[13piisab]

Mis siin herneid ninna tõmmata - kindla peale püsiv vundament on siiski see, mis ulatub tervikuna külmumispiirist madalamale. Kui just paeplaat enne vastu ei tule või ei ole tegu nn kruusakünkaga. Kui alus tõesti hästi dreenib, siis vast käib ka see, mida Janka piltidelt näeme. Ma ei ole projekteerija, aga ka mu silmis on Janka piltidel optimeeritud lahendus, mitte nn pommikindel ja ise praktikuna sellist ei tee. Vundament on liiga oluline osa. Kas Janka optimeerimine end õigustab - tõde selgub ajaga.
Ksf Janka üleskutsele, et praktikud näitaks, kuidas tehtud:
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36849&pid=447395#pid447395
Natuke kehvem pinnas ja osalt sellest, osalt oma pedantsusest tõsisem ettevõtmine:
- põranda alt kasvupinnas ära. Antud kohas 40..45cm
- vundamendialuse kaeve sügavus 0,9..1,1m (krunt on kallakuga)
- kanaliauk: sügavus ca 2m, pikkus 5,5m, laius 2,5m
- ära veeti 5 poolhaaget eemaldatud materjali
- vundament ise: tasandus max 100mm ja peal eraldi valatud 120mm taldmik + 0,7..0,9m vundamenti (300mm lai). Armeerimisega hulluks ei läinud - taldmikus ilmselt horisontaalsena 8mm või 10mm lõigatud leht, vundamendis endas 1 või 2 lehte vertikaalsena ilma sidumata ja armeeringut 3d-ks ehitamata. Päris paari latiga ei armeeriks

siin teemas kunagi küsimuse alla seatud kanali soojustamine (mul 100mm styrox põhjas ja väliskülgedel) - tulemus on, mida soovisin ehk kanaliseinad ei higista ja kanal on kuiv. Soovitan. Mida aga ei soovita, on igaks-juhuks valamisel põrandasse jätta tühjenduspumba auku: sealt pressib mul talvel vesi kanalipõrandale. Valasin selle nn tühjendusava küll ka täiskõrguses täis, aga see ei aita ja proovin kord veetiheda betooniga (vesiklaas-lisand) uuesti plommida. Soovitan jätta sellised tühjendusavad tekitamata. Endale tekitasin sellega hoopis probleemi, millega võitlemiseks seesama auk oli...

Külmakerked on aga müstilised asjad. Manuspildil pea 50a vana hoone vundamendi pragu, mis tekkinud viimase 2a jooksul ja pigem just viimasel talvel ja mida on kokku 3tk, kõik värsked. Vundament ise on tõsine - tsementi on ehitajal olnud küllaga, ehitatud 50cm laiana ja sügavus peaks olema vähemalt meeter. St sügavuse osas ei ole ma surfi teinud, aga kunagi samal ajal ehitatud kõrvalhoone vundamendi lõppu ei leidnund ma ka veel 1,3m peal ka mittekandval seinal...
Majavundamendi värsketest pragudest ca 1,5m kaugusel on veidi enam kui 1/4 katuse vihmavee immutus ja seda pole hoonest eemale viidud. Kuigi vihmaveesüsteem on sama olnud kogu hoone eluea jooksul, siis imselt on see üks oluline mõra tekke tegur.
Point: külmakerked võivad ebameeldivalt üllatada ja seda isegi pool sajandit hiljem. Pigem tasub neid karta ja vundamendi ehitusel kulusid mitte optimeerida. Eriti juhul, kui hoonel on kivimüürid või -fassaad.

Praktikas on mul samas ka üks teistmoodi näide: lähikondse maja, mis sõna otseses mõttes kruusakünkal /suure künka servas, kus maapind langema hakkab. Ca 20cm kasvupinnast on uue vabariigi alguses juurdeehituse eel ära kooritud ja valatud ainult 20cm sügav ja 20cm lai lint. Seinaks 20cm küljega laotud narva plokk ja kõrge viilualusega ka teine korrus - ei ole just "kuurikene". Ning minu imestuseks see vundament püsib. Hoovisillutise panekul ei julgenud ma vundamendi servast isegi nii palju pinnast ära koorida, kui mujalt - nii õbluke on see vundament...