Üks tõsine arutelu kütusesäästlikuse üle
#81

tuules sõitmisega isiklik kogemus. läksin kord oma vana trabandiga tartusse ja nagu ikka, näitas kompu tavalist maanteesõidu hetkekulu kuskile kolme ja nelja liitri vahele. mingil ajahetkel sattusin mingi uhke sadulaga tsisterni taha. mingil x ajendil võtsin talle tihkelt sappa, no nii umbes meeter või poolteist. nii lähedal sõitmine oli küll veidi hirmus ja närvirakke ilmselt kulus, aga hetkekulu nummer kõikus ühe ümber.
aerodünaamika on imeline asi. kui vahe oli mingi kolm-neli meetrit siis oli kulu gigamega suur, ilmselt siis selle koha pääl olivad mingid pöörised. a see päris sabas tiksumine mul meeldis. vahelduva eduga harrastasin seda kokku vast umbes viiskümmend versta sel sõidul. hiljem pole enam riskind katsetada.
võimalik, et näiteks mingit smardi sugust asja veaks rekka ilma lisaabita kaasas, mina pidin ikka käigu sees hoidma ja varba vari pidi ka pedaalil olema.
samas kindlalt saab ökomalt sõita kui sussid pingali täis pumbata. pidamine ja juhitavus ja mugavus küll vähenevad aga samamoodi väheneb kulu ka.
Vasta
#82

(23-10-2012, 23:02 PM)diesel Kirjutas:  mingil ajahetkel sattusin mingi uhke sadulaga tsisterni taha. mingil x ajendil võtsin talle tihkelt sappa, no nii umbes meeter või poolteist.

Proovitud Jawaga lausvihmasajus ZIL-bussi taga Kanama Harutee kandis, aasta võis olla 66 hilissügis. Kaitses küll vihma eest aga hirm oli ka. Noorusuljus!

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#83

Kunagi sai Sõpaka peal võetud sappa trollile ja seda siis jalgrattaga.
kiirus käis ikka sinna 60...70 juurde ära ja väntama ei peaaegu ei pidanud.

aga kui autodest rääkida siis linnasõidus aitab kulu säästa mõistlikult ergas kiirendamine foori tagant -see on säästlikum kui aeglaselt venimine kuni järgmise foorini.
ehk tegelikult on üldse palju kinni juhi tegevuses või tegevusetuses.
Vasta
#84

Veoauto tuules sõites ei ole vaja nii lähedal sõitagi, nagu siin räägiti. Rekka taga on tuulekott ca 15 meetrit.

Teine, ja hoopis tõsisem küsimus tekkib siinkohal pikivahega ja ohutusega. Kuidas sellesse miilitsamees suhtub ja vahele jäädes, palju ta bensiiniraha käest ära võtab. Saksas maksab see prijomm 270 juudirubla, eesti kohta ei tea öelda. Palju selle eest kütust saab osta?

Ja veel, kui juhtub ees midagi ja rekka on sunnitud järsku pidurdama. See, et sa ennast seal taga surnuks sõidad, sellest mul täitsa savi,aga sa keerad mul terve päeva tuksi, kui mitte rohkem. Selliseid tüüpe nähes haarab käsi iseenesest relva järele.

Sellest moraal: ökonoomitame nii, et ise terveks jääme ja teised ka.
Vasta
#85

(24-10-2012, 16:29 PM)Daff Kirjutas:  Sellest moraal: ökonoomitame nii, et ise terveks jääme ja teised ka.

Kuldsed sõnad...

Mehed ega koonerdamine pole veel kokkuhoid... Treilaga kulgedes tuleb küll vahest tunne nagu tahaks mõni kohe peale sõita.. Sama teema kalluriga.
Aga kui nüüd juht peaks pidurdama või kui ratta alt kivi üles tõstab? Veoauto sõidab edasi, teie võibolla ei sõida enam kunagi..

Üleüldiselt, pikivahe pealt ärge küll kokku hoidke. Kui möödasõit siis möödasõit.

http://www.youtube.com/watch?v=cQwo1ZU-674

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#86

(24-10-2012, 18:21 PM)mlsluik Kirjutas:  Aga kui nüüd juht peaks pidurdama või kui ratta alt kivi üles tõstab? Veoauto sõidab edasi, teie võibolla ei sõida enam kunagi..
Parim illustreeriv näide sellest on töökaaslase poolt nähtud pilt, kui kalluri taga sõites nägi kahe tagaratta vahele kiilunud poolikut tellist. Big Grin Pikivahe läks kohe niiiii pikaks kui veel kunagi olnud ei ole!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#87

ma korra solgin säästuteemat ühe pikivahe valda kuuluva meenutusega, mis pärit ammustest ühisriigi aegadest. sõitis mägilaste maal mingi porte. koormaks jõhker kuhi arbuuse. seltsimehed soliidse autoga ei julgenud kuidagi nii lähedale minna, et mööda saaks. siis laekus tagant puhhuist misiganes rahvaautoga ja lupsti limust mööda ja krusa sappa. ja siis potsatas kastist arbuus. kukkus maha ja põrkas uuesti üles ja ilma puutumata üle ligema massina ja otse kümnesse lipsude auto esiklaasi.
tea, kas peaks nüüd liiga pikka pikivahet kiruma?
Smile
Vasta
#88

Elu on üle üldse ohtlik asi,me ei tea kunagi kus ta lõppeda võib.
Parem on teha kõik et võimalikult pikk ja huvitav oleksBig Grin

Igatahes võib tõdeda et see"tuulekotis"sõitmine säästab kütet.Kas seda aga tasub teha on teine küsimus.Sest see ei pruugi sugugi meeldida eessõitjale ja samas peab ise koguaeg valvel olema.

Vaatame säästu teise nurga alt.
Sõites maanteel 90km/h saame ka teatud kokkuhoiu:1.Mööda sõitude vajadus väheneb(kiirendamine lisab kulu).2.Saame pikematel distantsidel hoida ühtlast kiirust.
Sõites kiiremini 100-110km/h tuleb arvestada et tuule takistus suureneb pöörd võrdeliselt kiiruse kasvuga.Näitlikult öeldes 100km/h tõuseks kulu 1l võrra 110km/h aga 3l võrra(need arvud ei ole arvutatud)j.n.e

Eespool mainiti et kohalt kiirelt kiirendamine annab säästu(ise ma eelistan ka sellist sõidustiili)aga kas ka annab?
Teeme väikse arvutuse:
1.varjant kiire kiirendamine:Lähme kohalt 10sekundit on kulu 40l 100km/h järgmised 4min 50sek on kulu 7l 100km/h
2.varjant rahulik kiirendamine:Läheme kohalt 1min on kulu 15l 100km/h järgmised 4min 7l 100km/h
Tulemus:selle 5min jooksul kulus 1.varjandil 0,69l,teisel 0,72l.
Kas reaalsuses ka nii on?
Vasta
#89

(25-10-2012, 00:48 AM)genn Kirjutas:  ....
Eespool mainiti et kohalt kiirelt kiirendamine annab säästu(ise ma eelistan ka sellist sõidustiili)aga kas ka annab?
Teeme väikse arvutuse:
1.varjant kiire kiirendamine:Lähme kohalt 10sekundit on kulu 40l 100km/h järgmised 4min 50sek on kulu 7l 100km/h
2.varjant rahulik kiirendamine:Läheme kohalt 1min on kulu 15l 100km/h järgmised 4min 7l 100km/h
Tulemus:selle 5min jooksul kulus 1.varjandil 0,69l,teisel 0,72l.
Kas reaalsuses ka nii on?
aga arvuta see eespool toodud variant ka läbi ehk siis: läheme kohalt rahulikult kiirendades ja edasi loksume tühikäigul kütusekuluga 35l 100 km kohta, et mitte enne järgmist foori pidurdada. Tõenäoliselt seda varianti peeti eespool mittesoovitavaks ...
Vasta
#90

Väga palju sõltub konkreetsest autost.Octavia 1,9 tdi(2007 a) puhul ei saavuta kindlasti põhjagaasiga startides ökonoomsust.
Octavial on kompuuter oluliselt täpsem,iga sekundi järel arvutab uue hetkekulu näidu.
Nagu eelnevalt kirjutasin,siis isegi esimese käiguga ei lähe tühikäigukulu üle 9 l/100.
Seega sellise auto puhul mõistlik kiirendus(mitte üle 20 l/100),edasi jätkata maksimaalselt kõrge käigu ja vähese gaasiga(kulu 1-5 l/100),
enne foori jalg gaasilt maha(kulu 0l/100).
Põhjagaasiga kiirendades näitab kuni 60 l/100,seda ei kompenseeri hiljem miski.
Vasta
#91

http://www.liiklus.ee/ee-Liiklus-catalog...3332-56-30
Vasta
#92

(24-10-2012, 22:10 PM)diesel Kirjutas:  ja siis potsatas kastist arbuus. kukkus maha ja põrkas uuesti üles ja ilma puutumata üle ligema massina ja otse kümnesse lipsude auto esiklaasi.
tea, kas peaks nüüd liiga pikka pikivahet kiruma?
Smile

Kui arbuus kastist juba kord maha kukub ei põrka ta enam kuhugiWink ammugi üle auto...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#93

Miks mitte ?
Sama nagu lambipirn, mõtled küll,
et ei põrka aga tegelikult ?
Vasta
#94

Hoo pealt kukkudes ehk siis päris hea kiirusega edasi liikudes saab arbuus koorele nurga all selle paugu(Löö arbuusi tsentrisse otse ülevalt ja proovi lüüa seda üks 3cm servast sissepoole otse ülevalt), mis omakorda lööb selle pöörlema. Päris hea protsent on selle kasuks, et vähemalt korra põrkab arbuus tervelt üles veel.
Vasta
#95

kui pikivahest rääkida, siis lendavate asjade seisukohast on just kasulik hääästi lähedal olla eessõitvale või vastutulevale autole. Lendu minevad asjad ei taba vähemalt klaase, vaid kere alumist osa. Nt pinnatud teel hoian suht telgjoone lähedale, siis ei taba vastutuleva auto alt lendu tõusnud kivi esiklaasi. Teine teema on tagant sissepõrutamine jms
Vasta
#96

(25-10-2012, 19:57 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  kui pikivahest rääkida, siis lendavate asjade seisukohast on just kasulik hääästi lähedal olla eessõitvale või vastutulevale autole. Lendu minevad asjad ei taba vähemalt klaase, vaid kere alumist osa. Nt pinnatud teel hoian suht telgjoone lähedale, siis ei taba vastutuleva auto alt lendu tõusnud kivi esiklaasi. Teine teema on tagant sissepõrutamine jms

Mulle ei meeldi sõita eesliikuja poolet ülestõstetud vihma-,liiva- või muus pilves. Peale halva nähtavuse täksib selline liivaterade möll esiklaasi ja esitulede klaasid või plastikust klaasid. Pakutakse küll esitulede lihvimise teenust aga endist valgusjaotust ei saavuta see kunagi. Ikka hajub.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne