Küsimused t-25A-1 kohta
(20-06-2018, 17:07 PM)Linnus Kirjutas:
(13-06-2018, 15:51 PM)Khd Kirjutas:
(13-06-2018, 15:17 PM)muska71 Kirjutas: Tere!
 uued filtird on  vastu pidanud.
Tänud ette !

et miks ei peaks lääne filtrid paremini kestm kui vene omad?paigaldada palju mugavam  juba jne.

Tere!

Ega ei kahtlegi  kaasaegsetes filtrites. Plaanis endal ka uued paigaldada.
Kuidas  Leedus toodetud kõrgsurvepump   vastu on pidanud?
Müüja nii Leedus kui siin Eestis  kiidab et  kvaliteetne  toode.

Tere, olen ka teemat kaua jälginud. Nüüd pumbavahetuse plaan. Küsimus selline, et kes siin eestis seda "Leedu" ridapumpa müüb? Agroparts müüb nende enda jutu järgi tõesti hiinas toodetud pumpa, Leeduga ainuke seos on leedukeelne Kuro Aparatura. Nad ise kiidavad küll, aga kas siinsetel kasutajatel on Agropartsis müüdava pumba kohta tagasisidet lisada. 
Esimesel pildil Agropartsis müüdav, teisel tuttava pump, seal ka vene keelne pumba mark peal. Agropartsi pildil pole seda näha. Kas need on samad? Tuttav ostis börsi kuulutuse kaudu mõne aasta tagasi.


Mina nägin seda pumpa Agroparts Tallinna esinduses (nüüdseks suletud)  ja seal olid ilusti venekeelsed kirjad peal.

Leedus müüb ksp sid  ja muid varuosi  Jubana  http://jubana.com/en/spare-parts/fuel-system/

Jubana väitel  kvaliteetne toode .Kura Aparatura  on nn brand nimi.
Toodetakse Bosch tehases Hiinas.
Hind Agroparts is on odavam kui Leedus. Leedust ostes  lisandub veel 10 Euri transpordi eest.
Vasta
Esivanema majapidamises on nüüd uus (loe: kasutatud korealane), aga veel enne suutis T25 (1992 väljalase) siit-sealt hädaldama hakata. Sai siis suurem lammutamine päevakorda võetud. Menüüs: 1) parempoolset pooltelge ümbritseva "käise" vahetamine, sest praeguses on suur mõra. 2) pidurilintide vahetamine 3) peavõll lõigus hüdropumba tagant kuni käigukastini vahetamine sest hüdropumba taguse ühendusklambri purunemise tõttu oli võlli ots kannatada saanud.
Tulem: 1) parem tagumine ratas alt, kõik käigukastikaane pealne piduri ja hüdraulikamajandus maha, tagaratta lõppülekande mutrid lahti ja võlli otsa kattev kaan maha. Lõppülekanne eraldus käisest, aga vaatamata tõmmitsale ja ropule peksule ei tahtnud pooltelg väljuda lõppülekandest. Hiljem selgus ka põhjus. Nimelt on lõppülekande seespool veel üks laagrikaas, mis tuleb prao kaudu lahti päästa. Siis hakkasid asjad sujuma. Lõppülekanne eraldus. Lõppülekandesse sisse murdunud tikkpoltidest üks õnnestus eemaldada, teine mitte. Selle poole pidurilindiga oli lihtne, lint trumlile ümber fikseerida ja käis kaela. Käis käigukasti külge poltida. Lõppülekande tihvtide augud olid lopergused ja said epoga täidetud. Kokku panek õnnestus lammutamisele vastupidises järjekorras ehk prao kaudu õnnestus sisemist laagrit kattev kaas paigaldada.
2) Parempoolse vahetus sai juba kirjeldatud ja oli valutu. Vasakpoolset proovisime vana asemele sisse tõmmata. Esmalt kasutades vana linti otse uues sisse tõmbamiseks, mis ei õnnestunud lintide jäikuse tõttu. Seejärel tõmbasime vana linti välja kiskudes koormarihma asemele. Ja selle koormarihmaga omakorda uue lindi asemele, nussi oli aga paika sai.
3) Poolitasime traktori käigukasti eest. Seejärel eemaldasime võlli laagrikaane 5 polti ja asusime 3 keermestatud augu abil laagrikaant eraldama ülejäänust, liikus kuniks enam ei liikunud ja jätkuva jõu rakendamisel kaas purunes. Puhas oma lollus. Võlli ümbritsevad kaks suurus 41 mutrit tuleb eelnevalt eemaldada. Seejärel laagrikaas eraldub ja ilmneb, et see pagana võll ei eemaldu ettepoole suunal, sest selle lõpus (tagapool) olev koonushammasrattas on ühe suurema hakkasratta taga kinni. Kuna käigukasti ei tahtnud praegu pulkadeks võtta, siis sai jäetud nagu on ja käib kaua käib. Kuna uus traktor on majas, siis ehk ei lähe T25 palju vaja ja käib kaua.
Vasta
(16-07-2018, 00:59 AM)Etsike Kirjutas: Tulem: 1) parem tagumine ratas alt, kõik käigukastikaane pealne piduri ja hüdraulikamajandus maha, tagaratta lõppülekande mutrid lahti ja võlli otsa kattev kaan maha. Lõppülekanne eraldus käisest, aga vaatamata tõmmitsale ja ropule peksule ei tahtnud pooltelg väljuda lõppülekandest. Hiljem selgus ka põhjus. Nimelt on lõppülekande seespool veel üks laagrikaas, mis tuleb prao kaudu lahti päästa. Siis hakkasid asjad sujuma. Lõppülekanne eraldus. Lõppülekandesse sisse murdunud tikkpoltidest üks õnnestus eemaldada, teine mitte. Selle poole pidurilindiga oli lihtne, lint trumlile ümber fikseerida ja käis kaela. Käis käigukasti külge poltida. Lõppülekande tihvtide augud olid lopergused ja said epoga täidetud. Kokku panek õnnestus lammutamisele vastupidises järjekorras ehk prao kaudu õnnestus sisemist laagrit kattev kaas paigaldada.
Tegelikult käib see asi veidi teistmoodi lahti - külgülekanne võetakse käigukasti küljest koos käisega küljest ära (8 mutrit), veovõll tuleb käigukastist popsti välja ja jääb külgülekande külge. Seejärel eemaldatud külgülekandel trumli stopperseib maha, vajadusel tõmmitsaga trummel maha ja saabki uue lindi paigaldada. Mingit läbi ussiemmi laagrikaane lahtikeeramist pole tarvis teha, lisaks sellele on selle laagrikaane sees veel võlli ümber kaelustihend mis nüüd on ilmselt kannatada saanud.
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
(16-07-2018, 02:36 AM)Laurts Kirjutas: ...veovõll tuleb käigukastist popsti välja ja jääb külgülekande külge...

Kas selle käigus mitte pooltelje sisemises otsas olev hammasratas paigast ära ei kuku? Seda me pelgasime ja seetõttu vältisime pooltelje välja tõmbamist.
Vasta
Ei kuku seal midagi otsast ära, kui on siis vasakul pool on difriluku lülitusmuhv, selle võiks enne võlli väljatõmbamist lukustatud asendisse fikseerida.
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
Jätame selle viimase meelde, kuid samas loodame, et seda masinat enam kasutada ei tule. Masin on tagasi kokku panemise faasis nüüd, pidurid-hüdraulikad ära komplekteeritud. Aga roolisammas oma tüüpilise roolilõtkuga "jäi jalgu" ja sai osastatud sest reguleerkruvist seda lõtku juba ammu välja reguleerida ei saanud. Läks uus roolivõll sisse, mis osutus ca 3,7cm lühemaks ja ka muidu ülaotsast teistsuguseks kui välja võetu. Vajas natukene sobitamist. Paraku loksu osas ei muutnud midagi. On mingi mõistlik võte veel, mis päästab? Hüdrorooli küll peale ehitama ei hakka, pigem laseme rooliloksuga edasi.
Vasta
Plaanis on 25el suunatuled taas ellu äratada, kas on kellegil sellise releega kogemust? Kuidas ühendada?

[Pilt: KjM5WST.jpg]

[Pilt: Ss7DaDH.jpg]

Tänud ette!
Vasta
Kuidas oleks mõistlik õhku torustikust välja pumbata?
Vasta
(01-09-2018, 16:14 PM)MadR Kirjutas: Kuidas oleks mõistlik õhku torustikust välja pumbata?

tee nii nagu mul tehtud st pumbast tagasivool paaki ja siis läheb õhk suht lihtsalt välja.võimalik,ety pead ka pöörispea pihustitorude taga 17 teravaks käiatud padruniga polti natuke avama(pump pealt puhtaks enne ja padrun korralikult poldile peale kasvõi koputades)polt pealt lahti siis käsipumbast pumbates väljub õhk pumbapeast hetkega ja ongi kõik.ise enam muid võtteid ei kasuta.
Vasta
(01-09-2018, 16:14 PM)MadR Kirjutas: Kuidas oleks mõistlik õhku torustikust välja pumbata?

https://www.youtube.com/watch?v=fbe1PrpQEFo No näiteks.
Инвалид информационной воины.
Vasta
(01-09-2018, 16:14 PM)MadR Kirjutas: Kuidas oleks mõistlik õhku torustikust välja pumbata?

Eks see sõltub torustikust, aga enamasti tuleb õhu väljasaamiseks see vedelikuga täita.

Kui jutuks on toitesüsteemi õhutustamine, siis sellesama teemaalguses on mitu hüva kirjutist. Loe terviseks, ei hakka keegi siin uuesti kirjutama.
Vasta
Paar nädalat tagasi tehtud ühe kohaliku kuliibini poolt järgmine rats.

Sätid masina valmis õhutamiseks. Keerad ühe pihustitoru maha pumba pealt.
Paned aiapritsile nafta sisse ja lased käivitamise ajal seda auru sisselaske kollektorisse.
Mootor hakkab tööle. Mootori pöördeid saab muuta pritsi pihusti avatust muutes. 
Lased mootoril käia seni kuni pumba kõrgsurve stutsist hakkab kütet lööma. 
Nüüd torud külge ja tuld.
Aquila captas non muscas.
Vasta
Probleem selline ,et 25 ei taha enam käima minna, pihustitorudest midagi ei viska - ainult etteandepumba abil? Millest võiks alustada? // Etteandepumbaga pumbates käivitub.
Vasta
(08-09-2018, 21:51 PM)MadR Kirjutas: Probleem selline ,et 25 ei taha enam käima minna, pihustitorudest midagi ei viska - ainult etteandepumba abil? Millest võiks alustada? // Etteandepumbaga pumbates käivitub.

Suure tõenäosusega on kuskil ebatihedus. Kui vaskseibid said kõik uued ja kokkupuutepinnad ka ok olid. Siis süveneks ilmselt filtripoti tihenditesse. Samuti peenpuhastus filtripoti tikkpoldi juures oleva kolmnurk kummirõnga olukorda.
Etteandepump käsitsi pumbates ei leemeta?
Vasta
(08-09-2018, 22:15 PM)meli666 Kirjutas:
(08-09-2018, 21:51 PM)MadR Kirjutas: Probleem selline ,et 25 ei taha enam käima minna, pihustitorudest midagi ei viska - ainult etteandepumba abil? Millest võiks alustada? // Etteandepumbaga pumbates käivitub.

Suure tõenäosusega on kuskil ebatihedus. Kui vaskseibid said kõik uued ja kokkupuutepinnad ka ok olid. Siis süveneks ilmselt filtripoti tihenditesse. Samuti peenpuhastus filtripoti tikkpoldi juures oleva kolmnurk kummirõnga olukorda.
Etteandepump käsitsi pumbates ei leemeta?

Vaskseibid ja kogu uus tänapäevane terastorustik sai pandud, filtripoti tihendid ka üle kaedud. Kuskil torude ega etteandepumba juures pole leket näha. Kuid ilmselgelt on kuskil õhk sees, tagasivoolus ka tohutult mulle.
Vasta
(02-09-2018, 08:39 AM)Daff Kirjutas: Paar nädalat tagasi tehtud ühe kohaliku kuliibini poolt järgmine rats.

Sätid masina valmis õhutamiseks. Keerad ühe pihustitoru maha pumba pealt.
...

Jäi silma, et jälle valest otsast lahti. Pihusti ja selle toru täitmiseks kulub vähemalt 4 tsüklit. Kui õhk vastu vedrutab ja tagasilöögiklapp pumbapeas ei pea, siis võib ka nelisada minna.

Ehk laske õhutustamiseks lahti ikka pihustipoolne mutter.

Kui käsipumbaga käib ja põhipumbaga mitte, siis tasub uurida lisaks eelmainitule ka rõhuklapi eluvõimet.

Ning kui tagasivoolus on õhumullid sees, siis ei ole ju süsteem tihe... Lekke saad leida aga ainult ise sammhaaval liiteid üle kontrollides. Peenpuhastusfiltri kesktoru tihendiks kõlbab heaste tihtrehvi ventiili äralõigatav "seen". Tuleb küll iga kord uus panna, aga seda kaupa saab ju tasuta.
Vasta
(09-09-2018, 00:42 AM)MadR Kirjutas: Vaskseibid ja kogu uus tänapäevane terastorustik sai pandud, filtripoti tihendid ka üle kaedud.

milleks olla vahekorras filtripottide ja terastorude ja seibidega???kogu kupatuse viskasin hästi kaugele ja muresi pole,siinsamas foorumis ja äkki isegi siinsamas teemas on ka pildid kuidas tegin.
Vasta
(09-09-2018, 10:40 AM)muska71 Kirjutas:
(09-09-2018, 00:42 AM)MadR Kirjutas: Vaskseibid ja kogu uus tänapäevane terastorustik sai pandud, filtripoti tihendid ka üle kaedud.

milleks olla vahekorras filtripottide ja terastorude ja seibidega???kogu kupatuse viskasin hästi kaugele ja muresi pole,siinsamas foorumis ja äkki isegi siinsamas teemas on ka pildid kuidas tegin.

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid451369 palun,passati filter 7  ruublit,voolikud ja voilaa.mul trakror samamoodi ümber tehtud.
Vasta
(20-04-2018, 23:22 PM)pen.skar Kirjutas: Vastuseks ksf Daff küsimusele ja üleüldse: Paremal pool laagrinumbri järel kirillitsa täht tähendab järgmist:

Б -Tinavabast pronksist massiivse separaatoriga
Г  -Mustmetallist massiivse separaatoriga
Д  -Al. sulamist separaatoriga
E  -plastseparaatoriga
K  -Laagri konstruktsiooni on muudetud
Л  -Valgevasest separaatoriga
P  -Laager kuumakindlast terasest
У  -Vastab lisanõudmistele töötlemispuhtuses, telg-radiaallõtkus, pinnakatte jm osas
X  -Tsementeeritavast terasest detailid
Э  -Spetslisanditega ШX terasest
Ю  -Roostevabast terasest
Я  -Harvakasutatavast materalist laager(kõvasulam, klaas, keraamika jne)
M  -Kontakti on modifitseeritud ???

Kui tähele järgneb number, on teine, kolmas, neljas jne variant esialgsest. Põkalaager 307 K5- on viis korda ratsimist tunda saanud.

Aga mis võiks tähendada buukva "A" ?
Näiteks difri laager 214A, varuosakataloogi järgi peaks olema 214K3, masinal olid sees aga 214A tähisega laagrid...
Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
Tervist!
Kuna mu põnku üks 12,4R28 tagarehvidest on kulunud ja mõranev, siis olen lähiajal sunnitud ostma uue. 
Küsiks, kas kellegil India rehvidega või Põllumehe Kaubamajas müüdava Trayali rehvidega on kogemusi? Need kena kopika odavamad osta, kui Vene omasi.
Vene rehvi kvaliteediga olen kursis...kui koguaeg päikese käes ei seisa siis käib kah. Traktor kulutab aastas 3-4 paaki kütet, haldab kartulamaad, lükkab talvel õue lumest puhtaks jne.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne