[v6sa]

Sai aasta või pisut rohkem osaletud koolitusel(seoses uuemate heitgaaside töötlemise süsteemidega) kus muuhulgas põgusalt lahati nende kahe erinevust biodiislis kasutamises.
Mälu järgi kirjutan, nii et palun mitte väga valusalt lüüa, kui miskit sassi ajan.
FAME ehk siis esimese põlvkonna lisand - kulub sama töö jaoks rohkem, pisut rohkem NOX-e, vähem CO-d ja lühem säilivusaeg(kuus kuud valmistamisest), ebastabiilne, kehv külmakindlus, tahmafiltriga sõidukitel suurem risk probleemide tekkimiseks jne. Ei talu suuremas kontsentratsioonis kokkupuudet teatud materjalidega(vask, pronks, messing, plii, tina jne), ole soovitav üle 7% diislisse.
HVO ehk teise põlvkonna oma - kõrgem tsetaanarv ja kütteväärtus, kulub vähem, vähem NOX-e, säilivusaeg pole piiratud, külma ei karda, määrib paremini kui standartne tavadiisel, tahmafiltrile ega mootorile ohtu ei kujuta. Põhimõtteliselt võib paaki kallata 100%-lisena. Miinuseks kõrgem hind.

Kõik õige, aga on kaks häda.

Esiteks pole II põlve sünteetilist biodiislit täna turul olemas. Laborist saab, aga seda ei jätku.

Teiseks on väide, et see mant on tahmafiltritele ja tänastele mootoritele ohutu ning piiramatu säilivusajaga, vaid sünteetiliste testide projektsioon. Mitte reaalelu oma kogu värvikirevuses. Eks igapäevaelu näitab, kaua see mant sõidukipaagis muutmatuna säilib ja mida arvavad pikemaajalisest kokkupuutest mehhaanilised KSPd ja pihustid.

FAME oli ka alguses hea, lihtsalt hiljem ilmnesid mõningad ekstsessid.

FAME biodiislit lasete paaki iga kord, kui Saksamaal tangite. Seal ilma polegi, on võimalik vaid valida lisandi osakaalu. Sama saab ilmselt olema ka meil suvise kütuse kasutamisel.