakslane Karl Drais (selline Jaan Tatika moodi nagu kõik maailma leidurid Wink ) konstrueeris AD 1817 jooksumasina (otsene tõlge algsest nimetusest Laufmachine), mis sai üsna pea naljaka meelelahutusvahendina kõrgseltskonnas populaarseks. Seda mh. tänu sellele, et Drais oli aadlisoost, tuntud ja kõrgel ametikohal ning tegi oma jooksumasinaga nii mõnegi pikema sõidu, mis meediakajastust leidis.

Hr Drais'i jooksumasin oli oma olemuselt ilma ketita puidust jalgratas, millel all raudrehvidega rattad nagu tollal vankritel tavaks, esiratas oli juhtrauast pööratav. Vt lähemalt ka - http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Drais

Muide sõna ka dresiin (draisine) tuleneb tema nimest.

Samas ma usun, et ega Draisi jooksumasin polnud ainus - ta oli vast tuntuim. Eks igasuguseid veidrikest "jaantatikaid" oli kindlasti ka mujal, kuid nende iseäraliste aparaatidega uhkeldamine polnud vast nii avalik ja ei leidnud seesugust meediakajastust nagu Draisi oma. Nii me teamegi Draisi jalgratta leiutajana, kuidi tegelikult oli ta vast üks leiutajatest. Teave vanema aja tehnika kohta on reeglina ju lünklik ja ebaülevaatlik, st me teame (tollasest vähesest infolevist tingituna) vaid mõnesid sündmusi teatud kontekstis.

Lõpuks tasuks mainida, et Draisi "jooksumasina" tegi "päris" jalgrattaks ikkagi kaks järgmist leiutist - tagarattale mõjuv (kett)ülekanne ja pneumaatilised rehvid, mis mõlemad ilmusid alles 1880ndatel aastatel. Kuna neid ei rakendatud tühjale kohale, vaid Draisi "jooksumasinale", siis hakatigi seda lugema jalgratta esiisaks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Mul on kusagilt meelde jäänud, et selliseid kahe rattaga pukke tehti varemgi ja peaasjalikult lastele mänguasjadeks ja tavaliselt imiteerisid hobuseid, millega sai "ratsutada."

Draisi masina tegi revolutsiooniliseks just see juhitav esiratas, sellega oli siis võimalik vabahoogu lasta ja jalgu maha panemata tasakaalu hoida - see on minu meelest kaherattaliste liikurite olemuse tähtsaim osa, igasugu ketid-pidurid-kummid on teisejärguline tilulilu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne