01-10-2015, 19:10 PM
Nii,niitmise hooaeg siis selleks korraks läbi. Varsti võtan vikati traktori kõhu alt ära. Aitab küll. Suvel sai niidetud kõvasti. Tervislikel põhjustel hulga vähem,kui eelmisel aastal. Kõige toredam oli muidugi see,et jõudsin jälile siis lõpuks põhjusele,et miks siis ikkagi vikati rootsud ära murduvad. Kolm korda võite arvata..... 
Viga on selles,et minu poolt ära kasutatud vanade hobuniidumasinate vikatite rootsu materjal on ajast ja arust. Hobumasinal ju teadupärast on lati pikkus hulga lühem. Neid pikemaks tehes langeb ka kannale ja rootsule suurem koormus. Lühidalt,rootsu materjal on nadi ja kitsas! Mulle sattus kätte tutikas kombaini vikat. Võis olla DON kombaini oma. Tegime sellest mitu vikatit. Neetisin kanna järgi,teritasin üle ja minu käes niitis jutti 25ha. Andsin traktori edasi järgmisele mehele ja too niitis ikka edasi vähemalt 50 hektarit ja vikati roots on jätkuvalt terve. Seega on asi selge-tuleb otsida uued rootsud. Vanadega võib ju veel mässata ja keevitusega kokku lasta. Teinekord on vaja tundmatusse padrikusse kihutada ja siis oleks heast vikatist kahju. Teeäärte niitmiseks ja piiripostide mahavõtmiseks sobivad ikka oivaliselt!
Peale suurt piinamist jõudis traktor ikka ühes tükkis koju tagasi,ei pidanudki ise järgi minema. Sumbutaja oli suurest solgutamisest mõrad sisse võtnud,käivitades mootor paukus,sest silindri ja plokikaane vahelt peksis tossu välja. Plokikaan oli juba eelmine kord pisut läbi lasknud aga tookord oli veel asi kuidagi kontrolli all. Soojemaks minnes mootor töötas ilusti,kuigi kõik kõlises. Plaan oli viga otsida ja selle ma ka leidsin. Kuna nookurite õlitus oli kinni pandud pimeda poldiga,jäi selle suure palavaga ülemine korrus kuivaks. Kõik tolmas.... Nookurite telje otsast oli ka ära kukkunud üks kork. See tuli uus treida. Plaan oli ka korraks silinder maha tõsta. Seest kõik õline,seega oli näha,et rõngad enam ei pese korralikult seda maha. Selle vastu on saadud rohtu nii,et panin Volga õlirõngaste lainelised plekid kolvirõnga soone põhja. Tänu sellele surub rõngad rohkem vastu silindrit. Päris uute kolvirõngaste puhul ei ole neid võimalik panna aga kulunud rõngaste alla saab ikka. Hülssi tagasi pannes peab maru ettevaatlik olema,sest väga kerge on õlirõngaid ära lõhkuda. Ei tohi jõuga hülssi alla suruda vaid kergelt keerates ja koguaeg jälgides,et rõngas ikka soonde läheb. Peale seda kui sain hülsi üle rõngaste,oli tunda ka,et ei liigu kolb enam nii kergelt nagu ennem. Järelikult peaks ka õlitarbimine vähenema. Plokikaane ja hülsi vahele tegin 0.45mm. vaskplekist rõnga,igaks juhuks. Klapid lasin ka Viljandis Jüri juures korda teha. Vanat kaant tagasi enam ei pannud,sest näha on,et vajab pinna silumist. Riiulis ikka neid vanu kaani on,eks näis kuidas asi seekord õnnestub.
Töö jätkub...
Viga on selles,et minu poolt ära kasutatud vanade hobuniidumasinate vikatite rootsu materjal on ajast ja arust. Hobumasinal ju teadupärast on lati pikkus hulga lühem. Neid pikemaks tehes langeb ka kannale ja rootsule suurem koormus. Lühidalt,rootsu materjal on nadi ja kitsas! Mulle sattus kätte tutikas kombaini vikat. Võis olla DON kombaini oma. Tegime sellest mitu vikatit. Neetisin kanna järgi,teritasin üle ja minu käes niitis jutti 25ha. Andsin traktori edasi järgmisele mehele ja too niitis ikka edasi vähemalt 50 hektarit ja vikati roots on jätkuvalt terve. Seega on asi selge-tuleb otsida uued rootsud. Vanadega võib ju veel mässata ja keevitusega kokku lasta. Teinekord on vaja tundmatusse padrikusse kihutada ja siis oleks heast vikatist kahju. Teeäärte niitmiseks ja piiripostide mahavõtmiseks sobivad ikka oivaliselt!
Peale suurt piinamist jõudis traktor ikka ühes tükkis koju tagasi,ei pidanudki ise järgi minema. Sumbutaja oli suurest solgutamisest mõrad sisse võtnud,käivitades mootor paukus,sest silindri ja plokikaane vahelt peksis tossu välja. Plokikaan oli juba eelmine kord pisut läbi lasknud aga tookord oli veel asi kuidagi kontrolli all. Soojemaks minnes mootor töötas ilusti,kuigi kõik kõlises. Plaan oli viga otsida ja selle ma ka leidsin. Kuna nookurite õlitus oli kinni pandud pimeda poldiga,jäi selle suure palavaga ülemine korrus kuivaks. Kõik tolmas.... Nookurite telje otsast oli ka ära kukkunud üks kork. See tuli uus treida. Plaan oli ka korraks silinder maha tõsta. Seest kõik õline,seega oli näha,et rõngad enam ei pese korralikult seda maha. Selle vastu on saadud rohtu nii,et panin Volga õlirõngaste lainelised plekid kolvirõnga soone põhja. Tänu sellele surub rõngad rohkem vastu silindrit. Päris uute kolvirõngaste puhul ei ole neid võimalik panna aga kulunud rõngaste alla saab ikka. Hülssi tagasi pannes peab maru ettevaatlik olema,sest väga kerge on õlirõngaid ära lõhkuda. Ei tohi jõuga hülssi alla suruda vaid kergelt keerates ja koguaeg jälgides,et rõngas ikka soonde läheb. Peale seda kui sain hülsi üle rõngaste,oli tunda ka,et ei liigu kolb enam nii kergelt nagu ennem. Järelikult peaks ka õlitarbimine vähenema. Plokikaane ja hülsi vahele tegin 0.45mm. vaskplekist rõnga,igaks juhuks. Klapid lasin ka Viljandis Jüri juures korda teha. Vanat kaant tagasi enam ei pannud,sest näha on,et vajab pinna silumist. Riiulis ikka neid vanu kaani on,eks näis kuidas asi seekord õnnestub.
Töö jätkub...