5 X TALUPOJA iseliikuv šassiitraktor ДВСШ -16 1959 a.

Tervist. Ma märkasin, et sa otsid velgi taga. Ehk oskad kirjeldad mis neil vahet T16 velgedega.
Sellesuhtes sõber vahetas välja, sest vanad olid nii tuksis, viis vanarauda. Aga suur tõenäosus, et need veljed veel on alles sest tegemist kohaliku niisama mehega kes ajab kokku ja harva kutsub suur auto järgi.
E: Ta lasi teha just klapi pesad ja muu sinna kuuluvaga korda, pihustid ka. Ostis just õlitus torusid, hakkab nendega meisterdama, sest mis kaande läheb tolle ots on 10 aga torul on küljes 12'ne. Varsti tõenäoliselt saab hääli kuulata.
Vasta

(06-07-2012, 03:01 AM)Siim105 Kirjutas:  Tervist. Ma märkasin, et sa otsid velgi taga. Ehk oskad kirjeldad mis neil vahet T16 velgedega.
Sellesuhtes sõber vahetas välja, sest vanad olid nii tuksis, viis vanarauda. Aga suur tõenäosus, et need veljed veel on alles sest tegemist kohaliku niisama mehega kes ajab kokku ja harva kutsub suur auto järgi.
E: Ta lasi teha just klapi pesad ja muu sinna kuuluvaga korda, pihustid ka. Ostis just õlitus torusid, hakkab nendega meisterdama, sest mis kaande läheb tolle ots on 10 aga torul on küljes 12'ne. Varsti tõenäoliselt saab hääli kuulata.

T-16 veljed ja kilbid on samad,kui DT-14,20. Erinevus aga on T-25 ja T-16 M omadega. Kilbid kinnituvad teistmoodi ja ka kilbi kuju pisut teine.

Vasta

Täna siis sai üks suurem töö oma traktori kallal tehtud. Nimelt ei andnud mootor enam korralikult pöördeid välja,et saaks heina niita. Viga seisneb selles,et regulaatori vedru sureb lühemaks aja jooksul. Paari-kolme aasta järel tuleb siis regulaatori vedrudele seibe alla laduda. Selleks ei hakanud siis küttepumpa mootori küljest maha kakkuma, vaid urgitsesin siis regulaatori otsas asuva laagrikaane maha. Sellega paras mäsu,sest ei saa korralikult ligi. Viimase poldiga läks väga kaua,et lahti saada. Selili maha ja kuidagi ühe käega saab silmusvõtmega nõksu kaupa lahti keerata. Selline töö võtab täitsa isu ära....kael õieli,korralikult ei näe ka ja muudkui puterda. Võlli otsas oleva mutri sain küll kerge vaevaga kätte aga 200 -se laagri kättesaamisel kasutasin venna abi. Ta hoidis kruvikeerajaga võlli paigal.
Mul oli kodust kaasa võetud tagavara vedrud ja seibid,nii igaks juhuks. Panin siis vedrud kõrvuti---minu traktori vedrud silmnähtavalt lühemad,nii paari -kolme millimeetrin jagu. Plaanisin need pikemad sisse panna,kuid igaks juhuks panin mõlemale vedrule ühe poolemillimeetrise seibi alla. Pikemaid vedrusid paigaldades ei oleks tulemus teada. Stendi ju mul pole. Eelmisel korral sai sama lugu tehtud ja sellest 0,5 mm. piisas.
Nüüd siis on pöörded jälle normaalsed ja saab heina edasi niita. Eelmisel korral oli näha ,et niitmise ajal kolmanda käiguga kipub ära koolema. Iga väikseimgi tõus tahtis ära lämmatada.... Eks tuleb millalgi need vedrud metsa visata,kuid hetkel mure lahendatud. Vast käib jälle mõne aasta jagu edasi.
Vasta

Mõni aeg tagasi õnnestus mul siis saada lugupeetud koosamafia käest kobe vanatüübi 16-ne velje koos kilbiga:

[Pilt: 213459773b1dd8_l.jpg]

Selle eest muidugi suured tänud veelkord!

Sellist veljet ja kilpi oleks siis veel ühe ratta jagu vaja. Nii et võib julgelt pakkuda.
Vahepeal pole siin miskit põrutavat juhtunud. Heina on saanud suvel ikka niita ja vahest pisemat remonti ka. Välja sai vahetatud Druzba bensiinipaak,mis lihtsalt vibratsiooniga ära lagunes. Sai võetud riiulist järgmine. Neid ikka kulub. Õlipumba otsast kahvel sai ka välja vahetatud,sest nii nuudid kui ka hark ise kulusid täitsa läbi. Midagi parata pole. Vikateid olen ka parandanud ja kõike muud mis töö käigus lagunenud.
Vasta

Nonii, küsiks siis ka selle vanatüüpi T-16 kohta. Nimelt on omavalmistatud traktoril selle mootor peal, paraku puudustega - põhiline puudus on käimasaamise raskus. Aparaadil puudub see käsipump, millega hõõgküünlale diislit pihustada ja eespoolt ma lugesin, et ilma selle vidinata suht raske seda mootorit üldse käima saada ja tõsi ta on, eriti kevadeti (talvel ei ole üldse õnnestunud). Ks pump on korras ja pihustid ka enam-vähem (stendis käinud ja remonditud niipalju, kui võimalik).
Nüüd hakkas starter ka jukerdama, jõudu pole üldse, kompressiooni üle lüüa ei jõua (dekompressoriga ikka veab kuidagi ringi).
Küsimus: kust saada seda käsipumpa? Ja kui pole saada, siis äkki saab seda kuidagi ise teha (näidist kahjuks ees ei ole, mille järgi teha, mu masinal on seal ainult auk, kuhu polt ette on keeratud).
Ja teiseks: mis starter sinna peale istub, GAZ51/52? Mingit Zil-i oma sai proovitud, kõrvad ja kõik klappis aga hammasratas oli väiksem ja ei ulatunud hoorattaga kokku. Omavahel juppe vahetada ei õnnestunud.
Vooluosa (klemmid, juhtmed, harjad said nagu üle vaadatud ja korda seatud, aga midagi sellest ei muutunud.
Varasematel aastatel sai ACE eetriga masin käima aetud, soojast peast läks juba ise kenasti. Nüüd ei õnnestu aga enam kuidagi, käivitusmootori variant tundub ka ebamugav olema.
Vasta

Selle mootori jaoks on olemas spetsiaalne starter. Sobib ka GAZ-51 oma,kuid pidi olema pisut nõrgem. No ma arvan,et peaks käima saama küll. Aga selle käsipumba puudumine on siis kõva miinus. Mu enda traktor ei taha ilma selleta käima minna ka soojalt. Aga nagu pumbaga laksu annad,kohe käib.
Seda käsipumpa tuleb siis otsida. Kuulutada igal pool ja võibolla on kellegil ka üle. Ega seal pole ka erilist midagi järgi teha,kui teine ees. Pump suhteliselt lihtsa ehitusega. Paagist võtab kütust ja pihustab siis hõõguvale spiraalile.
Aga selle eetri kasutamine tuleb selle mootori puhul ära lõpetada. Lööb kepsu kõveraks ja rõngad sassi. Mul õnnestus ka kolb lõhki ajada ja pärast ei tahtnud enam ka käivituda. Surve oli ka katkise püti puhul 15 atsi,mille puhul peaks siis ikka käima,aga ei midagi.
Vasta

(02-10-2012, 21:35 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Selle mootori jaoks on olemas spetsiaalne starter.
...
Surve oli ka katkise püti puhul 15 atsi,mille puhul peaks siis ikka käima,aga ei midagi.

15 on diiselmootorile ikka kole vähe. Eks soe mootor ka käib, kuid üldiselt alla 25 bar ikka külm mootor elu sisse võtta ei taha.

Kas vanale mootorile reduktorstarter peale ei istu? Diiselmootor vajab käivitumiseks paari kiiret survetakti ületamist ja seda pakub reduktorstarter koostöös dekompressiooniga kohe kindlasti.

Teadmata vana mootori pihusti eripärasid küsin, kas otste saadavus on tõsine probleem? Mina vahetaks esimese asjana pihustiotsad. Kui KSP on teadmata seisus, tasuks pihustusrõhku vast veidi alandada. Otste hankimisel tasub olla ettenägelik ja võtta varuga (või vahetusgarantiiga) - "uus" tükk ei pruugi olla ühtigi parem, kui oma vana...Sad

Eetriga käivitamisel peab mõistust olema. Kerge surts, millest mootor veel käima ei jõua jääda, ei tee palju halba. Aga kui kolin silindris käib kümneid töötakte (paar sekundit on kuulda), on kuri karjas.

Samas ei pruugi hooldamatusest vigase mootori õudne lõpp Suure Pauguga olla üldse halvem variant, kui lõputu õudus tahtmatusest sandistatud mootoriga jändamisel...Toungue

Sarnase, kuigi veidi leebemal viisil, efekti annab ju ka hõõgspiraalile pritsitav lisakütus - ka see plahvatab lõppkokkuvõtteks silindris, tekitades seal tõsise ülesurve.
Vasta

Tehase poolt oli Ikarusel kaasas Start-Pilot nimeline käivitusabi-sprey, mida pihustati pisikesse anumasse ja sealt pritsiti pumbaga edasi. Hõõgspiraali polnud. Hiljem kasutati ka tulelonti naftase kaltsuga traadi otsas või lihtsalt põlevat ajalehte sisselaske kollektori ees. Seda siis kui antifriisi ja vee suhe oli selline, et võis ööseks seisma jätta ja akud olid juba viimase veerandi peal.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kuna meie peres on olnud kaks vanakooli T16 ja isa on autoelektrik, siis starterit kohta selline vastus:

Sobivad:
Gaz-51 starter (kui juhtimine on mehaaniline) ST20.
Gaz-52 starter (kui juhtimine on elektriline) ST230.

Sobivat reduktorstarterit pole õnnestunud tuvastada (ja pole ka vaja olnud, kuna mõlemad 16-d on pensionil ning vajadusel müdistab MTZ-52)

Käivitamisel kasutasime me kunagi lihtsalt põlevat kaltsu, alternatiivna oli kasutusel vanast pihustite kontrollstendis tehtud pump. Selle eeliseks oli eraldi paak diislikütuse jaoks.

Igatahes aku peab olema väga hea, siis on väikenegi lootus süsteemi toimimiseks.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Teadmata vana mootori pihusti eripärasid küsin, kas otste saadavus on tõsine probleem? Mina vahetaks esimese asjana pihustiotsad. Kui KSP on teadmata seisus, tasuks pihustusrõhku vast veidi alandada. Otste hankimisel tasub olla ettenägelik ja võtta varuga (või vahetusgarantiiga) - "uus" tükk ei pruugi olla ühtigi parem, kui oma vana...Sad

[/quote]

Sellele traktorimargile ettenähtud pihustiotsi pole keegi näinud.....aga olen kasutanud T-74 otsi,mida oli varasemalt päris lahedalt saada. Lausa pakk-3 kr. ehk siis 4 sil. mootorile. Markeeritud olid need 05. Minuteada olid need kõik taastatud pihustiotsad. Hea kui sai neljast kaks töötavat. Õnneks on neid veel tagavaraks ja ka igal pool müügil. Kas venest neid ka praegu peale tuleb,ei oska öelda. Vähemalt hetkel muret pole.
Vasta

(03-10-2012, 13:45 PM)Aspelund Kirjutas:  Kuna meie peres on olnud kaks vanakooli T16 ja isa on autoelektrik, siis starterit kohta selline vastus:

Sobivad:
Gaz-51 starter (kui juhtimine on mehaaniline) ST20.
Gaz-52 starter (kui juhtimine on elektriline) ST230.

Sobivat reduktorstarterit pole õnnestunud tuvastada (ja pole ka vaja olnud, kuna mõlemad 16-d on pensionil ning vajadusel müdistab MTZ-52)
...
Igatahes aku peab olema väga hea, siis on väikenegi lootus süsteemi toimimiseks.

A.

Kas siit tuleb välja lugeda, et neil vanadel mootoritel on millegipoolest D21 omast erinev starter?

Põlev kalts aitab kenasti. Aga sellega peab ette vaatama - lahtine tuli ja õlist nõretav vene tehnika on särtsakas paar... Võib kiireks minna.Rolleyes

(02-10-2012, 20:44 PM)kolentin Kirjutas:  ...
Nüüd hakkas starter ka jukerdama, jõudu pole üldse, kompressiooni üle lüüa ei jõua (dekompressoriga ikka veab kuidagi ringi).
...

Milline starter seal on? Suurematel starteritel on mootor keskelt toetatud vaheseinaga. Kui sealne puks kulub või sein kinnitustest lahti tuleb, hakkab rootor staatorit nühkima ja starter kaotab jõu (otseveostarteri vaheseinapuksi lõpunikulumine oli põhjuseks, miks meite T16 endale reduktorstarteri sai). Sarnane efekt on ka tagumise puksi liigsel lõtkul.

Kui vaheseina aga ei ole (bensumootorite starteritel), siis loeb palju ka esimese puksi seisukord. Kui puksis on ikka selge lõtk, siis on see kahtlane. Õnneks on pukside vahetus lihtne töö ja sobivaid pukse liigub. Tõsi, sobitama peab neid igal juhul.
Vasta

Selle vanema tüübilise mootori osad ei klapi üldse kokku D-21 osadega. Sobivad vaid üksikud osad,mis ka kuskil teemas eespool on üles loetletud. Samamoodi on ka starteriga,D21 starterit ei saa kuidagi paigaldada.
Vasta


Üks video möödunud suvest, kus on võimalik näha kodanik Talupoja DVSŠ-16 töötamas.


Vasta

Paar hobest jäävad selle peeniksese leegitoru taha pidama...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(02-05-2013, 11:25 AM)mlsluik Kirjutas:  Paar hobest jäävad selle peeniksese leegitoru taha pidama...

Üldsegi mitte,sest sama jäme toru tuleb nagunii sumpsi potist välja.lihtsalt on pisut pikem. Kui aga oleks väiksem,siis kindlasti.
Vasta

Õhtust!
Juba talvel panin tähele,et kolinad mootoris suured ja sellepärast lükkasin lund ka ainult paar korda talve jooksul....hoidsin hinge kinni,et suurt pauku ei tuleks. Sellepärast sai nüüd ülemine korrus lahti võetud ja üks tõsine remont ette võetud.

[Pilt: 22308107982c5b_l.jpg]

[Pilt: 22308109c933df_l.jpg]

[Pilt: 223081110b1062_l.jpg]

Väga hull asi siiski polnud. Tagumise silindri kepsu puks oli kulunud ja ka kepsu silmas ringi pöörlend. Eks kolb oli ka vana ja sõrm loksus parasjagu sees. Arvan,et vast pool millimeetert tuli ära..... Ega mul muud üle ei jäänud,kui võtsin ka karteripõhja ära,et saaks kepsu vahetada. Tagavaraks oli kogutud vanade mootorite seest võetud kobedaid kepse. Ühe siis valisin välja ja läks käiku. Leidsin ka uue kolvisõrme:

[Pilt: 22308115197f12_l.jpg]

[Pilt: 223081176b41f8_l.jpg]

Terasem silm võib isegi ära tabada markeeringu......mis hakkab 30- nega pihta. Läbimõõt on kolvisõrmel 30 mm. Kuna mul on ka üks uus keps tagavaraks,jätsin ka sõrme sellega paariliseks uut aega ootama. Mul viletsamaid sõrmi veel alles ja las need siis kuluvad ennem ära.
Välimise plokikaane saatsin ka koos kolviga pensionile......sest miski mõra oli tekkinud ja õli laras pikkamööda mööda kaant alla. Ei näinud enam mõtet sellega jubida. Niigi kuumenes mootor heinaaegu mitu korda üle ja tõmbas mootori kinni. Eks ribide vahed läksid sodi täis ja ei jahutanud piisavalt. Ka sisselaskeklapp pidas terve pinnaga,võibolla pildilt isegi näha:

[Pilt: 22308127f67887_l.jpg]

Ja korra õnnestus mul ka tühja toimetada.....Big Grin
Nimelt leidsin uusi kübaraga plokikaane mutreid,need vist T-25,40 omad. Panin paika ja pingutasin plokikaaned ära. Hakkasin siis nookureid peale panema...........aga ei lähegi.....seega tuli uuesti maha võtta. Ei sobi kuidagi,läksid tavalised tagasi. Kunagi arvasin,et keegi on ilma kübarata mutrid paigaldanud. Mööda tikkpolte imbub õli alla ja seega on osadel mootoritel kasutatud selle koha peal kübaraga mutreid. No nüüd jääb neid mitu peotäit üle.......

[Pilt: 22308123993945_l.jpg]

[Pilt: 2230812568d02e_l.jpg]


[Pilt: 22308119b074df_l.jpg]


Kui kellegil peaks olema ülearu 95 mm. kolvirõngaid ja kolbe,olen huvitatud. Mingi aeg tagasi sain 95,5 mm ja 4,5 mm laiuseid kolvirõngaid,mis olid arvatavasti vana Universaali omad. Treisin ülemise kolvirõnga soone üle ja seega sain seda vanat vigast kolbi head mitmed aastad ekspluateerida....... Kui ülemine kolvirõngasoon on viga saanud,saab soone laiemaks treida ja laiema rõnga panna. Aga seejuures peab tähele panema,et üleval hülsil ei oleks ranti ees ehk kas kasutada uut hülssi,või käsitsi saabriga rant maha kaapida. Kui seda ei tee,lööb rõnga puruks..... Mul seda muret polnud,sest lasin selle hülsi eraldi ära hülsitada. Vana Volga hülsist sai kolmes osas kokku lükatud ja läbi hoonitud. Üks vana spets tegi selle töö minu jaoks. Eriti ei tahtnud ette võtta sellist tööd aga noh,mis sa hädaga ikka teed....
Vasta

Huvitav, mis jõud see on, mis paneb puksi kepsu sees keerlema. Mul ka Harkivi tehase toodanguga sama nali olnud.
Vasta

(16-05-2013, 00:17 AM)Üllar Kirjutas:  Huvitav, mis jõud see on, mis paneb puksi kepsu sees keerlema. Mul ka Harkivi tehase toodanguga sama nali olnud.
Ma ise arvan,et vanadus üks tegur. Teine asi on see,kui kunagi on puks ringi käima hakanud ja sinna uus asemele pandud,siis kuna puksiauk on pisut ovaalne.....ei ole sellisest remondist enam kasu. Olen ise ühele kulunud silmaaugule hõõritsaga kallale läinud ja hea mitu kümnendikku maha kaapinud,et auk ümmarguseks saada. Sinna tehtud uus puks pole ringi käinud vaid lihtsalt ära kulunud,kuna uus puks sai tehtud suvalisest materjalist. Originaalmõõdus puksi sinna enam ju ei pane ja remontmõõdus asju pole ka vist toodetud.
Vasta

Materjalist oleneb ka palju asju. Näiliselt hea materjal, võib kuumenedes end kinni puua. Nii,et mine võta kinni kus see tegelik tõde on.


Vasta

Asi jälle toimib. Kolinaid vähem ja jõudu tundub ka hulga rohkem olema. Talvel võttis ikka lumelükkamise aegu hinge täitsa kinni.
Klapikambri kaante tihenditega oli ka paras mäsu. Ei ole sinna midagi enam panna. Tegin veneaegsest paraniidist uued tihendid aga näe õli pidama ei saa. Võtsin mitu korda maha ja lõpuks kavaldasin asja üle nii,et tegin tihendi hermetsiga pisut paksemaks ja lasin ära kuivada. Kontrollisin kaani ka käiakivi peal,et kas on kõverad aga ei ole. Originaalis olid arvatavasti papitihendid. Uuematel mootoritel ju mingi punasest materjalist. Huvitav kas sellist materjali ka tahvlitena liigub? Kunagi proovisin teha õlikindlast kummist aga ei õnnestunud,sest kaane servad mõnes kohas küllaltki kitsad ja libiseb vahelt välja. Võibolla nüüd on paremat kummi saada,peaks proovima. Ja muidugi on üks plokikaan valuveaga ja ühest nurgast pidamise pind vast millimeetri jagu....paras peavalu alati,kui klappide reguleerimiseks läheb. Ei taha näppidagi.....pärast ei saa pidama.
Mootor ei taha madalatel pööretel korralikult käia ja tuuritab natuke. Tundub,et peaks vist ära mõõtma plunsrite surved,sest algul ei taha ka käivituda. Tuleb natuke aega käiata mootorit,ennem kui tossu välja lööb. Viga võib olla ka kulunud etteandepumbas aga hetkel ei oska head varianti välja pakkuda. Panin ka tähele,et kui küttetorud olid maha keeratud,imbus küte pumbast välja.....see vast ka mingi tunnusmärk kulumistest.... kas suudmeklapid ei pea või mis selle taga, eks pumbaremontijad teavad paremini.... Endal stendi ka pole ja peab siis nuputama,et mis ja kus. Õnneks sai siin tehtud abinõu surve mõõtmiseks. Peab välja otsima.........
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne