Läks libedalt, piisas ainult sellistest vahenditest, ei kitlit ega maski.
Kõik tollimõõdus, õnneks istus nr 10 võti päris hästi otsa. Kokku on hea panna, kõik poldid ühes mõõdus.
Selline mõnusalt lögane ta seestpoolt paistab, mõnusalt metalli helbeid ja veepiisku ka.
Kes plaanib oma masinal sisemust uurima hakata, siis erilist tähelepanu ülemise poole eemaldamisel reversi lülitusvõlli fikseerib kuul vedruga, suht pisikesed ja võivad jalutama minna. Punane nool osutab kuulile.
Vahepealset protseduuri ei hakka peensusteni kirjeldama. Kulumaterjalina tuli mahakanda kolm t-särki ja üks vana laudlina, pool liitri diislit ja klaas bensiini.
Nüüd vähe ilusam pilt.
Punased nooled osutavad tihendite asukohale, nende kõrval on teraspuksid. Reversi võlli teises otsas miskipärast pronkspuks.
Sinised nooled viitavad sitale ühenduspinnale, jätab sellise mulje, nagu oleks keevituspritsmeid täis. Kõik pinnad, mis kokkupuutuvad, on valupinnad, töödeldud on vaid pukside pesad ja poltide avad. Revers nagu T-40-l, vist on kopeeritud
Hammasrattad on ilusad, parasjagu sissetöötanud.
Differ
ei ole lahti võetav, seega pooltelgede pikkilõtkud jäävad, miski muu, kui difri korpus, neid ei toeta selles suunas. Las liiguvad, sest satelliitidel ja pooltelje otstel on sügavad hambad.
Viimane pilt.
Nool osutab ainsale võllile, millel on veerelaagrid, kaks nõellaagrit, koostamisel neile määrde toppimisega tuleb vähe jama. Tervel naad ilmselt välja ei tule. Sisemiseks saaleks on võll.
Annad siduriga laksu või vahel peab ka kiiremat käiku tarvitama ja saad jälle liikuma ja nii see jant käib kogu aeg 
. MTD-l on jah see ehitus niisugune...imelik. Kaldun arvama, et see probleem ikka kinni rihmülekandes, aga pead anda ei julge. Enne silla lahtivõtmist tasuks asja kahekesi uurida - üks on masinal, kui probleem käes ja sõtkub pedaale, teine vahib kõhu alla, et mis toimub