[Heiks]

Õnnestus saada naisterahva jalgratta Wiklunds omanikuks...Ratas päästetud vanarauast, kus ta vedeles juppidena laiali...kahjuks mõned pisidetailid siiski kaduma läinud a peale esmast komplekteerimist võib öelda, et õnneks märkimisväärselt heas komplektsuses. Plaan on ratas väärikalt ära restaureerida, sestap tahaks enne alustamist endale mõned nüansid korralikult selgeks teha ja seoses sellega on mul asjahuvilistele ka rida küsimusi:

1) Mis aastakäigu jalgrattaga võib tegemist olla ? Raami nr. 341790. Ma tean, et Valdo erakogus on üks 1939 aasta naisterahva Wiklunds. Kas see on analoogne, sooviks väga pilte näha. Võibolla on kellelgi veel midagi...?
2) Oskab keegi rääkida midagi Wiklundsi rataste Eestisse sattumisest, ehk siis kui vähe levinud mudeliga siinmail on tegu ? Ma ise pole netis kolades isegi ühtegi pilti leidnud, ka Rootsi lehti olen üritanud tuhlata...suur huvi oleks näha just naisterahva jalgratta pilti originaalist.
3) Värvkatete taastamisel üks põhilisemaid peavalusid saab ilmselt olema lilleornamentika taastamine, oskab keegi anda head nõu kuidas sellisele keerukale protsessile üldse läheneda ?.
4) Kuidas taastada võrkpunutist, et kleidisaba rattavahele ei läheks...milline ta originaalis välja peaks nägema...selle taastamiseks peaksin ilmselt teada tuntud proffide juurde koolitusele tulema ?
5) Sooviks teada veel, et mis ja kus ei ole originaaldetailid...?
6) Kui kellelgi on pakkuda mõningaid puudu olevaid detaile, näiteks: jalgrattapump, ketikaitse, ketipingutusklamber, riistakott, esilatern, pakiraam, lenksukell jne. jne. siis olen kaubategemisest üsna huvitatud.

[kass]

Väga ilus asi! Hea säilivus ja komplektsus!
Kui oled juba asja kohta uurinud, siis see artiklike Wiklundi tegemistest ilmselt ka üle vaadatud?
http://www.cykelhistoriska.se/wiklunds.htm
Ega seal midagi konkreetset pole, aga selline üldinfo. Näit. et patenteeris 1924 Banco tagarummu ja millalgi hiljem tuli täiuslikum, teise nimega variant. Mainitud ka mudeleid, naiste Juno ja Vesta olid mudelinimedena ammu ilma kasutusel.
Mis aasta ratas....ilmselt jämedalt 1930, kas enne või pärast veidi. (Lihtsalt oletan). 30-ndate hilisematel Wiklundidel oli aastanumbris ka ladina suurtäht.
Sellised naiste wiklundid ei ole meil levinud , pole neid üldse palju, seda mudelit ja ajajärku veel eriti. Ega peale rootslaste eriti keegi seda teemat ei valda, vb soomlased kogemata ka veidi. Ja palju need rootslasedki teavad.
lillornamentika - ilmselt vesipilt mingis tehnikas, lätlased on kuidagi püüdnud latvellodele lillekesi teha, internetis pildike.
Seelikuvörk tuleb osta uus, näiteks Suur Waldo toob neid Popcorni ja Hamburgeri laatadelt, ebays pakutakse regulaarselt, mõnel mehel ema ka valmistab ....üldiselt see ei ole probleem.
Ei ole ka probleem pump, latern ja pakiraam, 2 viimast ilmselt ei olnudki põhivarustuses.
Pakun, et kõik, mis küljes, on õige, igatahes silma midagi ei riiva. Hästi hoitud ja säilinud, väga ilus asi. Puuduplev ketikaitse on põhiasi, kott ja kell võivad ka mingid universaalid küljes olla.
Meil muidugi on Wiklundiga seotud peamiselt EW KV jalgrattatema mudeliga Põhjatäht, Nordstjärnan (kirjapilt?)
Peaks uurima rootslaste käest.
Lükka till - nagu rootslased ütlevad! (lycka till!)

---

Läti pohheemlased on oma lehe maha võtnud, mingi kontakt peaks meie luurajal Sorgel küll olema, iseasi kas nad vastavad või mis neist kasu oleks, link oli selline
http://www.velorenovation.com/darbnica_en.html
Vb soomlasega asja arutada ja seal ka vanajalgapöera klubi ja internetileht.
Mrvelo leht
http://www.mrvelo.com/album/index.php?x=browse

[Heiks]

Tänan väärt info eest. Kus need Popcorni ja Hamburgeri laadad toimuvad...ebayst ma kah suht midagi seelikuvõrkude kohta ei leidnud...või milliseid otsingusõnu peaks kasutama? Pisut googeldades leidsin sellise lingi: http://www.simeli.nl/welcome/page.php?ID=763&lang=1# aga see pole päris see.
Kas nende vesipiltidega on kellelgi kogemusi...annab neid kuidagi arvutiga ise teha, või peaks neist esilagu loobuma...ülejäänud tööd ette võtma, küll hiljem vaatab (muidugi enne korralikult sisse pildistama ).Õnneks on kaasa kunstnik, nii et midagi ma endega välja mõtlen. Kui Lätlaste kontakti saaks, kindlasti suhtleks... See Soomlaste link osutus väga kasulikuks...sain sealt edasiliikudes linkide lingi alt ühe oma Lätlase Erenpreis´eri projekti jaoks üksjagu infot. Teen sellest kunagi eraldi pikkemalt juttu...

[kass]

Hollandi võrgud küll väga edevad, kallid ja puhas käsitöö!
Vesipiltidega tegeleb veidi ksf! Oldmoped, ei tea kas võis seda siin mainuda? (aga ega eriti keegi väljaspoolt "siseringi" jalgrattateemasid ei loe nagunii).
Mõne võrgu pärast saksa laadale pole mõtet sõita, küll need võrgud leitakse, masstoodetud ja üldlevinud asi, made in DDR!
Erenpreisist kirjuta kindlasti, valdame piiratud ulatuses ka seda teemat, ilmselt mitte vähem kui soomlased.
Arvan, et lätlastest praktilist tolku antud juhul pole, millalgi emailisin ise ka ühele neist tüüpidest, oma arvates väga huvitava rattateemaga, vastust ei midagi.

[Heiks]

Netis kolades leidsin ühe pildi Wiklunds Vestas´st aga hoopis varasemast mudelist, nimelt 1901 aasta variandist. Lihtsalt vaatan, et koleilus ketikaitse sellel, et kui minumudelil on analoogne siis on seda küll vist suht lootusetu leida...Või on mõnel teisel Rootsi rattal analoogset nähtud ?
Saatsin täna Rootslastele mõned kirjad...vahest kuuleb, et mis nad arvavad.

[Heiks]

Paistab, et Rootslastega suhtlemisest on olnud mõningast abi. Sain täna teada, et sellise jalgratta tootmisaasta võiks jääda 1924-1930-nda vahele. Tegemist olevat Wiklunds tehase ühe odavama mudelige aga kena ja kvaliteetsega siiski. Samuti õnnestus saada reklaamplakati pilt aastast 1928, kust paistab ka minu rattal puudu olev ketikaitse. Vähemalt on nüüd olemas ettekujutus, et milline see välja näeb…uurime edasi

[kass]

Tore näha, et asi areneb!
Huvitav, kes ja kus need suure tähega rootslased on, kas selle vanarattalehe kaudu või mingi endise Wiklundi tehase järglaste kaudu infot saadud?
Sellist spetsiifilist ketikaitset Wiklundi logo ja mudeli nimetusega ilmselt naljalt ei leia, vb jällegi Rootsist ehk. Samas pole võimatu sellist ise teha, alumiiniumplekist kirjad - kujundid välja lõigata (hea oleks muidugi laseriga aga ka vineerisaega pole võimatu, juhul kui noor mees hakkab aegsasti saagima, siis pensionipõlveks peaks valmis olema), ääred ära painutada ja veidi keevitamist - nii lihtne see ongi (nagu meil ülemus ütleb, ise pole ta midagi teinud aga on lihtsalt nii tark).
Lihtsam oleks selle vanema Vesta pildil olevat sigrimigri (või mingi muu mustriga) universaalset ketikaitset leida, aga ka selliseid mõlemist otsast kinniseid, ketirattaid katvaid ka eriti ei liigu...

[Heiks]

Tore näha, et asi areneb!
Huvitav, kes ja kus need suure tähega rootslased on, kas selle vanarattalehe kaudu või mingi endise Wiklundi tehase järglaste kaudu infot saadud?

Jah selle vanarattalehe kaudu. Väga asjaliku vastuse sain kellegilt Åke Stenqvist, lubas mu mure ka kuhugi vanaratta foorumisse ülesse panna. Kuigi selle ketikaitsme leidmise tõenäosus on suht nullilähedane...olen saanud nüüd ka mujalt vastuseid. Üks rootslane kirjutas, et ta otsib endale sama asja juba viimased 5 aastat

Samas pole võimatu sellist ise teha, alumiiniumplekist kirjad - kujundid välja lõigata...

Mul oli endal sama plaan...jätan selle vahepeal nüüd viimaseks mureks...üritan kõik ülejäänud asjad enne korda saada, eks hiljem vaatab.

[kass]

Tore! See sama härra Åke Stenqvist aitas ka teist siin foorumis päevakorras olevat rootsi jalgratast identifitseerida, tundub olevat tubli mees, teadja, abivalmis ja missioonitundega! Tõeline vanajalgratta huviline, suure tähega!

[Heiks]

Sai nädalavahetusel nimetet ratas osadeks võetud ja selle tegevuse käigus tekkis rida küsimusi, probleeme:

1) Kuidas ma ka ei üritanud ei õnnestunud mul lahti saada keskjooksu kettiratta poolset laagripesa. Ma tean, et see käib väntamissuunale vastupidise vindiga aga tee või tina...lahti ei saanud...Tagusin päris korralikult (proovisin ka torutangidega), päris viimast jõudu ei julgenud rakendada, läheb veel katki? On kellelgi kogemusi, soovitusi...?
2) Avastasin, et raami tagaratta kinnituste juures üks 15 cm ulatuses on olnud raam kroomitud. Kas keegi on kogu raami kroomimisse viinud, nii et raami taguots eraldi ära kroomitakse, või oleks mõistlikum sellest loobuda, lihtsalt ära värvida?
3) Küsimus veel velgede kohta, kas kroomimiseks tuleks kõik kodarad lahti kruvida või annab velgi kogu komplektina kroomida? Nimelt arvan, et kodaramutrite lahtisaamisega võib tekkida rida probleeme....ei tahaks neid katki keerata.
4) Pedaalide kohta ka küsimus...Nimelt koosneb üks pedaal neljast erinevast pedaalikummist. Algul arvasin, et kummide vahelised lülid, mis oleks plaan ära kroomida käivad eraldi lahti aga võta näpust, vist ei käigi? Kumme aga pealt maha ei saa...liiga haprad, ilma et nad katki ei läheks. Kas on võimalik need koos kummidega kroomimisele viia?
5) Vaatasin, et osa sadulaneete on suht läbi roostetanud (tea kas on mõtet taastada?), teab vahest keegi kohta, kust uusi saaks...

[kass]

Minul on ka küsimusi tekkinud. Kas on galvaaniline kate ikka kroom või on nikkel? Piltidelt ei oska eristada ja ei tea ka seda Wiklundi tootmist, millal kroom tuli ja millistel mudelitel jne...
Prooviks ka lihtsamatele küsimustele vastata..
Galvaniseeritavad detailid tuleb ikkagi laiali harutada, muidu ei saa ju ka vana galvaanilist katet maha ja detaile lihvida/poleerida, ilma nende operatsioonideta pole uuesti kroomimist/nikeldamist mõtet teha.
Raami otsi vb on kusagil paindlikus kohas (Narvas Broki juures?) võimalik teha, ei tea. Aga on kuuldud ühest jalgrattast, mille raami kunagi kusagil galvaniseeriti, hape jäi raami sisse ja mingil hetkel märkas omanik, et raamitorud on mõnest kohast väga õhukeseks muutunud, õieti polegi teisi enam...On olemas meetod - tampoongalvaanika, nühitakse elektrolüüdise tampooniga ainult vajalikke pindu, muu jääb puutumata. (see on teooria, kes ja kus seda võiks teha, ei tea).
Kodaraniplid (messingist) tulevad hästi lahti kui neile kuuma anda, parem oleks mitte lahtise tulega vaid näiteks süsielektroodiga elektriga kuumutada. Aga kuna valisid ikkagi ratta "uueks tegemise variandi", siis oleks vb üldse lihtsam uued kodarad panna, kui justei ole mingid erilised kodarad all. Mõned suured ja tunnustatud meistrid, kes taastavad jalgrattaid "seibitäpsusega" armastavad ka vahel näiteks roostevabu kodariad kasutada...
Sadulaneete peaks vähemalt teoreetiliselt olema võimalik siit - sealt välismaalt tellida/osta. Probleem võib tulla sadulanahaga, mis roostetanud neetide ümbert on muutunud hapraks, kõvaks jne...
Velo-classic? või kuidas seda kirjutatakse, internetipood, mis pakub vanajalgrattadetaile , nendel olid needid millalgi pakkumises küll, neid tuleks tellida sealt küll ja veel kui saab...
laagrikausside kohalt ei oska nõu anda, torutangidega ei maksaks punnitada, olen seda ka ise teinud, head ei tule üldjuhul. Eks tuleb leotada ja punnitada, vb sooja anda ja õigetpidi keerata, paremal pool jah "õiget pidi", vasakul pool vasak-keere.

Ise olen hulga rattajäänuseid lahti võtnud, kokku pole ühtegi pannud...

---

http://velo-classic.de/download.htm

[diesel]

pessimistina sekkuksin vestlusesse ja võtaks natsa positiivseid emotsioone maha.
velo-classic on justkui kena koht küll, aga kirjadele nad ei vasta. olen proovinud umbes kümmekond korda. ja vähemasti äripäeviti ja tööajal ei võeta telefone ka. samuti korduvalt proovitud.
tampo galvaanikat peaks tegema näituseks galvaanika.ee nimeline koht. mingis teemas siin keegi kirjutas, et peale pikka peavalu sai siiski tellitud asjad nende juures tehtud. seega teoorias ehk isegi võiks õnnestuda. mina olen ka korduvalt üritanud neile asju töösse anda, a mul pole õnne (või ebaõnne) olnud.

[kass]

Ainult paadunud optimist võib mu postitustest leida positiivseid emotsioone! (tundus, et oli silmas peetud minu eelnevat postitust?)
Olen ka mina neile korra kirjutanud, ka ilma vastuseta. Aga mõned on saanud nii vastuse kui ka nänni. On öeldud, et tegemist on "lühikesejutu mehega", kes pikka ja ebamäärast muljetamist ei armasta. aga saksa laatadel nad liiguvad oma nodiga, iseasi mis kaasas on ja kataloog neil vist aastast 2004, paljusid asju kindlasti saada ei ole.
Tampoongalvaanukat võiks iga vähegi ärksam mats kodus ka harrastada, kuigi on räägitud hirmsasti mürgistest ainetest ja suurest kogusest jääkkemikaalidest. Kuigi esimese väite kohaselt juuakse suur osa seda keemiat sisse, nii et järgi ei peaks suurt midagi jääma? (nali, peen huumor minu poolt!) Ja tampoonimise korral ei tohikski mingeid erilisi jääke jääda, kroomanhüdriidi aurud mõjuvad halvasti limaskestadele (suu, nina, silmad), niklivärk pole sedagi hullu...

[diesel]

oh ei, kasse üldisemalt ja eriti sellenimelist lugupeetud kaasfoorumlast ma selles patus küll ei kahtlusta.
küll aga lgp! ksf! heiks ilmselgelt pakatab optimismist ja suures entusiasmipuhangus plaanib ratta uueväärsena meile vaatamiseks välja panna kiiremini, palju kiiremini, kui viisaastakuplaan ette näeb.
puhtast kadedusest manitsen kaht jalga korraga tugevasti maha toetama ja meeles pidama, et tee särava lõpplahenduseni või okkaline olla.

[Heiks]

Tänan nii Kassi kui ka auväärt Diesel´it kes mu entusiasmi pärast mures oli...Oh mis te nüüd...Jalgratastega tegelemine on ju pühas nauding, puhkus, rõõm...Tee lõpptulemuseni võib olla okkaline aga seep see ongi, miks me seda teeme...
Täna sai siis ratas täielikult algosadeks...sain lahti kuuma andes ja korraliku suure torniga tagudes ka ketiratta poolse laagrikausi, samuti kodarad ja kõik ülejäänud veel küljes olnud vidinad. Huvitav on see, et praktiliselt kõikidel detailidel on Wiklundi logo peale pressitud. Paistab siiski, et läikivad osad on algselt kroomitud (välja arvatud ketiratas milles ma ülikindel ei ole), seega algab nüüd uus peatükk, läbirääkimised Soomlastega....kui vähegi kannatab lasen kroomitööd seal teha.