Küsimused t-25A-1 kohta
#21

Nüüd lõpuks sain tagasi ka põka haakeriistad ja mutti vaadates tekkis küsimus,et mille pagana pärast see nii lai on?Või tollal tehti neid russi omadest ümber võttes kummaltki poolt 1 muti vähemaks ja ei viitsitud lühemaks lõigata või mingi muu otstarve?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#22

(01-08-2011, 20:46 PM)muska71 Kirjutas:  Nüüd lõpuks sain tagasi ka põka haakeriistad ja mutti vaadates tekkis küsimus,et mille pagana pärast see nii lai on?Või tollal tehti neid russi omadest ümber võttes kummaltki poolt 1 muti vähemaks ja ei viitsitud lühemaks lõigata või mingi muu otstarve?
Inimene ikka ettenägelik ja ei taha lõplikku varianti teha. Mine tea,kunas laiemalt lasta vaja....
Vasta
#23

Mis nipiga mootoril rihmaratas vända otsast kätte saada?Kiire lihtmenetlus kergelt meisel karteri ja rihmaratta vahele tulemusi ei andnud,suurt jõudu rakendada ei julge,ratas ise arvatavasti malmist ja kergelt purunev.Ühel teise projekti mootoril avastasin,et õlipumba imitoru logiseb ja vaja korralikult kinnitada.Ega muidu ju ei saa kui karteri ots maha võtta.
Vasta
#24

Parim lahendus oleks sinna sobiv tõmmits leida. Enda omal ka õlirõhku ei ole võtsin ka lahti kuid kõik oli korras poltidel kõigil olid stopperseibid all polnud seal pingutada midagi. Külma mootoriga oli rõhk 2 aga kui soojaks läheb aeglastel pööretel 0,5. Eks see õli viga ole ja pump ka kulunud.
Vasta
#25

Mul karteri põhi maas,hakkasin tagasi panema ja siis avastasin,et loksub imitoru.Esimene mutter nii lahti,et keera sõrmega,tagumisele ei pääse ligi.
Juttude järgi pidavat olema kapist tulnud mootor ja peale kappi tööd teinud pole,keegi tark enne mind juba mootori lahti kiskunud.
Vasta
#26

Kahelt poolt puitprussi vahele tagudes ja kangutades sain lõpuks rihmaratta kätte,teisel pool küljel isegi kohad olemas 3punkti tõmmitsa jaoks,aga nii suurt tõmmitsat nagunii pole.
Vasta
#27

(04-08-2011, 18:09 PM)muska71 Kirjutas:  Mis nipiga mootoril rihmaratas vända otsast kätte saada?Kiire lihtmenetlus kergelt meisel karteri ja rihmaratta vahele tulemusi ei andnud,suurt jõudu rakendada ei julge,ratas ise arvatavasti malmist ja kergelt purunev.Ühel teise projekti mootoril avastasin,et õlipumba imitoru logiseb ja vaja korralikult kinnitada.Ega muidu ju ei saa kui karteri ots maha võtta.


Rihmarattal on 3 auku. Mälu järgi m8 keermega. Keerad pika keermega poldid sisse ja vastu mootorit paned suurema plaadi vastu toetamaks et mootori otsakaane sisse auku ei suru. Ja hakkad pigistama ühtlase jõuga seda rihmaratast otast.
Rihmaratas ise on silindrilise koonuse peal kiiluga.
Enamjaolt jah lähevad nad puru. Uus õnneks vaid 15 euri.
vahetasin ise just kevadel seda.

unustasin mainida. Vanemal mudelil on 2cm suurem rihmaratas. Ehk siis harkovi masinal suurem kuna gene vajas teisi pöördeid vahe 2cm.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#28

Sai kunagi hädapärast pandud T-25-le vanema T-40 rihmaseib,ühe soonega variant. Sobib otsa ilusti,kuid rihm pisut teise mõõduga. Aga traktorile tuli kohe väike vibra sisse,kuna asi tasakaalust väljas. Nimelt on ju 25 rihmaseib ühtlasi ka tasakaalustamise jaoks tehtud. Rihmaseib pole tasakaalus,vaid on tehtud ühelt poolt raskemaks. Niisiis ei soovita panna peale originulli midagi. Vahetasin ka oma seibi õige vastu välja,esimesel võimalusel. Kuigi jah,teinekord aitab ka varuvariant välja,vähemalt töö ei jää kohe seisma.
Vasta
#29

Mootori tootmisaastat ei tea,1980 tuli kapist nii pirkal kirjas.Väntvõlli otsal koonust küll ei tundunud olema,tuli üsna visalt.Tasakaalustatud on see küll.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#30

(05-08-2011, 21:25 PM)muska71 Kirjutas:  Mootori tootmisaastat ei tea,1980 tuli kapist nii pirkal kirjas.

Mootori vanus saab sul olla siis vaid 2 aastaarvu. 1977- 1978. Rohkem usun viimast. Terve traktori siis tehtud. (sellele viitab pikk armatuur ja madalad poritiivad).
Mootori kohta - vaata kas summuti taga kus on õlivõtu survenäidiku väljavõtte toru ots, - kas selle kõrval on ka 3 poldiga kinnituv summuti jalg (uuemal mudelil alates 1979 tuli see kinnitus mootorile juurde) ja vanematel seda polnud - selle järgi oletan ka ise, et sul originaal mootor (kui seda summutijala kinnigust pole) ja see omakorda on aastast 1978.
1979 tuli kõrgete tagaporitiibadega variant välja tehasest.
1977 oli aga väiksem armatuur kui sinul - ja üks aasta jääb vahele.
1978 tuli ka selline mudel, millel oli kõrgele minev summuti koos jalaga ja madalad poritiivad+ pikk armatuur. Samas uuendusi tehti jooksvalt.

UUematel rihmaseibidel on ka 3 auku. imestan et sul polnud. mul oli ka vanal ka. - imestan seda ise ka.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#31

Täna võtsin mootori otsakaane maha ja leidsin toreda üllatuse.Kõik hammasrattad olid suvaliselt täiesti umbes võllide otsa pandud,mitte ükski hammakas polnud märkide järgi paigas.     võtsin 4 ja 7 hammakad maha siis ajasin märkide järgi asja paika.Hammasratas 7 loksub kuidagi liialt palju võlli otsas,hammasratas 7 ei loksu,mõlemad pronks puksil.Kas seda puksi saada on?Huvitav oleks teada kuidas tollal kappremonti tehases tehti. Kas üks mees ladus kogu mootori kokku või oli see liini töö kus igal mehel oma lullad komplekteerida?
Kui sain selle mootori siis olid maha kruvitud starter,kütusepump koos torude ja pihustitega,tunnilugeja koos õli sissevalamisauguga,genekas ja ka siduri kettas..Sidur mitte t25 oma vaid t40 oma 2surveplaadiga vedrud ja plekist korv.T40 sidur vist ei mahu t25 traktorile peale?Kas t40 sidur keskmise suure auguga kettaga hakkab toimima t25 hoorattal?Too mootor läheb uaz käimari otsa.
Kas sellel mootoril käib väntvõlli eesmise zimmeri vahetus ainult seestpoolt ehk mootor laiali kiskuda?
Vasta
#32

Nende hammasrataste märkide kokkuajamine päris suur töö,sest ega need ei kattu iga ringi tagant vaid alles teatud ringide järelt. Eriti tõsiselt ei pea võtma neid küttepumba hammasrataste märke,sest teinekord on pumpa remontides märgi kohad muutunud ja iga mees siis ise oma märgid peale löönud. Mu oma vana 16 mootoril ei saanudki muidu süütenurka täpseks,kui keevitasin eest hammasratta reguleerimisplaadil tehase augud kinni ja tegin siis uued augud....
Ise mootorit lahti võttes tegin asja lihtsaks-võtsin siis kõik suvalises järjekorras maha ja hiljem panin õigete märkide järgi kokku...kuigi võib ka mootorit ringi ajades otsida siis see koht üles,kus kõik märgid ilusti paika lähevad. Krudimist tuleb ikka palju.
Vasta
#33

Mis seal keerulist on?Väntvõll peab 2 tiiru tegema samal ajal nukkvõll ju 1 tiiru.Pisut arusaamatu on see nn tasakaalustusvõll,tema otstarve ja tööpõhimõte.
Vasta
#34

(06-08-2011, 20:52 PM)muska71 Kirjutas:  Mis seal keerulist on?Väntvõll peab 2 tiiru tegema samal ajal nukkvõll ju 1 tiiru.Pisut arusaamatu on see nn tasakaalustusvõll,tema otstarve ja tööpõhimõte.

No aja siis väntvõllui 2 tiiru ...ega märgid veel sellepärast uuesti kokku ei lähe.....

Vasta
#35

Traktori mootori tasakaalustussüsteem on ikka sellekst tehtud,et mootori töö oleks rohkem ühtlane. Kui see puuduks,hakkaks traktor hüppama ja mootoriploki raputaks varsti laiali. Nagu ma juba oma ühes eelmise postituses mainisin,vahetasin mootoril rihmaseibi teise traktori omaga ära ja peale seda tuli kohe traktorile vibra sisse. Sellest juba piisas,et mootori ühtlane töö häiritud saaks. Kõik on juba tehases läbi mõeldud,et asi korralik saaks ja kestaks.
Vasta
#36

Ei ole seal valesti midagi see üks vene tehnika imedest. Nukkvõllil oli vist 40 ja parasiithammasrattal 51 hammast kui õieti mäletan, sellest see tulebki. Kontrolli mõttes võid hammasrattad lahti võtta ja märkide järgi panna. See mootori ringi ajamine ja sellega märkide paika panek mõtetu närvide ja aja raisk, tee või 50 ringi peale ja kui veel kompression hea.
Vasta
#37

Kõigepealt tänud koolituse eest!
Kuidas saab mootoriploki küljest kätte hammasratas 7 võlli?Uurisin siit ja sealt aga ei saa asjale pihta.Kas piisab sellest otsa paksust plekist plaadi eemaldamisest või tuleb rohkem lammutada?Too võll kulunud ja sellest ka see,et hammasratas loksub võllil,poes proovisin uue võlli peal loks mitu korda väiksem.
Vasta
#38

Olen foorumist lugenud,et põkale tehakse aisad tugevamaks või pannakse mõne teise masina aisad.Kas russi aisasi on võimalik külge pookida?ostas komplekt saadaval http://www.osta.ee/20878359
Kodus vedelemas ka üks 40 ais teist kahjuks pole.
Vasta
#39

(17-08-2011, 19:41 PM)muska71 Kirjutas:  Olen foorumist lugenud,et põkale tehakse aisad tugevamaks või pannakse mõne teise masina aisad.Kas russi aisasi on võimalik külge pookida?ostas komplekt saadaval http://www.osta.ee/20878359
Kodus vedelemas ka üks 40 ais teist kahjuks pole.

Üks variant aisa tugevamaks teha on see,et keevitada vanad lindipoldid serva peale.
Vasta
#40

Śelle ülemõõdulise motoploki aisad kestavad selle, mida õnnetu rippsüsteemi geomeetria koostöös mitte kõige parema hüdraulikaga suudab pakkuda. Lisaks juba eelmainit esirataste maaspüsimise teema, kui hulluks minna.

Tugevduseks võib ju alla mingi lati keevitada - aisad murduvad (või kõverduvad, kui materjal on kehva sattunud) risttõmmitsate (kes kurat sihukese idiootsuse küll välja mõtles...) kohalt. Seega polegi vaja tugevdada rohkem, kui 40 cm umbes keskelt. Väga hästi sobib nii mõõdu kui materjali poolest vene sõiduauto pooltelje ümarteras.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne