Garaaži ehitamine
Materjal peaks ju sama PVC "kangas" olema millest kõik veoauto poolhaake tendid/katted ja autokärude katted tehtud on? Kui ma õieti mäletan.  Rolleyes
Vasta
Jah kate on sama, kuid autodel oli vist 450 ja 650g/m2 aga neil telkidel on umbes 1/3 paksem materjal ehk siis 950g/m2
Vasta
Kui teha üks lihtne hoiustamisgaraaz kahele autole, siis mis oleks parem kui lihtsalt muldpõrand? Mõtlen, et äkki maa seest tuleb mingit niiskust, mis halb on. Paneks kile ja killustikku äkki alla? Või on lihtsas garaazis nagunii nii palju niiskust ja õhu liikumist, et pole absoluutselt vahet?
Vasta
Iga asi on parem kui lihtsalt muldpõrand, maa seest tuleb ikka palju niiskust.
Kile, pvc, linoleum, kõik, mis niiskust läbi ei lase.
Kui kuuris muidu õhk liigub, ei teki seal erilist roostet.
Vasta
(13-11-2017, 20:31 PM)Jansa Kirjutas: Iga asi on parem kui lihtsalt muldpõrand, maa seest tuleb ikka palju niiskust.
...

Siis ei tule, kui vesi kuuri ei pääse. Ehk sedapalju peab autoalune kõrgemal olema, et veel ei tekiks tahmist sinna valguda. Cool
Vasta
(13-11-2017, 16:44 PM)Sten Kirjutas: Kui teha üks lihtne hoiustamisgaraaz kahele autole, siis mis oleks parem kui lihtsalt muldpõrand? Mõtlen, et äkki maa seest tuleb mingit niiskust, mis halb on. Paneks kile ja killustikku äkki alla? Või on lihtsas garaazis nagunii nii palju niiskust ja õhu liikumist, et pole absoluutselt vahet?

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36849&pid=302106#pid302106
Nii sai umbes 78-l aastal üks varjualune tehtud. Ikka lumesula veest kõrgem ja kruusa - autokastide vahelt käis tuul läbi.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(14-11-2017, 15:05 PM)v6sa Kirjutas:
(13-11-2017, 20:31 PM)Jansa Kirjutas: Iga asi on parem kui lihtsalt muldpõrand, maa seest tuleb ikka palju niiskust.
...

Siis ei tule, kui vesi kuuri ei pääse. Ehk sedapalju peab autoalune kõrgemal olema, et veel ei tekiks tahmist sinna valguda. Cool
No auku tavaliselt ei ehitata jah Smile
Eesti on muidugi suur maa, meil leidub kõikvõimalikku pinnast paeklindist paksu musta mullani, igasugu kruusa-, liiva- ja savihunnikud seal vahel. Seega võivad olud teataval määral erineda küll.
Mul maal on näiteks nii, et 'suurvee ajal' (sügis ja kevad) teed labidasuuruse augu maase ja vett purskab.
Vasta
(14-11-2017, 22:07 PM)Jansa Kirjutas:
(14-11-2017, 15:05 PM)v6sa Kirjutas:
(13-11-2017, 20:31 PM)Jansa Kirjutas: Iga asi on parem kui lihtsalt muldpõrand, maa seest tuleb ikka palju niiskust.
...

Siis ei tule, kui vesi kuuri ei pääse. Ehk sedapalju peab autoalune kõrgemal olema, et veel ei tekiks tahmist sinna valguda. Cool
...
Mul maal on näiteks nii, et 'suurvee ajal' (sügis ja kevad) teed labidasuuruse augu maase ja vett purskab.
nii ongi, mul savipinnas ja igasugu kuurides on mäe otsas elamises ka kõik plögas, kuna vesi kusagile ära vajuda ei saa ja jookseb mööda savipinda mulla all igale poole, kui võtsin nt lauda põranda sügavamaks, siis sinna tekkis vihmaga veelomp ...
Vasta
(14-11-2017, 23:39 PM)honkomees Kirjutas: nii ongi, mul savipinnas ja igasugu kuurides on mäe otsas elamises ka kõik plögas, kuna vesi kusagile ära vajuda ei saa ja jookseb mööda savipinda mulla all igale poole, kui võtsin nt lauda põranda sügavamaks, siis sinna tekkis vihmaga veelomp ...

Siis ei aitagi muu, kui plaat alla. Kas metall, betoon või vahetad puitplaate iga x aasta järelt. Kile on seni hea, kuni vesi selle peale pääseb. Siis on jälle paha, kuna ära saab vesi ainult aurates.

Täitega võib ka õnnestuda, kui seda täidet on sedapalju piisavalt, et veel ei teki tahtmist sinna koguneda. Nii 2meetrisest kihist tihendatud kruusast peaks küll piisamaWink 1,5 maapinna alla ja 0,5 maapinna kohale. Ja kindlasti ei ole enam põrand plägane. Seda eeldusel, et veel üleüldse on kuhugi mujale koguneda, kui varjualuse plaanitud kohta. Iseasi, mis säärane kino maksab. Ja kes selle eest maksma nõus on... Rolleyes

Elades ise praegu säärases kohas, kust kogu ümbruskonna vesi läbi jookseb, on teema vägagi tuttav. Aga õnneks on mul sedapalju lääni, et leiab paar kõrgemat nukikest, kust vett eemale meelitada annabWink
Vasta
(15-11-2017, 00:26 AM)v6sa Kirjutas: Elades ise praegu säärases kohas, kust kogu ümbruskonna vesi läbi jookseb, on teema vägagi tuttav. Aga õnneks on mul sedapalju lääni, et leiab paar kõrgemat nukikest, kust vett eemale meelitada annabWink

Mul kõige kõrgema nuki peal saun, maja-laut-küün-kuur jms kõik ka mäe otsas ka natu allpool ja kogu vesi voolab alt läbi, räästaääri pidi muidugi kraavid kaevatud vee ärajuhtimiseks, aga pinnases olev vesi valgub ikka. Lauta töökoja ehitamisel just tegelen selle süvendamise ja betoonivalamiseks ettevalmistamisega, muidu aga mädaneb ja vaheta põrandalaudu.


Autokuur on muldpõranda ja istekanaliga, maalihked lükkasid kanali betoonseina puruks ja see suvi on kogu aeg ka vesi sees olnud, mittekasutatav ...
Vasta
(15-11-2017, 11:41 AM)honkomees Kirjutas:
(15-11-2017, 00:26 AM)v6sa Kirjutas: Elades ise praegu säärases kohas, kust kogu ümbruskonna vesi läbi jookseb, on teema vägagi tuttav. Aga õnneks on mul sedapalju lääni, et leiab paar kõrgemat nukikest, kust vett eemale meelitada annabWink

Mul kõige kõrgema nuki peal saun, maja-laut-küün-kuur jms kõik ka mäe otsas ka natu allpool ja kogu vesi voolab alt läbi, räästaääri pidi muidugi kraavid kaevatud vee ärajuhtimiseks, aga pinnases olev vesi valgub ikka. Lauta töökoja ehitamisel just tegelen selle süvendamise ja betoonivalamiseks ettevalmistamisega, muidu aga mädaneb ja vaheta põrandalaudu.


Autokuur on muldpõranda ja istekanaliga, maalihked lükkasid kanali betoonseina puruks ja see suvi on kogu aeg ka vesi sees olnud, mittekasutatav ...

Küll on hea lugeda, et ma pole ainuke kes selle veega hädas on. Mul näiteks vanas salvkaevus õue peal kevaditi veetase tõuseb  maapinna tasemest ca 30-40 cm kõrgemale.
Aquila captas non muscas.
Vasta
(15-11-2017, 11:55 AM)Daff Kirjutas: Küll on hea lugeda, et ma pole ainuke kes selle veega hädas on. Mul näiteks vanas salvkaevus õue peal kevaditi veetase tõuseb  maapinna tasemest ca 30-40 cm kõrgemale.
mitte ainult kevadel, ka suvel, praegu seis su kirjeldatu
[Pilt: AF1QipO--bwNb-FEACPjbSMJQeyDOGYVAwAr8Dxl...RKVzNwVXV3][Pilt: AF1QipO--bwNb-FEACPjbSMJQeyDOGYVAwAr8Dxl...RKVzNwVXV3]https://photos.google.com/share/AF1QipO-...RKVzNwVXV3
Vasta
(15-11-2017, 11:41 AM)honkomees Kirjutas: ....
maalihked lükkasid kanali betoonseina puruks ja see suvi on kogu aeg ka vesi sees olnud, mittekasutatav ...

Väga karm kant, kui suisa maalihkeid esineb. Sad
Vasta
Tervist.

  "Cacin" veidi siin garaazi teemas ja pärin : " Milline võiks olla hobiauto hoiukoha kuutasu suurus , hoiukoht peab olema valvatav , köetav ning seal võiks olla võimalik autot hooldada ".
Vasta
(16-11-2017, 21:48 PM)edvard Kirjutas: Tervist.

  "Cacin" veidi siin garaazi teemas ja pärin : " Milline võiks olla hobiauto hoiukoha kuutasu suurus , hoiukoht peab olema valvatav , köetav ning seal võiks olla võimalik autot hooldada ".

3.4m * 10m , kanal, vent, köetav (puit), signa, luminofoorvalgustid, töölaud, el. 16A, 380/220V

Üür 100.-/kuus
Autoplekksepa- ja keevitustööd,  värvimine, avariijärgne taastamine ning vanasõidukite renoveerimine. http://www.hmp.ee/
Vasta
Postvundamendil 60 ruudune kuur, kuhu lähevad talvituma/parkima 2 sõiduautot, heinapress, vaaluti, kerghaagis. 
Kuidas teha alus?
Kas pinnas koorida ja killustikuga täita või jäme kild (32-64) otse mullale panna või üldse mitte midagi panna ja muld jätta?
Vasta
(22-11-2017, 12:41 PM)Sten Kirjutas: Postvundamendil 60 ruudune kuur, kuhu lähevad talvituma/parkima 2 sõiduautot, heinapress, vaaluti, kerghaagis. 
Kuidas teha alus?
Kas pinnas koorida ja killustikuga täita või jäme kild (32-64) otse mullale panna või üldse mitte midagi panna ja muld jätta?

mina omale tehes kooriksin mulla pealt kuni liiva/pae mille iganes kihini ja siis kild pääle.kui ikka pinnas pehme siis muld muutub all poriks ja sopamülgas,naabri tee nähtud hästi ja korduvalt.
Vasta
(22-11-2017, 15:53 PM)muska71 Kirjutas:
(22-11-2017, 12:41 PM)Sten Kirjutas: Postvundamendil 60 ruudune kuur, kuhu lähevad talvituma/parkima 2 sõiduautot, heinapress, vaaluti, kerghaagis. 
Kuidas teha alus?
Kas pinnas koorida ja killustikuga täita või jäme kild (32-64) otse mullale panna või üldse mitte midagi panna ja muld jätta?

mina omale tehes kooriksin mulla pealt kuni liiva/pae mille iganes kihini ja siis kild pääle.kui ikka pinnas pehme siis muld muutub all poriks ja sopamülgas,naabri tee nähtud hästi ja korduvalt.

See viimane muidugi kõige õigem lähenemine aga nüüd on olemas ka säästuvariant. Geotekstiil alla, kruus peale ja peab.
Kuid palja mulla peale killu panek on mõttetu.  Orgaaniline osis elab ja sööb selle killu varsti endasse.
Aquila captas non muscas.
Vasta
Mul ka varjualuse püstitamine pooleli ja teema aktuaalne. Mulla kihi paksus ~1 meeter. Toungue Kokku natuke üle 100 ruudu. Tervenisti asendamine nüüd väga mõttekas ega jõukohane ei tundu. Oma mõte oli et 10-20cm pealt ära võtta ja siis 20-30cm kruusa kiht asemele vedada. Geotekstiil muidugi tundub hea mõte sinna vahele panna. Plaanis ka raskemat tehnikat seal hoiustada.
Vasta
Geotekstiil tuleb erinevatele pinnastele kindlasti vahele panna. Ise tegin ka postide peale. Koorisin mulla ära ja vedasin kruusa peale. Esialgu jäi nii. Päris kuiv on aga tulevikus on plaan kõnnitee kividega ära katta. Nende suuremate ruudukujulistega. Neid on hea välja vahetada või ringi keerata kui õli maha läheb vmsSmile
Postidele panin valades jämedad keermelatid sisse. Suur seib ja mutter otsa. Putka ehitasin nende peale. Niimoodi saab regullida kui postid peaks ennast kohendama. Kahe aasta jooksul nad seda teinud ei ole õnneks.
Üks vigadest mis ma tegin oli see et ei pannud plekile kile alla kuna mõtlesin et kütma nagunii ei hakka. Ikkagi hakkas tilkuma.
Üks asi veel. Kasutage ainult naelu. Kruvid lähevad puruks. Ise pidin palju kohti üle käima kuna kruvid olid puru. Kuna ehitasin seda kesklinnas siis mõtlesin tülide vältimiseks paljudes kohtades kruve kasutada. Halb mõte!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne