[pkmp]

Populaarteadust ka:

Üleslükkejõudu tekib kuupmeetrist tonn.
Kanali kessooni mahust (pikkus x laius x kõrgus meetrites)  tekkivat jõudu peab seega tasakaalustama sellest suurem mass.

Jõutonn on ikka jõutonn, vahet pole, kas ülevalt alla või alt üles.

[13piisab]

Pakuks lihtsamat töökäiku:

kaevata ca +1,5m (kokku 2m miinus põranda alt süvendatud 40..50cm) sügavuselt kelder-kanali perimeeter hüdroisolatsiooniga tegelemiseks min +0,5m laiuselt lahti (kokku pea 10m3 pinnast) ja teha tagasitäide plus seina ladumine on ometi mahukam ettevõtmine, kui armeeringu ja saalungi ehitus? Tagasitäite tihendamine (1,5m kiht) on siis samuti mahukas (vaja teha kihiti) ning ohustab kõrvale valatud värsket betoonseina (mis suvisemate temperatuuridega saavutab 2 nädalaga 80% oma lõplikust tugevusest, ülejäänu tuleb mõne aastaga).
mul pole enam alternatiividest ka lugu - auk on olemas ja seda saaks veel muuta vaid käsitsi kaevates
täna tekkis mul ka kanalipõhi (soojustus, armeering ja betoon). Kui ilm lubab, saab järgmisel nädalal ka kanaliseinad valatud - siis ei pea enam vihma ja sellega kaasnevat pinnase erosiooni kartma.

[vanaain]

Kanali sügavus või kõrgus meetrites asemel tuleks kasutada pinnavee taseme kõrgust kanali põhjast.Vastasel juhul on kanal vett täis ja üleslükkejõud puudub.

[TeeTL]

- armeering töötab betoonis ca 4cm kaugusele ehk siis betoonikiht ei tohiks jääda armeeringust rohkem, kui 4 (mööndusega 5) cm kaugusele - muidu võivad paisumised seal betooni praod tekitada. Ehk siis ma plaanisin kanaliseinad teha "pigem paksemad" (ca 13cm), aga selle vaate toel saavad nad olema 10cm - kolmemõõtmelise armeeringu ehitamine oleks liialdus...

 Ning nn kanaliruumi laiuseks kujuneb ca 2m - on tõesti hea hoiupaik nt autoratastele ja rehvidele! Sellega seoses on hetkel puudu projekteerija eksperthinnang kanaliservade lahendusele. Ehk kui paks teha ja kuidas armeerida autorataste alla jääv kanaliserv, millel all tuge ei ole, mis on ca 5m pikk (paistab, et kujuneb nii - pikem oleks küll parem, aga on keeruline teha) ja mis saab aeg-ajalt tungraualt üpris väikesele pindalale koonduvat survet tunda.

Kunagi nii-öelda karjapoisipõlves osalesin ühe sellise 2x5x1,5m garaažikeldri ehitusel ja nüüd vahest kasutan seda.

Kanal-keldri laiema poole kandevlagi on 12cm paksusest betoonist, mille armeerimisel sai mäletamist mööda kasutatud kõike mis kätte juhtus, klassikalist traatvõrgust armeeringut, pikuti ja ristipidi "tavalisi" rauapulki ja armatuurrauda.
Üllatavalt hästi on vastu pidanud 35 aastat ja kuni 1,5 tonnised autod on kenasti ära kandnud. 
Küll aga hakkas hiljuti lagunema kanali teise poole laeserv, mis seinast 15cm kanaliava suunas ulatub. Murdumiskohtades on näha puudulikku või täiesti läbiroostetanud armeeringut (vt. pilt allpool).
Juhtumi üle mõtiskledes tegin järeldused ja toestasin lae laiema poole - mis küll veel lagunemismärke ei näidanud -metallpostidega. Kitsama laepoole ja kanalilaudade peale lihtsalt ei sõida enam

Tagantjärele konstuktsioonile mõeldes seda kitsamat serva üldse ei teeks, praktiliselt pole mingit vajadust.  Olulisem on kanaliava laius ja pikkus.

Keldri põhjas on lahtine kaev, pinnaveetase hoidub sellest enamasti viisakalt 15cm allapoole. Aastakümnete jooksul vist ainult paar korda on vesi keldripõhja tõusnud. Liigniiskust on garaaž saanud pigem vähese tuulutuse ja läbitilkuva lae kui ajutiste keldriüleujutuste tõttu.
       

[13piisab]

hmm - TeeTL armatuuri roostetamise probleem viitab vajadusele hoida kanal kenasti kuiv ehk hüdroisoleeritu ja ventileeritu. Sellest hargneb ka mu küsimus.

taust: mu garaazhiauk sai aprillis-mais nii kanali-valu (kus saalungid jäid nõrgaks ) kui taldmiku+vundamendi. Ehk siis otsesed "mullatööd" said tehtud. Otsustasin eri seinapaksustega "mängimised" ära jätta ja vundament sai kõigi seinte alla 30cm lai. Erinevalt kanaliaugust olen vundamendiga päris rahul: on kena sile ja mahtudena (sh sügavus ja taldmiku paksus) 1-korruselise hoone jaoks enam kui piisav. Nagu manuspildilt näha, on vundamendiauk ka hea panipaik
kuna kanaliseinad ei kujunenud valamisel päris sirged ja see jääb mind häirima, siis otsustasin valada põrandale + seintele veel ühe kihi betooni.
paar nädalat tagasi "kuivendasin" ja puhastasin kanali ning andsin talle 1 lahjendatud aquastopi ning kaks vannitoa-hüdroisolatsiooni kihti. Kas sellist hüdroisoleerimist saab kahe betoonikihi vahel funktionaalseks arvestada või peaksin ka midagi "tööstuslikku" lisama ning mis see on?
esimene kanali-betoonivalu on tehtud "veetiheda betooniga". Tihendamine (betooni enda) ei saanud päris ideaalne, põranda ja seina vahel pole savilinti ja ka seinte betoonikihi paksus pole kõikjal ühtlane 100mm, aga ma loeks olemasoleva "karbi" juba ca 30..40% tõenäosusega vettpidavaks. Maamehe loogika ütles, et kui nüüd nn kodutarbija-pintsli-hüdroisolatsioon lukustada kahe betoonikihi vahele, siis võiks tulem olla üpris usutav. Seda loogikat kõigutab aga (tahenenud) hüdroisolatsiooni värvi muutumine sadevete toimel - kohad, mis on kanali põhjas madalamad, korjavad "loike" ning need loigud on helehallid, samas kui muu osa on tumehall. Kas see viitab, et kuivanud hüdroisolatsiooni omadused muutuvad siiski vee toimel ning pidev vees-viibimine lahustab seda kuigivõrd?

teine küsimus on põrandate pinnatöötluse kohta: mis sinna täpselt käib (otsing sõnadega "vesiklaas" ja "betooni pinnakõvendi" ei anna ühest vastust. Kas õige asi on ehk kaubanduslik toode "Neodur HE 2"?) ja mis tööetapis kasutatakse? Prooviksin hea meelega kanalipõhja täiendava valuga protsessi ära - siis saan aimu, kas proovin garaazhipõranda puhul ise teha või jätan valamise proffidele. Pigem lasen teha, kuna mu senised põrandavalud (kokku ca 200m2, olen alati teinud 35..45m2 korraga) ei ole andnud sellist tulemust, mis rohkemal või vähemal määral tasandussegu ei vajaks. Viimase valamise tegingi ca 2 kuud tagasi nii, et ei hakanud isegi kopteriga vaeva nägema ja plaanisin juba enne valamist tasandusvalu tööetapina sisse

[vant]

Pinnakõvendit lisatakse valu lihvimise/kopterdamise käigus. Kui omal mõistus ja kogemus üle ei käi, pole mõtet torkida- las teevad profid. Praeguste palavate ilmadega pole ka nel lihtne.

[uko]

Uuri seda ka : Albeka OÜ

[nustu826]

Küsimus siis targematele - Garaazi tuleb uus põrand. Kopterdatud pind, pumiga segu, soojustus ja põrandaküte. Garaaz asub kallakul ja läheb mäe sisse. Viimases lõpus asub garaazi põrand ~2 m maa sees.

Uue põranda tegemise eeltöödel kaevasin välja tagumisest nurgast 4m3 pinnast, et saada kogu põrand ühte tasapinda. Seal oli kunagi olnud selline suur aste midamööda pääses garaazi otsas olevasse laudaruumi(4x1x1m aste) mis asetses meetrijagu kõrgemal kui garaazi tasapind. Nüüd aga sattusin sellise probleemi ette kus siis selle väljakaevatud astme tagant ei ole vundament nii sügaval kui vaja. Ülemine meeter vundamenti on seguga laotud paekivid. Alumine 80cm on lihtsalt kraav kaevatud ja sinna visatud suured raudivid ilma seguta. Lisaks siis 20cm veel juurde kus üldse on ainult saviliivasegune pinnas. 

Et kuidas oleks kõige otstarbekam see vundament ära siluda, nii et ta ka kandma jääks ja mägi teda mul sisse ei suruks. Ise mõtlesin et kui pesta need raudkivid kolmandikujagu puhtaks, 5mm vardaga armatuurvõrk üles välja peale ja keermelattidega mõnest kohast kinnitada läbi olemasoleva valatud vundamendiosa väljapoole nii et välja jäävad sarved püsti. Ja siis ära valada. 

Ja järgmisel aastal teostada sama operatsioon väljastpoolt

Põrand tuleb mul siis ujuv - st. et seina ja põranda vahele tuleb soojustuskiht...

[13piisab]

seinamaterjali "dzinni" ei ole veel pudelist päästetud

mul tuleb hiljemalt mõne nädala pärast hakata seinu tekitama - talv tuleb peale. Plaanin:
- kasutada Roclite plokki. Paksus 300mm. Armeerin vastavalt tootja juhistele (seinad on 7,2m ja 8,2m)
- soojustuseks peale veel ka 100mm EPS. Võimalik, et mitte veel sel aastal
- sillused (2..3tk 1,4m laia akent + 1tk 2,4..2,5m ukseava) valan betoonist kohapeal

kaalutlused / eelistuse tagamaad:
- ploki tootmine on kuigipalju "roheline" ehk kodumaise tuha taaskasutus
- nn Narva plokk on end aastatega materjalina tõestanud - isegi nõuka-aja muutliku koostise / kvaliteedi puhul
- soojusjuhtivus on fibost ca 2x väiksem
- valatava silluse puhul puudub kraana-vajadus ning betoon on vast fibo-vms sillusest ka tugevam. Ukseava sillus jääb mul katust kandma. Roclite U-plokke + valu ma sillusena ei kaalu: see on ju silluse tugevust vähendav "ruumiline valusaalung"...

hinnad on plokkidel sarnased ja garaazhi ehitamisel (mahud pole suured) mu silmis pilli ei puhu. Paigaldus on liimmörtidega (Aeroc/Bauroc ja Roclite) väidetavalt suuremat täpsust nõudev, aga pole vast probleem. Murfor armatuuriga lubatakse paigaldada armeerimissooni plokki freesimata - see on ahvatlev lähenemine.

kogemuse jagamised on teretulnud! Narva plokk ja müürisegu pole mulle võõrad, moodsam plokk ja liim aga küll...

[pkmp]

Millisest plokist garaazi laduda pole suurt vahet aga silluste koha peal betoneerimisega ma küll ei jamaks.

2,5 m avale  fibo 300 sillus 2990 pikk kaalub ca 200 kilo.    Kaupluses tõstetakse käru peale, edasi võimalikud kõik variandid, ka grupiviisiline inimjõud. 

Ühekorruselist hoonet 300mm plokist, kui väljast veel lisaks soojustada, ei ole ka mõtet laduda.  Mul on vahelaeks 6 meetrised koorikpaneelid, seinad on paneeli nurkade all pilastritega poolekivi silikaat ( puhastatud taaskasutuse kivi) ja kogulugu.

[volvo]

Kas 2,5m lai ukseava kitsaks ei jää?

[13piisab]

mõlemat vaadet olen kaalunud:
1) üledimensioneeritud seinapaksus sisaldab:
- rahulikku und, et ca 8,5m vaheseinata väikese kaldega viilkatus on kindlal alusel
- väikest tulevikuperspektiivi korruselisuse muutmiseks. Olemasolev kõrvalhoone ja vundament seda võimaldavad - teen siis ka juurdeehituse sama kapitaalse
2) 200kg "upitamine" tundub kahtlane ja kas ta suudab ikka suhteliselt tema peal ja ilma täiendava koormuse hajutamiseta sarikad ära kanda? Selle vastuse annab mulle konstruktor, aga siiski magan ma betoonsilluse puhul paremini: annab vast suurema koormustaluvuse, kui 5100kN/m. Muidugi see 5100 ei pruugi olla õige arv - weberi tabel ei ole selle numbri puhul teistega võrreldes üldse loogiline ning loogilisem oleks selle asemel nt number 6,1kN/m.

2,5m ukseava on tõesti napp - võimalik, et suurendan ka seda ning arvestan, et kunagi võib vajadusel kas septik nihkuda või selle tõhjendustorud laiendatava hoovisillutise sisse jääda.
teiselt pole mul ka kõrgusega kiita - hea, kui ukseava 2,3m kõrgeks saan - see on kompromiss garaazhi kasutatavuse ja kõrvalhoone visuaalse väljanägemise vahel.

[olli]

Mina olen betoonist õõnesplokkide (Columbia-kivi) usku. Seina tugevust saab lihtsasti korrigeerida vastavalt kas vertikaalse ja/või horisontaalse (sarrusvöö) armatuuri lisamisega. Keldri (seal asub garaaz) tegin näiteks 240mm plokist, kus iga neljas rida oli horisontaalne sarrusvöö. Lühemate silluste tegemine on üsna lihtne kasutades sarrusplokke. Valmis silluste kasutamine pole ju Columbia puhul soovituslik, kuna "tükeldab" ära betoonivalu ja vertikaalse armeeringu. 
Näiteks tegin 3,1 tonniste laepaneelide alused aknasillused läbi kolme plokirea ulatuva armeeringuga. Garaazi ukse silluse valasin terves osas betoonist. Eks plokkide täis valamiseks käis neid betooniautosid nagunii üksjagu kohal, seega polnud eraldi vaja tellida.

[TeeTL]

Mina olen betoonist õõnesplokkide (Columbia-kivi) usku. 

Miks õõnesplokkide puhul peab vuuk kivide vahel olema - sellega kaob pool lihtsuse võlu ju ära ?

[olli]

Miks õõnesplokkide puhul peab vuuk kivide vahel olema - sellega kaob pool lihtsuse võlu ju ära ?

Kui mõtlete vertikaalvuuki, siis Magna plokk on tapiga, saab ilma seguta panna. Olen näinud ka horisontaalvuugi tegemist liimiga. Mulle isiklikult meeldib seguga - on valu ajal väiksem tõenäosus et mõnest vuugist segu väja jooksma hakkab. Samuti välimus on koos puhta vuugiga ikka üle prahi - mul jääb keldrisse/garaazi sein tervenisti näha.

[t4rio]

Mõttes on väikeehitisena kahe auto garaazi ehitus ehk siis kuni 60m² ja kuni 5m harjakõrgusega. Kas pigem eelistada põhjaplaani 6x10m või 7x8,5. Antud mõõdud on seinte välismõõdud ja sealt tuleks lahutada veel kumbaski mõõdus u 0,4m, et saada ruumi sisemõõdud. Vana kuuri järgi vaadates tundub 6m auto remontimiseks väga vähe. 7x8,5 korral peaks mahtuma nii kapoti alla toimetama kui ka kahe auto kõrvale veel mingi töölauandus. Kui keegi viimasel ajal sarnase garaazi kergplokist püsti on lükanud siis võib ühendust võtta ka psis.

[CORRADOg60]

Mõttes on väikeehitisena kahe auto garaazi ehitus ehk siis kuni 60m² ja kuni 5m harjakõrgusega. Kas pigem eelistada põhjaplaani 6x10m või 7x8,5. 

Ei tea küll, mis autod seal baseeruma hakkavad ja kas seal kallatakse ainult aknapesuvedelikku või tehakse näiteks keretöid, aga 6m on vähe suurema auto jaoks kindlalt lühike, kui seal midagi enamat peale auto garazeerimise teha...
Endal on esiisade pärandatu paarkümmend senti alla 7 meetri, ja ei ütleks et ruumi ülearu oleks, kui seal suuremaks askeldamiseks läheb.

[viplala]

Hoone ehitusaluse pinna alla loetakse ka katuseräästa üleastet seinast, ehk siis pealtvaates hoone kabariite, seega 60 ruuduse ehitusaluse pinnaga hoone puhul on tegelik ruumi suurus kõvasti pisem kui 60 ruutu.

[Inri]

Hoone ehitusaluse pinna alla loetakse ka katuseräästa üleastet seinast, ehk siis pealtvaates hoone kabariite, seega 60 ruuduse ehitusaluse pinnaga hoone puhul on tegelik ruumi suurus kõvasti pisem kui 60 ruutu.

Eee... paluks viidet. Kaks aastat tagasi oli ehitusalune pind siiski vundamendi välis mõõtude järgi.

[Janka]

Sama mul.
7,2x8,2 on välismõõdud ja kahte autot võib seal ainult hoida. Igasugused remondi- ja hooldustööd sellises kitsikuses kui kaks masinat korraga sees, on absoluutselt välistatud.
Kuhu töölaud sedasi mahutada - ma ei tea. Peab nähtavasti mingit tehnoloogilist nippi hakkama kasutama - maa seest ülesse väljuv või laest laskuv või seina sisse klapitav... midaiganes...
Kui tahtmine autosid vaid pelgalt hoiustada, siis selleks on palju vahvamaid ja ahvatlevamaid nippe (PVC hallid ja muu selline kergehituslik teema), kui kivigaraaži ehitamine. Kivi/plokk on tänapäeval ikka rohkem juba soojapidava tööruumi teema.