Asi on ?
#21
Kui labidake,siis labitake,peale labidatöö(näit.dehflon panni peal kooke keerata) saab ka keeret keerata.Wink
Vasta
#22
Tegu siis lausa vindilabidaga. Endal ka selline olemas.....
Ja teine asi on- saehamba painutustangid. Olen seda tööd teinud...
Vasta
#23
Räsatangidega selline juhtum, et alles paar päeva tagasi nihutas sõber oma garaazis tasakesi mu silma alla säänsed vaikse küsimusega, et mida nendega teha saab. Eks ma näitasin talle Smile. Mudu oleme pea ühe aasta mehed...

Vasta
#24
(30-10-2011, 10:29 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: Tegu siis lausa vindilabidaga. Endal ka selline olemas.....

Harige rumalaid, mis otstarbel seda vindilabidat tarvitatakse?
Vasta
#25
tere,selle labida peal erineva suurusega keerme lõikajad,nüüdsel ajal müüjakse neid ka eraldi,aga neid labidaid kasutasid vanad peen-mehaanika sepad,eriti kellas-sepad jne,kui oli vaja mõnele peenemale võllile KEERE(vint laulab metsas)peale saada.Mul neid päris suur kogus erinevaid ja olen ka kasutanud keermestamisel.
Vasta
#26
Näkisepp, ole hea mees ja räägi, kui väikest keeret sellega lõigata saab? Igal eksemplaril muidugi omad suurused, aga ehk on neil mingi kindel suuruste vahemik?
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#27
Esiteks need labidakesed sellest ajast, kui valitsev oli tollkeere. Minu isend algab (nihikuga keerme põhjast mõõtes) 2,5 mm ja jõuab välja 5 mm`ni. Vast suurenevad 1/16 kaupa? Ja need revolvrikuuli valamistangid müüdi mulle just räsamistangidena- ei hakanud ka vastu ajama, hind oleks siis teab kuhu hüpanud...
Vasta
#28
(31-10-2011, 18:50 PM)Timm Kirjutas: Näkisepp, ole hea mees ja räägi, kui väikest keeret sellega lõigata saab? Igal eksemplaril muidugi omad suurused, aga ehk on neil mingi kindel suuruste vahemik?

tere,neid keermestajaid on palju erinevaid ja huvitav see,et pole peal numeratsiooni keerme suuruse kohta,väiksematel labidatel peal kirjad;CARANTIE,RERMBÕKER ja suurematel ;ENGLAND,CTUBC.
Ju olid vanasti meistritel ajaga kujunenud täpne silmamõõt,et eksimine oli välistatud.Keeramisel kasutatase kahte süsteemi ühe keerme teostamisel,ühega eelnev töö ja teisga teostatakse puhta keerme tekitamine.Labidal asetsevad ühe süsteemi omad paraleelselt.
Vasta
#29
Selge. Tänud!
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#30
Selle oranzi kohta? [Pilt: 198181291156e2_l.jpg]
Vasta
#31
Mõtled eurohaamrit-klaasipurustajat?
Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#32
Nõudepeatuse koputi?
Vasta
#33
See ta peab olema. Ja ongi ainus tööriista moodi asi hiirepesana soojas ja pehmes traktoris, mis nüüd uue masinaga kaasa tuli! Võõrutatakse iseehitamisest ja remondist traktoristki. Agregaadid on tehtud maailma eri nurkades, aga klapivad täpselt kokku ja tõepoolest kõik väga läbi mõeldud. New Holland 6060 tõstukiosal tuli külasepa juures vaid kopale üles keskele autokonks keevitada ja kopakülge 150 mm kõrgendada, et laadimisel midagi maha ei pudiseks.
Vasta
#34
Kuuekümnendatel oli müügil 0,1 mm vaskplekki ja 0,2 mm messingplekki rullis (Ei mäleta vaid kas jm või kaaluhind) aiamaale linnupeletuseks ülesriputamiseks. Milleks see tegelikult tehtud oli?
Vasta
#35
Peiliplekk.
Vasta
#36
Vasktihendid ehk?

Pens.kar, ega see juhtumisi vasktoru sääl pildil pole?
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#37
Mida sellega siis peiliti? Toomas, sunnik, jäta ka teistele mõtlemisaega...Timm- tihendiks liiga õhuke. On küll umbes 2 meetrine 4" vasktorujupp- vanaisa oli saunakerise slepena seda kasutanud! Ei hakanud sulle pakkuma, kuna ei ole tõmmatud, vaid õmblusega(vt pealpool aimatav).
Vasta
#38
tere hommikut,eks see peiliplekiga tihendamine ole ikka ühekordne asi,kojusõiduks-nagu üeldakse,olen oma M-408 mootori saalede peal ära proovind,alul oli küll hea tunne,et ei kolksugi enam vänt,aga pikapeale tuli kolin tagasi,on proovitud seda isegi kovrovetsi silindri tihendiks,pidas küll.
Vasta
#39
Peiliplekk kuulub ajastusse, kui toorik-kepsusaale valati babiidist otse ületinatatud kepsupooltesse. Kaabitseti parajaks, kontrolliti värviga väntvõllile, kaabitseti jälle jne. Kepsupoolte liitepindada vahele tehti peiliplekist mingi arv vahelehti. Sissetöötamisel lõtku ilmumisel võeti vahelehti vähemaks, sest põhikulumine toimus ju saale üla-aluspinnal. Näiteks traktoril "Universaal" Y-1 oli vahelehti alul 4,3 mm! Vahetuse vastuvõtmisel traktorist pidi igakord ka kepsulõtku karteripõhja küljeluugist kontrollima!
Vasta
#40
(09-11-2011, 01:12 AM)pen.skar Kirjutas: Peiliplekk kuulub ajastusse, kui toorik-kepsusaale valati babiidist otse ületinatatud kepsupooltesse. Kaabitseti parajaks, kontrolliti värviga väntvõllile, kaabitseti jälle jne. Kepsupoolte liitepindada vahele tehti peiliplekist mingi arv vahelehti. Sissetöötamisel lõtku ilmumisel võeti vahelehti vähemaks, sest põhikulumine toimus ju saale üla-aluspinnal. Näiteks traktoril "Universaal" Y-1 oli vahelehti alul 4,3 mm! Vahetuse vastuvõtmisel traktorist pidi igakord ka kepsulõtku karteripõhja küljeluugist kontrollima!

No pidin ise mainima,kuid mõtlesin,et las teised ka pakuvad....
Sai oma veoka kepsu-ja raamlaagreid ka ligemale lastud ja kippus sellest õhukesest vaskplekist puudus tulema. Õnneks sai leitud ka paksemat vaskplekki-0,5 mm ja seda 0,05 -st jagus päris täpselt. Praegusel ajal liigub seda õhukest suhteliselt vähe,kuna kõik tarvitatakse rahategemiseks ära...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne