[Talupoeg taluja]

Hea oleks muidugi teada vedava ratta hammaste arvu, niipalju, kui mina tean on see originaal enamasti vahetatud suurema vastu. Põhjuseks oluline ülekandearvu erinevus võrreldes taha haakesse käivate niidukitega. Vikati käik oli aeglane ja sellest ka niitmise jõudlus väike.
Tegelikult hakkas silma jäigalt kinnikeevitatud kaarelauamoodiasi. Kaarelaud täidab oma ülesannet hästi ainult siis, kui ta saab maapinda kopeerida, muidugi raskema heina korral on ka massi natuke rohkem vaja. Nüüd paar küsimust, mis piltidelt ei selgunud: 1. Kas latt on ikka täispikk või lühemaks tehtud? 2. Kui paks/raske see kaarelaua moodi asi on?
Kui latt latt on täispikkuses ja kaarelauaks ka jupp, vahel ka kaks, rasket rauda (pealegi jäigalt kinni), siis latti üles tõstes painduvad nii latt kui roots omajagu, sealt võid hakata otsima purunemise põhjuseid.

No tundub,et see ketiratas on igaljuhul suurem kui originaal. Suurem sinna kurgu alla ei mahu lihtsalt.
Latt on täispikk aga ei ole vene oma. Mc Cormick International ...
See kaarelaua moodi asi on vast sama raske kui originaal mis oli osaliselt rauast ja ülejäänud puidust. See oli nii raske,et lõhkus koguaeg suurt sõrga. Ideaalis oleks toiminud korralikul maastikul,kus kõik sile. Meie põllud aga olid peale kolhoosist kättesaamist auklikud ja see kaarelaud lendas varsti na.......   Läksin üle sellisele aretusele ja see enam-vähem toimib küll. Seda ma kahjuks ei usu,et roots kanna juurest ära murdub selle rauast kaarelaua pärast. Pigem asi ikka vast selles,et see latt koos kõige täiega,traktor kaasaarvatud oleks tulnud enne silma alla sattumist vanarauda viia... Kahju muidugi,et selle masina originaal vunkratas minu õhutusel vanarauda rändas.... võibolla siis oleks saanud asja toimima. Kahjuks see oma suuruse pärast traktori külge ei mahtunud,oleks pidanud raami ümber tegema. Aga mäletan ka seda,et siis kui see niidumasin veel originaalis oli,lendas roots samuti pooleks. Ju siis on lihtsalt oma aeg millal metall järgi annab.

Hetkel vedav ketiratas 19 hambaga.
T.