[Talupoeg taluja]

Tänane teema on siis uute tikkpoltide treimisest ja vanade kontsude eemaldamisest.
Parempoolse külgülekande alumised tikkpoldid murdusid aja jooksul ära. Sai neid aeg-ajalt pingutatud,kuid ei aidanud enam miski. Kuna stopperpoldid puudusid,loksutas edasi -tagasi . Asi oli selles,et aastaid tagasi,vast oli 1995-96 a. kui murdus ära külgülekande korpus. Sain tuttavalt külamehelt uue korpuse laenu peale. Sellel olid aga stopperpoldi augud teise koha peal. Kuna oli kiire ja muud parasjagu võtta polnud,saigi ilma stopperpoltidetta pandud. Algul polnud vigagi,kuid pikapeale läks asi hullemaks. See korpus oli T-16 M-i oma,ehk uuemat tüüpi. Minu mudelil ja ka kõige vanemal on külgülekande korpus samasugune. Erinevust on ainult niipalju,et taga aisa kronsa kinnituse juurest on üks tikkpoldi auk vähem. Kas ka veidi uuemal T-16 -l on sama,ei tea. Oleks sellest huvitatud,kui kellegil kogemus. DSš-14 ja DVSš-16 oma näeb siis välja selline:








Pildilt on siis näha,kus asuvad stopperpoldid. Kui kellegil on need teise koha peal,siis on raudselt tegu uuema tüübiga. Vanematel on siis sellised.
No muidugi on nende murdunud tikkpoltide väljavõtmisega tegu. Neli polti oli allpool murdunud ja nendest kolm õnnestus mul nii välja puurida,et mõõt 12 mm. jäi samaks.





Istud jäid küll logisema,kuid selle vastu oli ka rohtu. Ühe pidin 14 mm. peale ümber tegema,polnud pääsu. Sai tehtud astmeline tikkpolt. Neid tikkpolte tuli treida ka mootori kinnituse ja ka vasakpoolse külgülekande jaoks,kuna ka seal oli vaja neid uuendada.





Uued tikkpoldid tegin DON kombaini mootori vanadest tikkpoltidest.





See materjal on selleks sobiv. Ei ole hirmu,et nii kergesti ära murdub. Igast suvalisest pehmest materjalist ei soovita neid kunagi teha. See rohkem aja raiskamine ja tühi töö.
Nimelt,kui juhtub olema selline asi,et vana tikkpoldi väljapuurimisel või urgitsemisel vint juhtub viga saama,olen teinud uued poldid veidike ülemõõdus. Ja seda mitte treipingis teraga,vaid tavalise lõikajaga. Olen ka treipingis vajadusel teinud,kuid saab ka lihtsamalt. Nimelt käib asi sedaviisi,et lõikajal olen relakaga käianud soone kohapealt lõhki:





Selleks olen kasutanud veidi vanemaid lõikajaid,millest ka kahju poleks. Siis tuleb lõikajal käiata pealt läbimõõtu vähemaks,et raamis veidi logiseks.





Seda tuleb teha selleks,et kui kruviga soonde pigistada,läheb lõikaja laiali ja seega vindi läbimõõt tuleb suurem. Näiteks ,kui vaja 12.1 mm. mõõduga polti,tuleb esmalt treida sellise mõõduga toorik. Muidu on tavaliselt 12 mm poldi mõõt 11,8 mm. mis teadagi kipub augus loksuma ja kui lõtk veel suurem,polegi sellisest remondist suurt kasu. Lõpuks tõmbabki suure pingutamise peale vindi maha.
Kui toorik valmis,siis keerangi selle laialisurutud lõikajaga uue vindi peale. Kui asi saab liiga jäme ja auku keerates kinni,lõdvestan poldist natuke ja keeran uuesti vindi üle. Lõpuks saangi täpse poldi mis sobib auku ja ei logise. Natuke illustreerivaid pilte töö käigust:

















Järgneb....

---

Pean mainima,et ega see lõikaja mõte mul enda leiutatud pole. Vanasti olid pakkidega reguleeritavad lõikajad ja eks tehti ka teraga. Mulle aga oli üllatuseks see,et mõned aastad tagasi tõi sõber välismaalt mulle tollimõõdus pulki ja lõikajaid ja oh sa imet-nendel sellised reguleeritavad lõikajad puha olemas.








Ma ei ole kahjuks julgend neid väga laiali keerata,kuna ei tea ju,palju võib. Oleks tegu vene omaga,ei oleks purunemisel kahju. Igal juhul kannatas vene lõikaja niipalju laiali venitada,et mõõdus-12,15 polt tuli välja küll. Sellest on siiani küll olnud. Veel on selline asi,et ega nende vanade lõikajatega pikalt läbi ei aja. Tuli ka mul üks kõrvale visata,kuna hakkas haltuurat tegema. Näris harja maha. Sai siis pangi loobitud ja "uus" vana ette võetud.
Poldid keerasin korpusesse kahe mutri abil. Mingit tikkpoltide sissekeeramise massinat mul pole. Kõik käib vanaviisi.





Lõpptulemus siis siin näha:








Lõpuks sai ka "kuiva trenni " tehtud. Nimelt tuleb kontrollida ka ,kas külgülekande korpus poltide otsa ikka ka läheb. Muidu tuleb hirmsasti punnitada ja otsa ikka ei saa. Tuligi natuke viiliga ühe stopperi auku järgi aidata,kuna ei saanud asja paika. Nüüd lõpuks siis asi ühel pool ja kõik klapib. Kui nüüd mõnda huvitab,et palju siis aega nende poltide treimisele ja vanade väljasaamisele kulus,siis ütleks ,et aega ei olnud stopperiga mõõta. Nii umbes täpselt kulus selle jura peale ikka pikk päev ja sedagi paari päeva jooksul. Sellised tööd võtavadki palju energiat ja aega. Kui mul endal treipinki poleks,ei tea mis siis küll oleks saanud. Kas keegi oleks viitsinud mulle neid ülemõõdus polte ja pulki treida?! Kõhutunne ütleb,et siinkandis vist mitte. Ja üldse selliste suuremate vigadega traktorid viiakse sinna kohta,mille nime ei taha siin mainida. Õnneks saab teinekord sealt omale mõne vajaliku pulga tagasi vahetada. Abiks ikka.