K-750M taastamine
#1

Tervitus siinsetele kaskannatajateleSmile
Üritan siis lõpuks hakata oma kauaaegse projektiga jõudumööda tegelema.Tsikkel seisnud laialivõetuna 90 kespaigast.Hakkasin otsima doonorit ja nagu alati selliste asjadega juhtudb ostsin paar tükki veel juurde.
Üks isend õnneks küllaltki heas konditsioonis ja selle võtan omale põhjaks mille peale ehitama hakata.
Plaanis siis taasta võimalikult algupäraseks aga ega pilli päris lõhki ajama ei hakka.
Mõned pildid masinapargist:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#2

Minu maitse järgi jätaks välimuse poolest puutumata. Mehhaaniliselt remontida vastavalt vajadusele, võibolla vahetada mõni kummijupp ja tagatuli aga laias laastus on see masin väga cool oma paatinaga.



Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Vasta
#3

Üks masin siis pulkadeks laiali ja ootab liivapritsi minekut.
Vasta
#4

Kas velgesid võiks pulbervärviga värvida või on see halb mõte?
Vasta
#5

(04-08-2011, 12:31 PM)heits Kirjutas:  Kas velgesid võiks pulbervärviga värvida või on see halb mõte?

Pulbrit mina ei soovita. Olen proovinud ning tulemus ei jää hea, kuna pulber ei roni igalepoole vahele ning on liiga jäik. Nii kui mingi kõlksu saab kas kummiheebli või sõiduajal n. kiviga, tuleb värvist tükk välja. Mina soovitaksin kolme varianti olenevalt kui originaali sa taga ajad ja kui palju viitsid tööd teha.
Variant 1 oleks pöid üle kruntida ning värvida tugeva värviga üle. Teine võimalus katta pöid PVC plastikuga, mis ei ole küll väga originaalne kuid ilmselt eluaegne. Mõlemal eelnimetatud juhul peaksid pöia rummust eemaldama, liivapritsist läbi laskma ning pärast ratta uuesti koostama. Kolmas variant on lihtsaim, ära hakka lammutama seda, mis töötab - käi pöid kergelt liivapaberiga üle, katta rumm ja kodarad kinni ning lase lihtsalt musta aerosoolliga üle. See kaitseb pöida korrosiooni eest piisavalt ning kui hiljem sõitmise kõrvalt aega saad, siis võid alati uuesti ja paremini teha.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#6

Pilli kindlasti lõhki ajama ei hakka originaalsuses aga tahaks korralikult teha.Pöiad ja rummud juba teineteisest eradatud.
Eks ma pea siis natuke plaani kuidas teha.Mõtlesin,et pulbriga saab kõige lihtsamini ja kiiremini.
Vasta
#7


Onud, kes su tsikli pöiad liivapritsist läbi lasevad ning termoplastikuga katavad asuvad Tartus. nende kontaktid ja mõned näited tehtud töödest leiad aadressil http://www.aiad.eu/index.php?option=com_...&Itemid=12

tegemist samuti tsiklimeestega, võid julgelt helistada ja küsida, mis maksab.

Pauk

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#8

Krt see pvc teema vist ikka ei sobi.Kui siis kruntimine-värvimine.
Vasta
#9

Praegu käsil kodarate ettevalmistamine tsinkimiseks.Kas ainult kerge pinnapealse rooste peaks ka eemaldama või teeb seda happevann?
Enamus vanadest kodaratest ainult kergelt roostes.
Kogemused Võru Galvaanikaga?
Vasta
#10

Ükskõik mis galvaanikaga, aga ära sa vindi peale galvaanikat lase. Keermelõikur ei taha kuidagi seda galvaanikat võtta.
Vasta
#11

Kodarad saad lasta VG-s trumlis tsinkida, aga ilusa tulemuse saavutamiseks on mõistlik need eelnevalt ise nt soolhappelahuses roostest (ja vanast tsingist) puhastada ning roostejäljed lihvimise/poleerimisega eemaldada. Tsingikihi paksus on u 10 mikronit ja see aluspinna ebatasasusi eriti ei silu (keermete kattumise pärast ei pea muretsema).
Vasta
#12

(17-08-2011, 12:11 PM)argo1974 Kirjutas:  Kodarad saad lasta VG-s trumlis tsinkida, aga ilusa tulemuse saavutamiseks on mõistlik need eelnevalt ise nt soolhappelahuses roostest (ja vanast tsingist) puhastada ning roostejäljed lihvimise/poleerimisega eemaldada. Tsingikihi paksus on u 10 mikronit ja see aluspinna ebatasasusi eriti ei silu (keermete kattumise pärast ei pea muretsema).
Kas mitte tsinkijad ise neid eelnevalt happevannist läbi ei lase.Või olen millestki valesti aru saanud.
Plaanis poldid-mutrid ja mõned väiksemad pudinad ka sinna viia.
Kui sul kogemus olemas äkki jätad mulle oma tel.nr.saaks natuke lihtsamini suhelda.
Soovitati ka kõik asjad vasktraadiga omavahel kokku siduda.Milleks see hea?Ja kui siduda mis saab siis sellest kohast kus traat detailiga kokku puutub?


Vasta
#13

Vanasti lasin Tartus tsinkida oma IZ-i kodarad. Eelnevalt olin need soolhappelahuses leotanud. Seda on vaja teha selleks,et korralikult roostest lahti saada. Kindlasti tehakse seda ka enne tsinkimist,kuid parem on ikka ennem eeltöö ära teha.
Vasta
#14

(17-08-2011, 20:17 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Vanasti lasin Tartus tsinkida oma IZ-i kodarad. Eelnevalt olin need soolhappelahuses leotanud. Seda on vaja teha selleks,et korralikult roostest lahti saada. Kindlasti tehakse seda ka enne tsinkimist,kuid parem on ikka ennem eeltöö ära teha.
Ok.Siit aga järgmine kus müüakse soolhapet?Pole varem selle järele vajadust olnud.
Ja mis vahekorras seda kasutada?
Kas neutraliseeritakse ka peale hapet millegagi või on puhta veega pesemisest küll?
Kogemus ainult oblikhappega.
Vasta
#15

(17-08-2011, 12:11 PM)argo1974 Kirjutas:  ...Tsingikihi paksus on u 10 mikronit ja see aluspinna ebatasasusi eriti ei silu (keermete kattumise pärast ei pea muretsema).
Peab ikke muretsema küll. Olen pidanud ise ühe taastatava Jawa kodara vindid kõik ükshaaval üle keerama.
Seal toimus küll nikeldamine (või kroomimine).

Vasta
#16

Soolhappega on kitsaks läinud. Niisama leotamiseks kõlbab isegi mingine kanalisatsiooni puhastamiseks mõeldud vedelik,milles soolhapet sees. Selle lahusega kahjuks ei saa saltserit teha ega ka mitte tinutamise juures kasutada. Kui juhtub kätte puhas soolhape,tuleb seda kindlasti veega lahjendada,kindlasti lahjemaks,kui poole võrra,samuti tuleb ettevaatlik olla! Las targemad õpetavad,kas tuli hapet vette kallata või vastapidi.....
Neutraliseerimiseks kõlbab esialgu vesi ja siis mingit muud asja. Ei ole saanud seebikivi,seega ei ole saanud ka katseid teha. Mul muud polnud,kui tegin tuhavett. Sellest on kahjuks vähe kasu,kuid selleks kõlbab,kui lähiajal kodarad tsinkida viid...
Vasta
#17

@motamees
Dekoratiivkroom (vask+nikkel+kroom) moodustab piisavalt paksu kihi, et sellega ei saa poltide keermeid katta. Keermete puhul kasutatakse nn kõvakroomimist, ehk keermele läheb ainult kroomikiht (0,5 mikronit).

@heits ja talupoeg
1) Soolhape on nt Keemiakaubanduse OÜ-s vabalt saadaval , viimati maksis 5L kanku 33% hapet u 10-15 EUR. Teine variant on kasutada ortofosforhapet, hind samas suurusjärgus. Seebikivi on samuti saadaval lahuse või graanuli kujul, 25L kanku (minimaalne kogus!) 50% seebikivilahust u 25 EUR. Väikseid koguseid saab graanulitena, aga siis peab seda ise vette segama (kuumakindlad klaasnõud vajalikud).
2) Tsinkijad lasevad jupid soolhappevannist läbi peamiselt vana tsingi eemaldamise eesmärgil, rooste eemaldamiseks ei hakka neid seal keegi kaua leotama. Olen ise mitmeid kordi erinevates kohtades tsinkida lasknud (Volta, Vasar, VG) ja roostes asjad on iga kord ka roosteselt tagasi tulnud.
3) Mutrid-seibid olen ise alati tugevale tsinktraadile pannud ja u 10cm läbimõõduga võruks kokku painutanud, toimib. Poldid lahtiselt, aga vahest on mõni väiksem ka ära kadunud.
4) Vasktraadi peale pikitakse vannis tsinkides, traadikoht pole probleem.
5) Rooste eemaldamiseks võib kasutada nt inhibeeritud soolhapet (15% soolhape + lisada 50g tiokarbamiidi iga liitri kohta) või 5% ortofosforhapet (protseduur aeganõudvam). Inhibeeritud soolhape seetõttu, et vähendada happe reageerimist terve metalliga. Jämedam rooste on mõistlik eelnevalt mehaaniliselt (nt harjates) eemaldada. Seejärel kodarad üleni kaetult vastavasse lahusesse. Kui rooste eemaldunud, siis rohke leige veega ära pesta. Inhibeeritud soolhappe puhul tuleb seejärel 5% seebikivilahusega, ortofosforhappe puhul 0,5% seebikivilahusega neutraliseerida. Seejärel rohke kuuma veega ära pesta.
Kumb hape valida, sõltub reaktsioonikiirusest (nt tööstuses seetõttu inh. soolhape) ja edasisest töötlusest. Kui on plaan pinnad hiljem värvida, siis on ortofosforhape parem valik, sest jätab metalli pinnale nakkumist soodustava poorse fosfaadikihi.

Siinkohal on muidugi küsitav, kas kergema rooste puhul, mis on ligipääsetav ja hõlpsasti ka mehaaniliselt eemaldatav, tasub keemiaga jändamine ja enda kondoomiks mässimine ära.
Vasta
#18

(18-08-2011, 17:51 PM)argo1974 Kirjutas:  @motamees
Dekoratiivkroom (vask+nikkel+kroom) moodustab piisavalt paksu kihi, et sellega ei saa poltide keermeid katta. Keermete puhul kasutatakse nn kõvakroomimist, ehk keermele läheb ainult kroomikiht (0,5 mikronit).

@heits ja talupoeg
1) Soolhape on nt Keemiakaubanduse OÜ-s vabalt saadaval , viimati maksis 5L kanku 33% hapet u 10-15 EUR. Teine variant on kasutada ortofosforhapet, hind samas suurusjärgus. Seebikivi on samuti saadaval lahuse või graanuli kujul, 25L kanku (minimaalne kogus!) 50% seebikivilahust u 25 EUR. Väikseid koguseid saab graanulitena, aga siis peab seda ise vette segama (kuumakindlad klaasnõud vajalikud).
2) Tsinkijad lasevad jupid soolhappevannist läbi peamiselt vana tsingi eemaldamise eesmärgil, rooste eemaldamiseks ei hakka neid seal keegi kaua leotama. Olen ise mitmeid kordi erinevates kohtades tsinkida lasknud (Volta, Vasar, VG) ja roostes asjad on iga kord ka roosteselt tagasi tulnud.
3) Mutrid-seibid olen ise alati tugevale tsinktraadile pannud ja u 10cm läbimõõduga võruks kokku painutanud, toimib. Poldid lahtiselt, aga vahest on mõni väiksem ka ära kadunud.
4) Vasktraadi peale pikitakse vannis tsinkides, traadikoht pole probleem.
5) Rooste eemaldamiseks võib kasutada nt inhibeeritud soolhapet (15% soolhape + lisada 50g tiokarbamiidi iga liitri kohta) või 5% ortofosforhapet (protseduur aeganõudvam). Inhibeeritud soolhape seetõttu, et vähendada happe reageerimist terve metalliga. Jämedam rooste on mõistlik eelnevalt mehaaniliselt (nt harjates) eemaldada. Seejärel kodarad üleni kaetult vastavasse lahusesse. Kui rooste eemaldunud, siis rohke leige veega ära pesta. Inhibeeritud soolhappe puhul tuleb seejärel 5% seebikivilahusega, ortofosforhappe puhul 0,5% seebikivilahusega neutraliseerida. Seejärel rohke kuuma veega ära pesta.
Kumb hape valida, sõltub reaktsioonikiirusest (nt tööstuses seetõttu inh. soolhape) ja edasisest töötlusest. Kui on plaan pinnad hiljem värvida, siis on ortofosforhape parem valik, sest jätab metalli pinnale nakkumist soodustava poorse fosfaadikihi.

Siinkohal on muidugi küsitav, kas kergema rooste puhul, mis on ligipääsetav ja hõlpsasti ka mehaaniliselt eemaldatav, tasub keemiaga jändamine ja enda kondoomiks mässimine ära.

Talupoeg tänab.
Vasta
#19

Heits ka tänab ja hakkab uurima kus lõunaosariikides hapet kõike lähemalt saab.
Muud detailid juba liivapritsi järjekorras ootamas.Ehk saab sügisel ikka projekti ratastele tagasiSmile
Vasta
#20

Tänud.Eks ma uuel nädalal katsun külastada antud aadresse.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne