[Talupoeg taluja]

Aeg rääkida järgmistest töödest ja tegemistest. Vahepalaks selline lugu,et nagu meile kõigile juba ammusest ajast teada on,siis meie armastatud naaber-rahval on töötegemine nii ausees,et jagati isegi medaleid.... Töökangelaseks saamine polnud eriti keeruline,tuli teha palju ja medal kohe rinnas. Kahjuks meie koduvabariigis on asjad teistmoodi. Töötegemise eest medaleid ei jagata. Raba või lõhki,aga rind jääb paljaks, ei hakka seal kõlisema miskit. See on ka igati arusaadav,sest töötegemine pole meie maal kangelastegu,vaid on lausa igapäevane asi... Sellepärast ka vahepeal väikesed pausid traktori remondil,pole ju mõtet väga palju teha....
Kuna tagumise velje kilp mõradega ja mitmed korrad tulutult keevitatud,vahetasin selle päris uue vastu välja. Muidu võtab teine palju kolikambris ruumi ja on ilmaasjata rottidele läbustada.





Kuna sõbrad olid velje peal asja teinud,ajasin selle ikka pea-aegu haljaks. Sai kenasti teisele uus värv peale lastud ja jäi kuivama.





Mis puutub velje ja kilbi originaalsusse,siis see pole selle traktori oma,vaid võetud 1990 a. vene külviku alt. Originaalseid kilpe ja veljesid pole mul õnnestunud leida. Kui kellegil pakkuda,olen kohe huvitatud!


Teine töö oli teha korda istmeraam. Välja näeb selline:





Selle raami küljest sai roogitud hulga selliseid paiku ja metallitükke,mis oma külge ei kuulu. Nendest kolhoosnike paikadest võiks lausa igasuguseid jutte vesta.
Sai ka paigaldatud üks lehtraua riba,mis omal ajal on kellegi poolt maha lõigatud. Selle külge kinnitub kapott.








Sai seegi terasharja ja saabriga puhastatud ning korralikult uue värvikihi alla.








Kõiki mitteoriginaalseid paiku ma päris ära ei likvideerinud,mõned jätan ka teistele vaatamiseks. Kui kõik ära võtta,siis kaob see vana kolhoosi hõng ära....,midagi võib ka tulevastele põlvedele mõistatamiseks jätta.