[izhmaster]

Sain oma käsutusse Wanderer tüüpi jalgratta, naisterahva ratas. Väga hästi säillinud, aastast 1937, tagaratta rummu järgi. Raami nr.1076869.
Tundub, et kõik detailid on olemas ja originaalid. Puuduvad käepidemed juhtraual ja kleidivõrk tagaporilaual. Ei ole ka originaal kumme. Pilte veel ei ole, peale rataste. Keskjooksud on nii ees kui taga originaalid, ees on ka kodarad originaalid, W tähtedega markeeritud otsad. Tagakodaratel seda pole. Ei tea, kas veljed on originaalid või on vahetatud. Plaan on teha korda, võimalikult originaalilähedaselt.


Nüüd siis ka veidi pildimaterjali rattast. Nüüdseks on kroompindadel juba vähem roostet, nagu esiporilauaga pildilt näha.

                                           

[kass]

Ka raaminumbri järgi oleks 37 aasta sobiv. Kuna veljed on erinevate triipudega, siis loogiline, et ei ole algsed. Ilmselt olid kroomitud haakmantli veljed ja on hiljem vahetatud traatmantli omade vastu (kuna juba tollal polnud "originaal kumme" enam saada). Kas tagaratta kodarad on tsingitud - siis ka pole algsed.
Edu,
soovib Kassmaster.

[izhmaster]

tegelikult on veljed ühesugused, pildid veidi moonutavad vist. Käepidemeid on ilmselt raske leida, midagi sarnast leiaks e-bay-st, aga originaale küll mitte. http://www.ebay.com/itm/Vintage-Bicycle-...1925wt_174

Kleidivõrku olen ka uurinud, mingisuguseid on saada, aga "need pole päris need", tundub nagu oleks veidi paksemast materjalist punutud.
http://www.ebay.de/sch/i.html?_trkparms=...513&_pgn=1
Kurtna laadalt on ka plaanis läbi astuda, ehk on sealt midagi leida.

[indrek]

Päris futuristlikud rehvid selle ratta jaoks, peaks mainima. Kas on traadiga või ilma?

Pöidade värvilahendus tundub olema õige küll.

[izhmaster]

Kummid olid esialgu Vene päritolu, tühjana seisnud, pikad praod sees. Kui kuskilt oleks saada mingeid normaalsemaid kumme, siis kindlasti paneksin alla. Panin uued kummid, sest hetkel midagi muud ei ole. Alles sain ka ratta, pole jõudnud veel väga palju tegeleda osade otsimisega. Nagu ennem mainitud, siis peale kummide, lenksu käepidemete ja kleidivõrgu on kõik originaal ja olemas, värv ka suht hästi säilinud. Kunagi saan pilti teha siis panen ka rattast paar pilti.

[kass]

22 mm lenksukäepidemetega erilist probleemi pole, pakutud on isegi Wandereri W - logoga otstes, vb rohkem selline retrokaup või 50 - ndate teema.
"Normaalseid" kleidivõrke liigub veel küll, seda siis mitmel pool välismaal.
Rohe - valge triibustus velgedel võib wandererile sobida küll, seda siis kui raamil sama värvi triibud. Kas tegu on traatmantli või haakmantli velgedega, seda me pole ikka veel kuulnud. Tagaratta kodarad igatahes kuidagi tuhmid, aga vb jällegi mingi optiline illusioon nagu veljetriipudega.

[izhmaster]

Ei osanud vaadata õigel hetkel, kumb ta oli. Ma ei hakka kumme maha võtma hetkel. Millised need erinevused velje profiilis on ?
Ega neid paremaid kleidivõrke interneti teel tellida ei ole võimalik ja tuleb leppida nendega mis e-bay-s pakutakse ?

[indrek]

Ei osanud vaadata õigel hetkel, kumb ta oli. Ma ei hakka kumme maha võtma hetkel. Millised need erinevused velje profiilis on ?

Sellest vastusest võib järeldada, et ju on tegu traatmantlipäiaga. Kas jalgratas on soetatud Läänest (Saksast)? Seal olid sellise aastanumbriga ratastel juba traatrehvid levinud. Üldiselt traadiga rehvid haakmantli peale saada on väga keeruline, mis muidugi ei tähenda seda, et Vene ajal seda ei oleks massiliselt tehtud. Vastupidi - haakrehve traatmantlipöia peale saada - on aga võimatu. Ehk siis veelkord - kui suvaline tänapäevane rehv hõlpsalt peale istus ilma probleemita, siis ju oli traatmantlipöid.

Ega neid paremaid kleidivõrke interneti teel tellida ei ole võimalik ja tuleb leppida nendega mis e-bay-s pakutakse ?

Üldiselt pakutakse ebay-s 50ndatel valmistatud võrke. Iseenesest päris nägusad. Päris-päris õige leidmine on üsna utoopia.

[valdo]

[quote='izhmaster' pid='269357' dateline='1316945421']
Ega neid paremaid kleidivõrke interneti teel tellida ei ole võimalik ja tuleb leppida nendega mis e-bay-s pakutakse ?

Üldiselt pakutakse ebay-s 50ndatel valmistatud võrke. Iseenesest päris nägusad. Päris-päris õige leidmine on üsna utoopia.

Ka sõjaeel oli mitmesuguseid kleidivõrke kasutusel. Samamoodi liigub ka Saksamaal palju erinevaid, paljud 1940-60ndate aastate omad on mõnede sõjaeelsetega üsna identsed. See, mis liigub netikaubanduses (eBay jt), on jäämäe veepealne osa ja on reeglina mõned korrad kallim (oksjonite lõpphind). Palju liigub seda kraami Saksa kohalikel (vanatehnika)laatadel, nt Bockhorni laadal. Minu poolt enamik kasutet kleidivõrke on sealt pärit.

---

Millised need erinevused velje profiilis on ?

Rantäärisega rehvil puudub rehvi ääres traat ja veljeõnaruse servades on vagu, kuhu rehvi servas olev rant sisse läheb ja see hoiab kummi peal. Tavalisel traatäärisega veljel sellist vagu pole ja kummi hoiab velje peal kummi servas olev traat.

Üldiselt kui Saksamaal mingi jalgrataste korral traatäärisega velgedele-rehvidele üle juba reeglina 1930ndate algul, siis Eestis olid rantrehvid levinud kuni sõjani. Muide, Eesti turu jaoks tegid ka suured rattatootjad (sh Wanderer) rattaid rantäärisega rehvidega, samal ajal kui siseturu jaoks tehti valdav enamik rattaid traatäärisega rehvidega juba.

Kasutatav velje tüüp reedab, kas Sul on siseturu või ekspordi (Eestisse ekspordi) Wanderer. Kardan, et siseturu oma, sest Sul on värvitud veljed, Eestisse eksporditi reeglina siiski kroomitud velgedega.

---

Üldiselt traadiga rehvid haakmantli peale saada on väga keeruline, mis muidugi ei tähenda seda, et Vene ajal seda ei oleks massiliselt tehtud.

Mõnele läheb, mõnele ei lähe. Lihtsalt - kui traatmantli 28" veljed olid täpselt tehtud 622 mm peale, siis rantmantli 28" korral võis velje suurus suurtes piirides varieeruda - traati rehvi sees ju polnud ja kumm annab ikka venima.

Üldiselt ETK, Saare jms rantvelgedele läheb 622 peale üsna kergelt, Husqvarna/Monarki omadele üsna pingutustega, mitmetele inglastele, Görikesele jpt aga ei lähe üldse. Läbimõõduvahe on erinevatel kuni 1 cm isegi.

Olen kohanud aga ka vastupidist - 28" rantveljele ei saa 622-traatrehvi peale panna, kuna rehv lendab üle maha, sest velg liialt väike. Ja kui lõpuks peale ikkagi suutsin jätta poolvägisi siis peale 10 km sõitu ronis õhtul ise maha, õhukumm paraja pauguga lõhki Eks siis panin peale rantrehvi.

[izhmaster]

Leidsin ka mõned pildid, millised peaksid olema käepidemed lenksul.        
Esialgu peab ka siin veidi teistsugustega leppima, aga samas saab neid iga kell ringi vahetada.

[Soobel]

Ja üldjuhul saab veljetüübi ka välisel vaatlusel ära määrata - rantmantelvelje serv on oluliselt paksem, kumerus suurema raadiusega, traatvelg aga teravama äärega, st järsemini palistatud. Kui mõne veneaegse mittakandilise veljega ratas on kõrvale panna, siis tunneb igal juhul ära.

[heiki]

Rantmantli tunneb kergesti ära velje kuju järgi:

[valdo]

Rantmantli tunneb kergesti ära velje kuju järgi:

Nimetatud joonis võib veidi olla eksitav. Nimelt autodel ja mootorratastel jäid rantäärisega rehvidele mõeldud veljed küll kuni traatmantli ilmumiseni (1930ndate alguses) lamedapõhjaliseks, jalgratastel aga mitte.

1930ndatel masslevisid jalgratastel nn Westwood-veljed, milledel oli keskel nõgu. Sh valmistati neid ka rantrehvide jaoks, milledel oli rehviserva kinnitamiseks vagu. Lamedapõhjalisi rantrehvidele mõeldud jalgrattavelgi kasutati 1930ndate teisel poolel juba imevähe, need on rohkem 1910-20ndate teema.

Mh. varustati ka kõik Eestisse tehasest eksporditavad Wanderer-rattad niisuguste Westwood-rantvelgedega. Vähemalt need 5-6 isendit, mis mulle on kätte sattunud.

[izhmaster]

Tellisin kleebised ebay-st. Eks paistab millised kohale jõuavad. Raami peal on kirjad kuldsed. http://www.ebay.de/itm/WANDERER-AUFKLEBE...1738wt_902

[kass]

Raami peal on kirjad kuldsed. Ööd on siin mustad. Kõige paremad kastanid on .....
Huitav, et saksa keeles on kirjutatud, et kirjakaup porilaudadele mõeldud, inglise keeles, et raamile, eesti keeles...?
Aga muidu jah, edevad kirjad.

[izhmaster]

Nüüdseks siis veel üks detail juures. Kurtna laadalt saadud. Veidike nühkimist ja päris korralik lamp. Kahjuks muid osi silma ei hakanud.

[Heiks]

Nüüdseks siis veel üks detail juures. Kurtna laadalt saadud. Veidike nühkimist ja päris korralik lamp. Kahjuks muid osi silma ei hakanud.

Kas mitte 1937 aasta pillidel juba elektrilaternaid ei kasutatud?

[izhmaster]

Rattal on igatahes kinnitus olemas, sinna saab küll mõlemat tüüpi lampe kinnitada, aga rattal pole jälgi, nagu seal oleks dünamoga lampi kunagi olnud. Ehk mõni targem oskab vastata ? Plaan on panna selline lamp.

[valdo]

Nüüdseks siis veel üks detail juures. Kurtna laadalt saadud. Veidike nühkimist ja päris korralik lamp. Kahjuks muid osi silma ei hakanud.

Kas mitte 1937 aasta pillidel juba elektrilaternaid ei kasutatud?

See karbiidlamp pärineb 1920ndatest (võibolla isegi 1910ndatest) ja on sellele Wandererile külgepanekuks ehk liigagi eakas.

Muidugi, lambid olid tollastel ratastel lisasedmed (üliväheste eranditega), st poest 1930ndatel jalgratast ostes ei olnud tehasekomplektsuses mingit lampi. Küll oli aga ratastel küljes lambiklamber, mille külge sai vajadusel lambi kinnitada. Alles 1930ndate päris lõpul hakati osa dünamolampe valmistama leistangiklambriga, millede kinnitamine rattale lambiklambrit enam ei vajanud. Aga enne sõda siiski kõik rattad tehasest lambiklambriga tulid.

[izhmaster]

Panin ratastele veidi ajakohasemad rehvid peale, mõõt on 28 x 1,75, ei tea kas päris originaalmõõt, aga istub päris hästi peale.