Saare tehase tsikkel EMSA kogus
#1

Kasutaks meeldivat võimalust tekitada paksu verd siin foorumis ja Eesti motospordi ajalugu kajastavates instantsides, st tegeleks veidi pühaduse teotamisega.
On väidetud järgmist :
[Pilt: mtrSaar-Villiers125sport_38_emsa-1f.jpg]
Eesti Mootorispordi Ajaloo Ühingu poolt Mootorispordi muuseumi tarbeks restaureeritud Saar & Co 125ccm Villiers-mootoriga võidusõidumootorratas 1938. aastast.

Kas on sellele väitele/faktile ka mingit esemelist või sõnalist tuge?
Saan aru, et on tehtud kulutusi, mitte väikseid, tšehhi meistrimehed on näinud vaeva, eesti rahvuslikku uhkust on vääriliselt kergitatud, aga ikkagi, miks just see aparaat peaks olema Saare firmas tehtud?
Ootaks mitte ainult ühe asjasse puutuva Ksf! kommentaare, aga ka teiste foorumlaste arvamusi, kelle huvi ei piirdu postitustega ...müüa Riga 13. Asjaga on kiire!
Vasta
#2

Lühidalt lugu järgmine. Esimene kokkupuude selle tsikliga aastate eest (Eestis) ei viinud mingite eriliste tegudeni meie poolt. Ausalt öeldes ei olnud kuulnudki, et Saar&Co oleks võidusõitudeks midagi spetsiaalselt tootnud. Siiski jäi kõrvade vahele mõte, et äkki pakkuja ei ajanud jama. Kinnituseks oli paar skänneeritud fotot ja EMK märk, mis tulnud koos rattaga. Pika otsimise peale saime kinnitust, et Saar&Co oli tänavarataste kõrval tootnud marketingi eesmärgil ka kaks võidusõiduratast, millega sõitis tehases palgal olnud võidusõitja. Pildimaterjali oli erinevatel kogujatel Saare võidusõidurattast äärmiselt vähe, kuid nähtu oli identifitseeritav samana, mida ka pakuti. Siis loomulikult tegime kaubad ära ja panime ratta ooteriiulile. Kuni tänaseks kahjuks hingusele läinud ajakirjas Hobiklubi ilmus (vist oli Märt Karu sulest) lugu koos pildiga, mis nö. viimase vundamendikivi paika ajas. Ja siis kulutasime veel veidi raha - restaureerimisele.
Kogu faktoloogiat ei hakanud siin esitlema, see pigem jutustamise- kui kirjutamise lugu. Aga usk on meis kindel. Rolleyes
Vasta
#3

Kõigepealt tänan ksf! Emsa vastuse eest!
See on hea, et Teil on usk kõva! Aga ikkagi jääb arusaamatuks, mida Teil peale usu veel on? Hr. Karu artiklit Hobiklubis olen lugenud, kahjuks ei leia hetkel seda numbrit üles. Spordi -, ka motospordkauge inimesena ei tule mul selle pika Saare tehase võrrisõitja nimi kahjuks meelde. Kuid ajakirjas olnud fotol on mees täiesti "saareliku" aparaadiga, selle pildi põhjal ei tohiks küll teema tsiklit Saarele omistada. Kas on mainitud fotode hulgas siiski ka mõni, mis konkreetselt antud tsiklit ja saare tehast või tehasesõitjat omavahel seoks? Ja mille järgi dateeritud antud tsikkel aastasse 1938? Kas lihtsalt sellepärast, et Saare tehas sel aastal need 2 võistlustsiklit valmistas? Kas raamil on numeratsioon?
Nagu aru saan, algas kõik müüjapoolsest väitest , et tegu Saare tehase tööga. Olles mõningaid häguseid legende selle ratta müügi kohta kuulnud (väga ebamääraseid ja vb ka mittetõeseid, kas müüjaks oli näiteks mõni Raivo nimeline tuntud mees?), siis annaks selle müüja jutu ju uuesti üle küsida, muidugi kui usk on tugev, siis ei peeta seda vajalikuks. Paraku pole kuulnud, et teiste usk antud asjasse eriti tugev oleks, pigem vastupidi. Lihtne on muidugi nõuda, et tõesta...ja raske on tõestada, aga ma paraku ei saanud ikkagi aru, mille konkreetse fakti põhjal omistatakse antud tsikkel Saare tehase toodanguks. Midagi konkreetse tsikli ehituse juures, mingi foto konkreetse ehitusega tsiklist koos saare tehasesõitjaga (no ei seisa enam inimeste nimed meeles!) ? Selle klassi tsikleid võis ju olla teisigi, kellegiga pidi ju saare sõitja võidu kihutama, ega ta ainult "suurte" tsiklitega koos ei põristanud või mis? Villiersi mootor üksi pole ju mingi argument.
Ehk kirjutavad ka teised terasemad mehed midagi siia, mina ise kahjuks seda teemat ei valda, aga huvi on.
Vasta
#4

Kahjuks ei ole ilmselt kuni võidusõiduhooaja lõpuni aega, et põhjalikult EMSA arhiividesse sukelduda. Meie tugev külg ei ole praegu süstematiseeritus ja see annab asjade otsimisel valusalt tunda. Nii pildimaterjal kui ka Hobiklubi on kusagil 5-10 aasta taguse töö kastides, kuid praegu jääb ta meist sinna. Kui kunagi selleni jõuame, siis kirjutame täpsemalt. Meie usk põhines materjalil (lahjal, kuid siiski materjalil). Aga igasugune täiendav info on ikka teretulnud.
P.S. Saar&Co võidusõitja nimi oli mälu järgi Seeman(n)
Vasta
#5

Tänan jällegi kaasatöötamise eest! Jah, sõitja oli sellise nimega justkui küll.
Hobiklubi numbri leian ilmselt ise rutem üles, kui just pole mul kuhugi ripakile jäänud, aga arvan, et see töötab pigem kõnealuse tsikli vastu.
Ja jääme ootama hooaja lõppu, sest usk võib kindel olla, aga usk on selline asi, et selle levitamine nõuab ka usinat misjonitööd. (kuigi paadunud ateistina ma eriti kellegi tulevikku suunatud lubadusi eriti tõsiselt ei võta, ka enda omi mitte). Ja ega keegi eriti minuga koos kiva EMSA motoaeda loopida ka ei soovi, samuti sealt aiast välja ka mitte.
Ega see tsikli ehitamisekoht või värkstuba polegi ju nii oluline, kuigi annab asjale värvi ja maitset juurde, sageli jutt või legend on huvitavamgi kui asi ise. Eks see tsikkel tükike eesti motospordi ajalugu on nii ehk teisiti (kui on Toungue)
Vasta
#6

Eks muuseumi ülesanne ongi legende luua ja esitada Smile
Vasta
#7

.pdf Mootorrataste ehitusest Eestis.pdf Suurus: 24.61 KB  Tõmbamised: 1,081

Märt kirjutas HobiKlubisse nr.2, mai 2005. Piltidega pdf'i ei ole hetkel käepärast, küll on Märdi originaalkirjutis wordina, millest tegin siis lihtsalt loetava pdf'i. Leo Seemann'ist ja kõnealusest rinkatsiklist on kolm pilti ja EMSA restaureeritu vastab peaaegu täpselt originaalpildilt vastu vaatavale pillile. Ehk minu arust ei ole mõtetki arutleda teemal, "on see õige asi või mitte?" : ON ja sellega tuleb lihtsalt "leppida". Jube lahe, et meie paari mehe ponnistusest ja raha hukkamisest on pisutki kasu olnud. Seega pole HK olnud asjata tehtud.

Vasta
#8

Tänan ka Priitu, nüüd on asi selge! See lihtsalt ON nii! Cool Kunagi kuulus advokaat või advogaat või Viktor Kaasik ka ütles TV-s nii, et mõned asjad lihtsalt on ilmas nii - päike tõuseb hommikul ja juudud on parimad advogaadid.
Kena on, et oma häbematuse pärast riielda ei saanud! Smile
Vasta
#9

Toungue Kass, täpselt "nii ongi". Lihtsalt teatud asjade puhul, mida on väga selgelt ühe mehe hobina iseendale tehases ehitatud võidusõidutsikkel, tulebki asju nii võtta. Hea, kui on tõesti dokumentaalselt tõestatav matching numbers masin aga kui see ka põhineb vaid "tühipaljal" sõnadega ja mõne pildikesega tõestusel, siis see võiks olla piisav. Milleks ennast piinata? Olgem lihtsalt õnnelikud sellegi üle, mis meil on. Eestis on kohalikku mootortehnika tööstust ja selel arhiive niigi rämedalt hävitatud, seda viimase 20 aasta jooskul, et vähemalt midagigi on olemas ja see Saar&Co. ratas on sellevõrra veel lahedam eksponaat.

Muidugi teeb kadedaks Burt Munro originaalne Indian Scout aga ka see praegune on ju vaid lõpptulem. Kui mitmed kümned erinevad versioonid samast rattast on tegelikult Munro istumise all olnud? Ja ka replica on vaid viimasest kuulsaimast versioonist. Seega võtame kõnealustki ratast "mingi vahetaseme versioonina", sest millisena see detailselt täpsena mingil võidusõidul sõitis, ei saa me kunagi teadma.
Vasta
#10

Kui ei ole mõtet arutleda, kas on "õige või vale asi", siis kas sobiks arutleda , et kas siia teemasse oleks sobilik neid olemasolevaid pilte lisada? Kuigi ma nüüd eman milleski ei kahtle Toungue , julgeks siiski väita, et selles Hobiklubi artilkis toodud Seemani tsiklil küll eriti midagi teema tsikliga ühist ei olnud, peale Villiersi mootori ja ümmarguste rataste.
Vasta
#11

(04-10-2011, 17:39 PM)kass Kirjutas:  Kui ei ole mõtet arutleda, kas on "õige või vale asi", siis kas sobiks arutleda , et kas siia teemasse oleks sobilik neid olemasolevaid pilte lisada?
Lugupeetud kaasfoorumlane Kass!
See on nii õige tsikkel, et piltide küsimine on suisa kohatu! Loe palun veelkord PlyVal64 viimane postitus läbi.

Vasta
#12

Oma silm on kuningas...

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#13

Ütleme siis nii, et peab oskama koodi lugeda.... siis pole pilte vajagi.

Do'nt panic
Vasta
#14

(04-10-2011, 18:38 PM)sass Kirjutas:  
(04-10-2011, 17:39 PM)kass Kirjutas:  Kui ei ole mõtet arutleda, kas on "õige või vale asi", siis kas sobiks arutleda , et kas siia teemasse oleks sobilik neid olemasolevaid pilte lisada?
Lugupeetud kaasfoorumlane Kass!
See on nii õige tsikkel, et piltide küsimine on suisa kohatu! Loe palun veelkord PlyVal64 viimane postitus läbi.

Mõtlesin siin natuke ja ega ma eriti vastu ei punni. Ksf! PlyVal teadagi on impulsiivne ja pealiskaudne laia huviskaala ning silmaringiga noormees. Vb on see tõesti rohkem selline tunnetuslik teema, et "ilu on vaataja silmades" ja tähtis on üldine filosoofiline sõnum jne, ei oskagi ennast väljendada, paraku. Et pole vaja väiklast urgitsemist, vaid müüte ja legende, üldist ideed. Samas kui tegu oleks kellegi nn "erakogus" oleva isendiga, siis vist kehtiksid teised põhimõtted ja nõuded? Olen Ksf! Valdo väikeste fantaasiate peale ka takka üles löönud ja pruusanud, ega see ka päris kena ei ole minust olnud. Sad Aga kui viitsimist jajaksu on, siis püüan seda ka edaspidi teha. Toungue

Vasta
#15

ksf! Kass, mailmas, rääkimata estist, on lõputult selliseid "asju" mida saab mingil moel taastada vaid ja ainult mälestuste põhjal. Üks neist on Eestis vägagi uhke jahtlaev, kahemastiline harkpoomketš Vanemuine. Sellega on minulgi päris isiklikud kokkupuuted. Aga see jaht lammutati laiali aastal 1981 ehk 30 aastat tagasi ja kuna Ta on Saksamaa toodang, siis on kahjuks selle konkreetse jahi kõik joonised jms hävitatud. Järgi ongi vaid mõned fotod, mingil, juba ammu ümber ehitatud taglasega fotole minu isa poolt joonestatud vägagi algne "projekt" ja mälestused, millne see uhke jaht seest välja nägi. Siiani ei ole ei soomlased aga sakslased leidnud ühte ainsamat pilti jahist tema originaalsete alumiiniummastidega. On vaid siin Tallinnas "arvaise ja loogika" põhjal liimitud puumastidega pildid, needki üksikud ja enamuses must-valged.

Ja kui kunagi peaks keegi seda jahti hakkama restaureerima, siis vaid ja ainult nende mälestuste põhjal saakski seda teha. Ja sel restaureerijal peab olema "tunnetus" ning paljude sama ajastu luksuspurjekate nägemise kogemus, et suuta tabada see "õige" ajastu vaim. See, et vaadates ei tekiks vaatajas kahtlust asja autentsuses, kuigi mitte kuangi ei saa sinna tagasi ajastukohaseid vintse, otsasid, purjedest rääkimata.
Kas EMSA tsikli puhul tekib selline küsimus, et see pole üldse õige asi? Minul ei teki, kuigi ma olen vast tavalisest-keskmisest näitusekülastajast ikka pisut suuremate teadmistega vanadest tsiklitest. Kui Sinul tekib, on see puhtalt Sinu liiga suurte teadmiste häda, mitte konkreetse tsikli probleem.

Vasta
#16

(05-10-2011, 17:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Kas EMSA tsikli puhul tekib selline küsimus, et see pole üldse õige asi? Minul ei teki, kuigi ma olen vast tavalisest-keskmisest näitusekülastajast ikka pisut suuremate teadmistega vanadest tsiklitest. Kui Sinul tekib, on see puhtalt Sinu liiga suurte teadmiste häda, mitte konkreetse tsikli probleem.

Pean kurvastusega nentima, et kahjuks tundub Ksf! Plyvalil olema õigus! Sad Ei saa kuidagi ta raudse loogika ja mis veel hullem, kuivade faktide vastu! Eriti mõjuv oli Göringi ja Goebelsi paadi "Vanemuine" välja mängimine, selle järgi on ilmselge, et tegu on ikkagi tõesti Saare tehases valminud kiirestisõitmise tsikliga.
Ja annan endale ka aru sellest, kui kole ja hirmus on, kui rumalal inimesel on "liiga suured teadmised". Sellised inimesed võivad muutuda ohtlikuks, teha palju paha nii iseendale kui ka ühiskonnale. Täiesti paras teadmiste hulk on "pisut suuremad teadmised kui tavalisel - keskmisel näitusekülastajal"! Cool
Lisaks leidsin ajalehe "Postimees" tehnikanurgast
materjale, mis otseselt haakuvad antud teemaga ja jällegi räägivad minu suureks kurvastuseks lgp. Plyvali kasuks. Aga mis teha, tuleb tõde tunnistada.
http://i54.tinypic.com/642ir8.jpg
http://i53.tinypic.com/5vt1ja.jpg
Vasta
#17

Kass! Sa oled õigel teel. Nii, nagu siin kaasfoorumlased eelnevalt on kirjutanud, ei ole ju võimalik tuvastada, mis detailid sellel tsiklil ikkagi küljes olid. Mõni pildike on säilinud ja selle järgi ongi tsikkel taastatud. Nii vana asja juures on mõningad kõrvalekaldumised täiesti normaalsed, ei tasu sellest suurt tüli teha.

Vot minul üks kauge sugulane elab Venemaal. Tema vanaisa sõitis omal ajal Zil 157- ga. Rääkis poisile igasugu hullu juttu sellest autost (ülihea ja ülimugav ja see ikka oli üks kõige parem auto). Rääkis niikaua, kui poiss tahtis endale ka sellist. Vanaisal oli autost ainult üks pilt alles - auto nina paistab teise auto tagant välja. Ja poiss tegigi selle pildi järgi endale vanaisa autost replika. Oleks ülekohtune talle pahaks panna väikest loomingulist lähenemist....
   
Vasta
#18

See Zil'i lugu on küll ilus muinasjutt...seda võiks lastele suisa rääkida Punamütsikese kõrvale.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#19

(10-10-2011, 10:47 AM)Aspelund Kirjutas:  See Zil'i lugu on küll ilus muinasjutt...seda võiks lastele suisa rääkida Punamütsikese kõrvale.

A.

Seda võiks rääkida Saare tehase tsiklijutu kõrvale! Ja kulla Aspelundus, kas see on kõik mis Sul antud teema kohta on kosta? Kuidas on Sinu teadmistega, kas on neid liiga palju või parasjagu?

Vasta
#20

Ma olen kirjatööd ja kirjasõna austav inimene. Teenin endalegi leiba sellega. Sellest lähtuvalt olen ma sügavalt skeptiline kõikvõimalike lobalõugade, sõnaliste legendide ja muu sarnase suhtes. Eriti veel siis, kui need suuri kullamägesid ja kangeid kasutajaid väidavad.

Ja kindlasti olen ma skeptiline ka kirjasõna suhtes. Kaasajal on selle ja legendide genereerimine äärmiselt lihtne. Meenutagem Zis-110 kabrioletti, mille Saaremaa sõjaväeosast pärit "paberid" veelgi suuremaks rariteediks tegid.

Kr. Saarega ongi selline lugu, et tehast ja selle arhiivi ei eksisteeri. Enam pole meie seas ka neid, kes seal tööd teinud. Nüüd on meil mõned fotod ja herr Karu, kes taipas omal ajal viimaste elusolevate töömeestega juttu puhuda. Nähtavasti peakski nüüd tema areenile astuma ja tooma endaga selle tõe, mis teadaolevate faktide põhjal on võimalik maksma panna.

Parimat
A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne