Garaaži ehitamine
Metallist kokkukeevitatud garaazikanaleid , mis on meisterdatud just kuiva kanali omamise mõttega , kergitab vesi väga eduliselt , betoonist kanalitel on drenaaz ümber olnud ( nendel , mida mina olen näinud ). Kuivkäimlate lampkastid olid betoonist seinte ja  põhjaga , "nutikamad" valasid põhjad õhemad ja vesi muidugi lammutas põhjad , jättes seinad paika.
Vasta
Kui drenaaz ei tundu võimalik või optimaalne (krundil pole nii madalat kohta, kuhu saaks drenaazi koguneva vee  ära juhtida), siis betoonist (ja ka rauast) "vanni" saab edukalt seda ümbritseva pinnase alla ankurdada. Lihtsaim viis selleks tundub olevat see, et põrandaplaat oleks hulka suurem kui vanni seinade välisperimeeter. Nii et seinadest kaugemale ulatuv põrandaplaadi osa jääks vanni ümbritseva pinnase alla. Kui põrandaplaadile valada sisse armatuur ankrud, mille külge hiljem seina armatuur kinni siduda, siis pole oluline, et valu ühe osana tehtud saaks. Küll aga võib vajalikuks osutuda võõp hüdroisolatsiooni kasutamine seina ja põranda ühenduskohale veekindluse andmiseks (kui on kasutatud veekindlat betooni).
Kui aga vähegi võimalik, siis ikka drenaaz. Hea oleks kui drenaazi ja imbväljaku vahele jääks ka vähemalt üks kaev, kust on võimalik kontrollida et süsteem valet pidi tööle ei oleks hakanud. Tegu võib olla näiteks sama kaevuga, kuhu ka septikust välja tulev vesi jookseb enne imbväljakusse minekut. Kui imbväljakut pole, siis ainult drenaazi jaoks piisab suure tõenäosusega kõige lihtsamast imbkaevust (paar kaevuraket üksteise otsas, põhjas natuke killustikku). Lihtsalt pinnasevee tase kaevu kohas peab madalam olema.
Vasta
(13-03-2018, 23:29 PM)13piisab Kirjutas:
(09-03-2018, 22:57 PM)phyl Kirjutas: Kui garaaž on alles ehitus järgus - planeerimises, siis mille kuradi jaoks seda kanalit üldse ehitada on plaan?
on olemas ka arhitektuurne vaade, mis seab piiranguid Wink
mu garaazh kerkib olemasoleva 3,43m harjakõrgusega hoone jätkuks ja kõrgemat "klotsi" ma kindlasti ei tee. Niigi teen möönduse - garaazhikatuse kalle saab olema olemasolevast hoonest erinev, kuna 1,9m kõrge uks oleks juba kurbnaljakas Smile (plaanin ava kõrguseks 2,3m, millega saab vast hakkama)

kanali soojustamisest: ma soojustan tagasihoidliku 100mm-ga. Mul on ka endal kogemus suvel niiske kanaliga ja samale vaatele juhtis lisaks Priidule ka otsesuhtluses tähelepanu üks ksf!. Lisaks sõnastas sama ksf! väga hästi ühe mu üldprintsiibi: uut asja pole mõtet "käib kah" mentaliteediga ehitada ja 21.saj on küsitav ka see, kas maa-alune soojustamata välisperimeeter isegi "käib kah" tüübiks klassifitseerub. Pigem mu silmis mitte - pole ei raske ega kallis (ma ostsin kanal-keldrile nii perimeetri-EPS, kui armatuuri ära ja armatuur oli vist soojustusest kallimgi) see soojustada.

kuna õhk hakkab ilmselt garaazh+kanal koosluses eri aastaaegadel erinevalt liikuma, siis plaanin nii kanalile kui garaazhile teha ventilatsiooni mõttes 2 (160mm) auku: ühele sissepuhke- ja teisele väljatõmbeplafoon ning tuuldugu kumbki ruum omasoodu. Garaazhi-väljatõmbele läheb kohe ka ventilaator vahele.

ülal jagatud viide veetihedale betoonile oli hea - teen oma garaazhi maa-alused osad sellest. Annab ehk täiendava lootuse, et kanalist ei saa basseini.

ehitustehnilisi vaateid, mida ma enne ei teadnud - on ehk järgmistele garaazhi ehitajatele abiks:
- veetiheda betooni kasutamisel peaks valama kõik korraga, aga nt ma ei suuda kanalivalu nii plaanida. Veetihedust aitab parendada põrandale seinavalu eel savilindi (pidi olema ca 2cm lai lint) paigaldamine - kui saab vett, asub paisuma ja tihendama. Paigaldatakse konstruktsiooni tsentrisse, et paisumiskoormus (kuigi kas see on tegelikult teema Smile) võimalikult hästi jaotuks
- armeering töötab betoonis ca 4cm kaugusele ehk siis betoonikiht ei tohiks jääda armeeringust rohkem, kui 4 (mööndusega 5) cm kaugusele - muidu võivad paisumised seal betooni praod tekitada. Ehk siis ma plaanisin kanaliseinad teha "pigem paksemad" (ca 13cm), aga selle vaate toel saavad nad olema 10cm - kolmemõõtmelise armeeringu ehitamine oleks liialdus...
- põranda valamisel peaks enne kopterdamist andma talle lisandit (google annab "korrodur"-viite?), et pinnakiht tolmuvabaks muuta

aga minu naistepäevakingiks olid "üks auk" ja "üks mägi". Auk peaks homme veel natuke suurenema ning mägi peaks kusagile mujale minema. Saame näha - ilmaennustus oma stabiilsest miinusest rääkimisega ei innusta just valutöid plaanima - külmumisvastased lisandid ei sobi kokku ei kandvate konstruktsioonide ega veetiheda betooniga Sad
("Jäätumiskindlat betooni ei tohi kasutada kandvate konstruktsioonide valamisel ega veetiheda (W) või külmakindla (XF) betoonivalu korral.")
muidu mu kanalisse tulevad nii pinnasevee-tühjendussüvend plus vee väljapumpamiseks torud, 3f elekter kui valgus (viited headele seina süvistatavatele ning pigem ühte suunda laialt valgustatavatele valgustitele on teretulnud!). Ning nn kanaliruumi laiuseks kujuneb ca 2m - on tõesti hea hoiupaik nt autoratastele ja rehvidele! Sellega seoses on hetkel puudu projekteerija eksperthinnang kanaliservade lahendusele. Ehk kui paks teha ja kuidas armeerida autorataste alla jääv kanaliserv, millel all tuge ei ole, mis on ca 5m pikk (paistab, et kujuneb nii - pikem oleks küll parem, aga on keeruline teha) ja mis saab aeg-ajalt tungraualt üpris väikesele pindalale koonduvat survet tunda.

Pakuks lihtsamat töökäiku:
1. vala põhi ära sobiva mõõduga ja seinte alasse seo püsti sobiva vahega sidusarmatuur,
2. seinad lao Columbia/Magna 150mm plokist ja igasse teise ritta pane pikki armatuur 12mm- see oleks ka sul valusaalungi eest
3. kui müürid üleval pane viimasesse ritta ka armatuur ja siis igasse teise avasse ülevalt alla püstised armatuurid põhjani e. alumise sidusarmatuurini.
4. vala avad täis ja tihenda vibronuiaga
5. välisseina tee hüdromastikiga ja soojusta omale sobiva paksusega stüroksiga
6. aja auk kinni ja vala põrand peale niimoodi et põrand kataks kanali ääred pooleldi siis jäävad ka kattelaudadele servad.

Sellise lahendusega tehtud mitmeid aiavundamente ja pole veel ükski lõhkikerkinud.

H.
Vasta
Populaarteadust ka:

Üleslükkejõudu tekib kuupmeetrist tonn.
Kanali kessooni mahust (pikkus x laius x kõrgus meetrites)  tekkivat jõudu peab seega tasakaalustama sellest suurem mass.

Jõutonn on ikka jõutonn, vahet pole, kas ülevalt alla või alt üles.
Vasta
(14-03-2018, 13:13 PM)hundu77 Kirjutas: Pakuks lihtsamat töökäiku:
kaevata ca +1,5m (kokku 2m miinus põranda alt süvendatud 40..50cm) sügavuselt kelder-kanali perimeeter hüdroisolatsiooniga tegelemiseks min +0,5m laiuselt lahti (kokku pea 10m3 pinnast) ja teha tagasitäide plus seina ladumine on ometi mahukam ettevõtmine, kui armeeringu ja saalungi ehitus? Tagasitäite tihendamine (1,5m kiht) on siis samuti mahukas (vaja teha kihiti) ning ohustab kõrvale valatud värsket betoonseina (mis suvisemate temperatuuridega saavutab 2 nädalaga 80% oma lõplikust tugevusest, ülejäänu tuleb mõne aastaga).
mul pole enam alternatiividest ka lugu - auk on olemas ja seda saaks veel muuta vaid käsitsi kaevates Smile
täna tekkis mul ka kanalipõhi (soojustus, armeering ja betoon). Kui ilm lubab, saab järgmisel nädalal ka kanaliseinad valatud - siis ei pea enam vihma ja sellega kaasnevat pinnase erosiooni kartma.
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
Kanali sügavus või kõrgus meetrites asemel tuleks kasutada pinnavee taseme kõrgust kanali põhjast.Vastasel juhul on kanal vett täis ja üleslükkejõud puudub.
Vasta
(13-03-2018, 23:29 PM)13piisab Kirjutas: - armeering töötab betoonis ca 4cm kaugusele ehk siis betoonikiht ei tohiks jääda armeeringust rohkem, kui 4 (mööndusega 5) cm kaugusele - muidu võivad paisumised seal betooni praod tekitada. Ehk siis ma plaanisin kanaliseinad teha "pigem paksemad" (ca 13cm), aga selle vaate toel saavad nad olema 10cm - kolmemõõtmelise armeeringu ehitamine oleks liialdus...

 Ning nn kanaliruumi laiuseks kujuneb ca 2m - on tõesti hea hoiupaik nt autoratastele ja rehvidele! Sellega seoses on hetkel puudu projekteerija eksperthinnang kanaliservade lahendusele. Ehk kui paks teha ja kuidas armeerida autorataste alla jääv kanaliserv, millel all tuge ei ole, mis on ca 5m pikk (paistab, et kujuneb nii - pikem oleks küll parem, aga on keeruline teha) ja mis saab aeg-ajalt tungraualt üpris väikesele pindalale koonduvat survet tunda.

Kunagi nii-öelda karjapoisipõlves osalesin ühe sellise 2x5x1,5m garaažikeldri ehitusel ja nüüd vahest kasutan seda.

Kanal-keldri laiema poole kandevlagi on 12cm paksusest betoonist, mille armeerimisel sai mäletamist mööda kasutatud kõike mis kätte juhtus, klassikalist traatvõrgust armeeringut, pikuti ja ristipidi "tavalisi" rauapulki ja armatuurrauda.
Üllatavalt hästi on vastu pidanud 35 aastat ja kuni 1,5 tonnised autod on kenasti ära kandnud. 
Küll aga hakkas hiljuti lagunema kanali teise poole laeserv, mis seinast 15cm kanaliava suunas ulatub. Murdumiskohtades on näha puudulikku või täiesti läbiroostetanud armeeringut (vt. pilt allpool).
Juhtumi üle mõtiskledes tegin järeldused ja toestasin lae laiema poole - mis küll veel lagunemismärke ei näidanud -metallpostidega. Kitsama laepoole ja kanalilaudade peale lihtsalt ei sõida enam Smile

Tagantjärele konstuktsioonile mõeldes seda kitsamat serva üldse ei teeks, praktiliselt pole mingit vajadust.  Olulisem on kanaliava laius ja pikkus.

Keldri põhjas on lahtine kaev, pinnaveetase hoidub sellest enamasti viisakalt 15cm allapoole. Aastakümnete jooksul vist ainult paar korda on vesi keldripõhja tõusnud. Liigniiskust on garaaž saanud pigem vähese tuulutuse ja läbitilkuva lae kui ajutiste keldriüleujutuste tõttu.
       
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne