MTD murutraktor
#1

Jama selle heinaga, ehk siis mis küll võiks sel sunnikul viga olla??? paned käigu sisse, miski aeg sõidab ja siis jääb lihtsalt seisma Sad Annad siduriga laksu või vahel peab ka kiiremat käiku tarvitama ja saad jälle liikuma ja nii see jant käib kogu aeg Sad
Vasta
#2

täitsast käikudega isend, ei tea see pill variaatorkastist miskit Sad tänane katsetus oli sama, umbes tund aega sõidab ilusti kui sõidab ja siis hakkab jantima, lihtsalt ksutub ära, siis pole muud kui kas laksuta siduriga või pane viimane käik ja siis on ehk õnne
kusjuures veel selline tähelepanek, et ka sidur nn. venib üles mitte ei tule kohe asendisse. ei tea kas see viga käib sellega kokku
Vasta
#3

Äkki täpsustad traktori marki/mudelit.
Vasta
#4

isend pärineb aastast 2006 vist kui ma õieti mäletan ja tema kodanikunimi on MTD 125/96B ja keel väga täpselt siis koodi järgi 13AH762F600
ja selle varda ja muu staffi olen üle vaadanud, kõik on sirga nagu peab ja reguleerisin ka tahapoole, ehk siis, et rihma rohkem tõmbaks, aga pedaal on jah nii, et kui lahti lased siis venib vaikselt ülespoole, ei mingit järsku tulekut. kusjuures see viga ilmneb jah lihtsalt lambist keset töötegu, lihtsalt jääb seisma ja kõik, samas miski hetk on nii täkku täis, et tõmbab nina maast lahti kui lollitada
Vasta
#5

http://www.justanswer.com/sip/mtd/small%20engine?r=ppc|ga|1|Rest+of+World|MTD&JPKW=mtd&JPDC=S&JPST=&JPAD=8215893963&JPAF=txt&JPRC=1&JPCD=20110908&JPMT=b&JPNW=s&JPOP=TransWillD1&gclid=CJy38qj_pKsCFYIMfAodm0IW8A
Saab varuosi ja siin teh. info:
http://www.powertoolspares.com/tool/mtd/...10/spares/#

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

Ilgelt vana teema aga tunnen, et pean vastama.
Mul on sama traktor ja oli sama mure.

Minu traktori puhul oli lahenduseks tagasilla lahtivõtmine ja reduktori hammasrataste seibidega üksteisele lähemale reguleerimine. Nimelt asusid need üksteisest piisavalt kaugel, et aegajalt hambumine lihtsalt kaoks, madalate käikudega ei sõitnud lõpuks enam kuidagi. Kõrgemate käikudega hakkas vedama ja seda ka siis kui juhtus.

Peale seda probleem kadus.

terv.

E


PS 84', 83', 82', 80', 79', 77', 76', 75', K-15, K-16, M-15; M-16
Vasta
#7

Loodan, et autor ei pahanda, kui lisan omad probleemid siia teemasse.

Tegu samuti MTD nimelise asjaga. Kasutusel neljandat hooaega, kiiruse muutmiseks kiilrihm variaator, revers tagasilla korpuses, mootor Briggs & Stratton, 500cc ja 15,5Hp.
   
Kevadel vahetasin tagumise veorihma, kuna vana oli juba räbal. Harutasin teise täna täiesti lahti, sest tagasillast lekib õli. Samas selgus, et ka esimene veorihm tahab vahetust, seega väide, et vaheta mõlemad korraga on omal kohal. Paraku ei saa rihma kätte ilma mootorit raamilt ülestõstmatta, tõeliselt kavalalt tehtud, eriti kui viia firmasse hooldusesse.
Nüüd küsimused tagasilla kohta, ehk on keegi targem juba järgi vaadanud, kuidas need asjad seal on. Sild ise selline.
   
Omal tegelikult põhimõte, et kui töötab - ära torgi, aga see õli leke ei meeldi mitte üks raas. Rahustab ainult mõte, et ju on siis ikka mida lekitada. Loiku just alla ei tule.
   
1. Kas pingutan polte ja jään ölootma, et enam ei leki?
2. On seal ka mingi tihend vahel?
3. Võtan pooleks ja panen mingit tatti vahele?
4. Kas oli on mingit kindlat marki või on ka valiku vabadust selles osas.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#8

Tänud soovituste eest.
Määre iseenesest on suhteliselt paks ja kleepuv, ega ta tilkuma ei hakka. Natuke ajab käiste otste ja pooltelgede vahelt ka välja, aga see suht köömes. Mõtlesin jah, et harutan lahti. Kõiksugused lõtkud on ka suured, ütleks, et lausa loksud. Poolteljed liiguvad sisse-välja üle 5mm, lõtkud on korralikud ka ülekannetes. Oleks vene tehnika, ütleks, et talutav.
Samas sild sai alt võetud koos ratastega, nüüd järgmine jama, rattad ei tule pooltelgede otsast maha. Isegi keskmist kasvu haamer ja vasest torn ei päästa, silla panin ratast pidi "rippu", üks nihkus 15mm, teine ainult 2mm.
Nüüd üritan tõmmitsa teha, tea, kas velje servadest kanntab tõmmata, või keerab need ka tuksi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#9

Mul küll variaatorkastiga??? (nö. "automaat" igatahes) Murray ja see tagasilla ots tundub sarnane. Seal oli võlli otsas plastist "kübar", edasi stopperseib ja võllil kiil. Juhuslikult üks aastetetagune udune pilt ka olemas. Ratas tuli peale stopperi eemaldamist nagu lupsti muaha. Saan aru, et Teil on vist vähe teine konstruktsioon seal?


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#10

Kuna ise ka puutun töö juures kokku murutraktorite tagasildadega siis:

*Jah see on täitsa normaalne nende puhul,et nad pannakse metall vastu metalli kokku ning orginaalis tihendit/silikooni vahele ei käi. Seega nad kõik suuremal või vähemal määral ajavad määret välja. Tüüpiline on ka see,et määre voolab piduriketta peale ning siis hakkab see kehvasti toimima.

*Kui sul sild juba alt ära siis vaata ka pidur üle. Seal on üks klots nö supportis ning teine korpuse küljes.Ketas jookseb nende vahel. Kui piduri hoob hakkab alles lõpust võtma siis aeg klotse vahetada. Ketas on ujuvat tüüpi. Vaata,et kinni pole roostetanud nuutide peale.
Ja supporti sisse mineva klotsi alla käib plekitükk ka,et tihvid klotsi muljuma ei hakkaks.

*Pese vana määre välja kuna mingil määral seal sodi ja liiva sees olen kohanud. Pane uus paks "tavott" sisse ning ääred silikooniga kinni. Niplid võiksid mõlemale rattavõlli pukside juurde panna,need kipuvad tavaliselt kuivale jääma ja kuiksuma.

*Logisevad ja lõtkudega on nad kõik kuid kuni töötavad las nad siis olla siuksed Big Grin
Vasta
#11

No näed lohutajaid kohe päris mitu.
Rattastest. Pooltelje ots on kahelt pool maha freesitud, seega lapik. Velje ava ka lapik, ainsaks eraldumist takistavaks konstruktsiooni elemendiks on tiheda keermega polt pooltelje otsas. Viimane tundub olevat tollimõõdus. Põhiliseks raskendavaks teguriks on ilmselt velje avas (torus) olnud pooltoores värv, mis mõne aastaga korralikult kivistunud. Loodan, et seda tappi ei ole väga palju.
Ära lõhkuda ei kavatse, eks homme vaatab, kas üritan rattaid ära saada otsast või mitte. Tõmmitsa mõtlesi ka välja, kui otsustan valmis teha, lisan mõne pildi.
Silla korpuse pooli kooshoidvad poldid andsid ka nõksa pingutada, ehk aitas mingil määral leket vähendada.
Pidur täitsa olemas ja töötab, aga tänud tähelepanu juhtimast. Võtan lahti ja vaatan üle.
Kui huvilisi on, võin asjadest pilte ka teha.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#12

(30-07-2013, 21:37 PM)metsakohin Kirjutas:  Põhiliseks raskendavaks teguriks on ilmselt velje avas (torus) olnud pooltoores värv, mis mõne aastaga korralikult kivistunud.
Ei tahaks ninatark olla, aga kui küsimus ainult värvis, siis äkki vana hea atsetooniga leotamine aitaks värvi pehmendada? See kraam peaks hästi vahele pugema. Teine variant on leeklambiga kuuma anda. Ma muidugi ei tea kas ligiduses plasti või kummi on, millele seoksed võtted väga ei meeldi. Rolleyes

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#13

(30-07-2013, 21:37 PM)metsakohin Kirjutas:  Kui huvilisi on, võin asjadest pilte ka teha.
Minu poolt on huvi olemas.
Vasta
#14

Tegu oli mul ükskord küll YardMani masinaga, aga probleem oli rihmas - müügimehed müüsid liiga pika rihma - vaatasid küll miskisest targast raamatust, aga pärast paaripäevast jaamamist tuli ikkagi ilmsiks, et rihm vale. Algul töötas, siis enam ei töötand. Tegu oli niiduseadme rihmaga.
SIldade poolte vahel ei ole jah mingt tihendit, mina olen hermeetikut pannud. Määrdeks sees paks ollus Smile . MTD-l on jah see ehitus niisugune...imelik. Kaldun arvama, et see probleem ikka kinni rihmülekandes, aga pead anda ei julge. Enne silla lahtivõtmist tasuks asja kahekesi uurida - üks on masinal, kui probleem käes ja sõtkub pedaale, teine vahib kõhu alla, et mis toimub Smile .


Vasta
#15

Läks aega, mis läks, valmis sain, tõmmitsa nimelt. Rataste maha saamine oli paari minuti küsimus. Põhiliseks takistuseks oli hooletult valmistatud tapp velje sees, pinnad polnud üldse paralleelsed.
Tõmmits.
   

Pidur näeb valja selline.
   

Ketas on nuudil lahti ja klotsidel tundub paksust olema. Lahti võtan selligi poolest.
   

Harjutan täna veel kirurgi ametit, lahkan veits tagasilda, siis lisan pilte sisust ja organitest.
   

Kui sellest on kellelgi kasu, siis silla korpusel selline number.
   

Ah ja, velje keskava näeb selline lopergune, tapit on keevitusega lisatud liistakud toru sisse. Kusjuures ühel veljel pole väga viga, teisel on need liistakud suht viltu.
   

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#16

Läks libedalt, piisas ainult sellistest vahenditest, ei kitlit ega maski.
   

Kõik tollimõõdus, õnneks istus nr 10 võti päris hästi otsa. Kokku on hea panna, kõik poldid ühes mõõdus.
   

Selline mõnusalt lögane ta seestpoolt paistab, mõnusalt metalli helbeid ja veepiisku ka.
   

Kes plaanib oma masinal sisemust uurima hakata, siis erilist tähelepanu ülemise poole eemaldamisel reversi lülitusvõlli fikseerib kuul vedruga, suht pisikesed ja võivad jalutama minna. Punane nool osutab kuulile.
       

Vahepealset protseduuri ei hakka peensusteni kirjeldama. Kulumaterjalina tuli mahakanda kolm t-särki ja üks vana laudlina, pool liitri diislit ja klaas bensiini.
Nüüd vähe ilusam pilt.
   

Punased nooled osutavad tihendite asukohale, nende kõrval on teraspuksid. Reversi võlli teises otsas miskipärast pronkspuks.
Sinised nooled viitavad sitale ühenduspinnale, jätab sellise mulje, nagu oleks keevituspritsmeid täis. Kõik pinnad, mis kokkupuutuvad, on valupinnad, töödeldud on vaid pukside pesad ja poltide avad. Revers nagu T-40-l, vist on kopeeritudBig Grin Hammasrattad on ilusad, parasjagu sissetöötanud.
Differ ei ole lahti võetav, seega pooltelgede pikkilõtkud jäävad, miski muu, kui difri korpus, neid ei toeta selles suunas. Las liiguvad, sest satelliitidel ja pooltelje otstel on sügavad hambad.

Viimane pilt.
   

Nool osutab ainsale võllile, millel on veerelaagrid, kaks nõellaagrit, koostamisel neile määrde toppimisega tuleb vähe jama. Tervel naad ilmselt välja ei tule. Sisemiseks saaleks on võll.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#17

Differ, lugupeetav, on siiski lahtivõetav. Pooled on ühendatud nelja sisekuuskantpoldiga, mille teiselt poolt läbiulatuvad otsad on ära needitud. Kui on tarvis lahti võtta (endal kuu aega tagasi sama töö tehtud, sest suurel hammasrattal oli paar hammast väljas) siis lõikad-lihvid otsad maha, teed lahti, teed oma töö ära ja kokku pannes asendad poldid samasuguste uutega. Baltic Bolt-is olid müügil.
Kaldun arvama siiski, et see libisemine ja mittetöötamine on rihmülekande süü. Seal pole palju tarvis, et libisema hakkaks. Ah jaa, on olnud veel juhus, kus vedava võlli koonushammasratta ja võlli vahelised nuudid on lihtsalt maha kulunud. See ühendus on selline, et nuudid on ainult võllil, hammasrattal on sees sile pind, hammakas lihtsalt pressitakse võllile... Või oli see vastupidi Rolleyes.. aga vahet pole, igatahes kipub see ühendus koostööst keelduma vahel.


Vasta
#18

Differ on tõest lahti võetav, kõik koostud ju on. Antud differ on koostatud neetidega. Käiata ju võib, aga keerata pole midagi. Lahti sai võetud õli lekke pärast. pikema poole käis lekkis omajagu isukalt. Arvestades kokkupuutuvate pindade minimaalset laiust ja krobelisust pole ka ime. Samas tihendite, või kuidas iganes neid pool lävipaistvaid imeõhukesi asjandusi nimetada, olukord on suhteliselt talutav. Ilmselt maksavad uued ka röögatut hinda.
Variaatori puhul on libisemise põhjuseks:
1. Pingutus vedrud: väsinud, katki, valesti kinnitatud.
2. Veninud rihm - tagumist on natuke nadi vahetada ja esimest suht kaka vahetada.
3. Pingutusrulli ja variaatori alusplaadi kulumine ja sellega seoses raske liikumine.
4. Pedaali võlli ja selle pukside vaheline ebakõla, hoovad ei anna eriti kusagile kinni jääda.
5. Ja muud põhjused.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#19

Tänud kaasaelajatele. Asi koos, ilmselt homme saab katsetus läbi viidud. Lisatud sai kaks määrdeniplit. Kogu see vigur tundus kuradima õhuke, mõtlesin jupp aega, enne kui trelli käimatõmbasin, natuke oli mõõtmist ka, et pärast ikka ligipääseks pritsiga. Õnnestus. Määrded sees vastavalt spetsialisti soovitustele.

Järeldused:
Seni, kuni õli välja ajab, pole mõtet lahti harutada. Kui enam ei aja, siis on õli otsas ja vaja lahti võtta, et õli lisada.
Variaator ülekandel vaheta mõlemad rihmad korraga. Kui ka pikem kestab kauem, siis kaks korda pole mõtet seda jama läbi teha.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#20

(03-08-2013, 00:09 AM)metsakohin Kirjutas:  Tänud kaasaelajatele. Asi koos, ilmselt homme saab katsetus läbi viidud. Lisatud sai kaks määrdeniplit. Kogu see vigur tundus kuradima õhuke, mõtlesin jupp aega, enne kui trelli käimatõmbasin, natuke oli mõõtmist ka, et pärast ikka ligipääseks pritsiga. Õnnestus. Määrded sees vastavalt spetsialisti soovitustele.

Järeldused:
Seni, kuni õli välja ajab, pole mõtet lahti harutada. Kui enam ei aja, siis on õli otsas ja vaja lahti võtta, et õli lisada.
Variaator ülekandel vaheta mõlemad rihmad korraga. Kui ka pikem kestab kauem, siis kaks korda pole mõtet seda jama läbi teha.

Ära unusta variaatorit ka. Seal on see häda,et need laagrid on jumal teab kus kohas valmistatud. Vahepeal sattus mitu kinnikiilunud variaatorit ette kus laagrist oli üks kuul puudu. Vigasena sündinud need juba.Ennem kokkuladumist kiika üle ning vaata,et need kettad ka kenasti liiguvad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne