[honkomees]

Tänast seisu ei tea, aga minu jutud käiva nii ca 15 a taguse aja kohta.
1. Sel ajal oli vajadus põhjalikult sorida ühe kütusefirma paberites, nende poolt veeti Kärkna terminali hoiustamiseks sisse paberite järgi toorbensiini aga välja erinevat marki kütust, 92-98. Selge see, et käis kütuse tempimine kohapeal kanistrist lisandite kallamisega.
2 Soetasin UUE auto, kuna ise elan piiri ääres, siis loomulikult sõitsin alati tankima teisele poolele. Mingi aja pärast hakkas mootor vahele jätma. Küünalde vahetus aitas, küünlad täis punaseid triipe, mis tekib rauasisaldusega kütuselisandist. Et siis hakkas tänu rauale üle lööma.
3. Hakkasin uurima, millise tankla kütust siis tarbida, et sellest murest lahti saada. Juhuslikult sain töö asjus kokku ühe diagnostikaguruga, kes kinnitas, et ka enamiku eesti kütusemüüjate kütusel on sama viga küljes. Tema andmetel oli vaba sellest kindlasti Statoili kütus. Samas lisas ta, et erinevalt teiste müüjate kütusest rikneb Statoili oma väga kiiresti, et kui nt kuuks ajaks soojale maale sõita, siis lennujaamas oma autot ei pruugi enam õnnestuda käivitada. Erinevus tulenevat erinevatest lisanditest, mida oktaanarvu tõstmiseks kasutatakse.

P.S. need rauatriipudega küünlad töötasid vähemkapriissema masina peal oma loomuliku kulumise lõpuni.
P.P.S. Tegeliku lahenduse andis hoopis üleminek vene 92 kütusele, mis tuleb tehasest sellisena, on nö baasbensiin ja 95 ning 98 saadakse ka venemaa tehastes vastavate manuste lisamisega. Roostetriipude ladestumine küünladele lõppes. Selle soovituse andis tuntud Tartu saemeister.