MB L 410 D 89a, pottsepaautoks kohendamine.
#41

(09-12-2011, 17:18 PM)muska71 Kirjutas:  Kui oled korra saagi proovinud siis relakat enam näha ei taha.Sellest samast relakast võid ju ka sae valmis voolida kui võtmed vähegi peos püsivad...
See sae jutt on väga õige. Nagu meil õeldakse: "Kui meest oled saanud, siis naist enam ei tahagi". Toungue
Küsimus polegi üldsegi selles laua külge panemises. Vesi tuleb kettale lasta. Hoia teda siis kasvõi käes. Vesi "sööb" tolmu ära ja töö saab kavaliteetne, sest sa näed mida teed.

Vasta
#42

Ega kuivale aserile ketas peale hakkagi,vesi peale ja ketas läheb läbi kui soojast võist,vee võid peale lasta kasvõi kraanist või mingi väike pump imema.Relaga saag pritsib pisut rohkem kui tehase saag.Lisaks töö kiirus,täpsus ja iseenda mugavus.Astud sae juurde jalg lülitile,kivi kelgule ja tuld,lahkudes saag seiskub iseenesest,ei mingite lülitite näppimist.
Vasta
#43

Seda, et mõtlesin selle tahhograafi ja saarelt mittelahkumise peale. Kui tahhograaf on küljes, tuleb ta niiehknii taadelda, muidu ülevaatuselt läbi ei saa. Ja kui ta on taadeldud, võib ju sinna sisse ka ketta panna ja sõita, kuhu tarvis. Lõhki sõita ei tohi, aga kui oma töö on ainult teha ja keegi piitsaga taga ei istu, saab eesti piires küll ühe päevaga ükskõik, kuhu. Tagasi ei pruugi saada. Enne taatlemist tuleks ainult see rehvimõõdu asi korda ajada, muidu läheb taatlemise raha tuulde, uue rehvimõõduga tehakse taatlemine uuesti.
Mõte: Spidomeeter/tahhograaf on tal trossiga tõenäoliselt? Kuidas sellel huvitav näitu muudetakse? Olen kahel veomasinal (81 ja 84 aastatest) näinud trossi vahel või alguses pisikest karpi, kus olid kaks paari hammasrattaid sees. Mõlemil masinal oli ülekanne muideks erinev. Kas trossiga masinatel käibki hammasrataste valiku kaudu? Tol ajal polnud vajadust seda teada saada, sest eesti sisestel vedudel ketast veel ei nõutud.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#44

Pidokas on trossiga. Kui 16 tolli kummid all, siis pole mingeid hammasrattaid enam vaja. Kes neid spidokaid taatleb?
Süüteluku sain korda ja panin peale. Ühtlasi juhtmete kallal, läksin sügavuti kaugemale. Seal on ikke paras segadus. Elektrik on läinud alati lihtsamat teed.
Starteri lülituse juhe oli alt katki läinud. Kapoti alt tõmmati rüüs katki ja sealt otsiti juhe välja, skeemi pidi tuindma. Juhe pooleks ja mingi tavaline juhe kõrvalt läbi uuesti starterini.
Siis oli veel geneka juhet veetud edasi-tagasi mööda autot. Otstarve mulle teadmata.Ainuke asi, mille välja suutsim mõelda oli ampermeeter. Pandi ilmselt mingi ampermeeter aku kõrvale, et vahel seda vaadata. Nüüdseks olid otsad poldiga koku tõmmatud.
Kapoti alt oli seesama pikendusjuhe katki läinud. Paikamine oli tehtud väga arhailisel meetodil. Pole ka ime, et mul teepeal voolud ära kadusid. Käin kõik juhtmed üle ja taastan kvaliteetse olukorra.
Esiotsa olen nüüdseks kõik maha kiskunud. Suure radika kõrval on üks väike radikas. Mis otstarve sellel võiks olla? Kas see on õliradiaator või plokikaane tagumise otsa lisajahutus. Põidlajämune toru tuleb kaane tagumisest otsast välja.
Soenduse kiskusin ka välja. Nüüd on ligipääs plekkidele olemas.
Sellel 5silindrilisel mootoril tundub olema kaks õlirõhu andurit. Kumbki neist ei toimi. Filtri korpuse peal oleval pole juhet üldse küljeski. Ploki eesos oleval juhe küljes, vaja kontrollida. Kas keegi oskab õelda nende otstarbe? Mis kuhu midagi näitab?
           
Vasta
#45

Pildilt tundub, et armatuuris on ainult spidomeeter? Ja tahhograafi polegi... Nüüd ma küll ei tea, mida öelda. Kas keegi helistaks sõbrale ARK-is või ülevaatuspunktis?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#46

Tahhograafi pole olnudki. Siiani on niisama hakkama saanud see masin.
Vasta
#47

Kõik keerulisena näivad asjad on tegelikult lihtsad.
Muuda oma veoauto, liikuvaks töökojaks, tehnoabiks, või lihtsalt autoelamuks. Peaasi, et teh.passis oleks märkus eriotstarbeline ja peale seda põruta või Hispaaniasse ahjusid ehitama, kui sealt peaks soovi avaldatama.
Põhiline, asja juures, et ei oleks selgelt eristatavat kaubaruumi (võid ju ajutiselt täita diivani, riiuli vms mahukamaga), liigseid istmeid vms mis viitaks rahateenimise soovile.
Hetkel juba aeg hiline, ei viitsi seadusetähes näpuga järge ajada, kuid eeskujuks pakuks lugematuid autoelamuid, mis ehitatud busside või (maastiku)veokite baasil ja mille juhtimiseks vaid C kategooria lubasid nõutakse.


Vasta
#48

(10-12-2011, 12:34 PM)motamees Kirjutas:  Sellel 5silindrilisel mootoril tundub olema kaks õlirõhu andurit. Kumbki neist ei toimi. Filtri korpuse peal oleval pole juhet üldse küljeski. Ploki eesos oleval juhe küljes, vaja kontrollida. Kas keegi oskab õelda nende otstarbe? Mis kuhu midagi näitab?
Üks neist on õli tasapinna andur arvatavasti.
Selline tuluke on armatuuris?
[Pilt: 2009-02-01_012339_oil_level_light.jpg]


Vasta
#49

(10-12-2011, 22:54 PM)hulgus Kirjutas:  Kõik keerulisena näivad asjad on tegelikult lihtsad.
Muuda oma veoauto, liikuvaks töökojaks...
Ega see asi nii lihtne ka pole. Auto sihtotstarbe muutmine käis veel mõni aeg tagasi ainult läbi ekspertiisi. Kas nüüd on siis seadus muutunud? Odavam tuleb osta uus tahhograaf, kui ekspertiisi minna.
Muidugi, kui juba ekspertiisi minna, siis teeks ma ka muid muudatusi. 16 tolli rattad saaks ametlikult alla, kongi viiks tahapoole 1m jagu ja koorma saaks siis ettepoole panna. Toungue
(11-12-2011, 00:01 AM)Jansa Kirjutas:  Üks neist on õli tasapinna andur arvatavasti.
Sellelt pildilt tuli ainult tulede lüliti tuttav ette.
Ei ole tasapinna andur. Täna uurisin asja järgi. Hakkasin juhet mööda minema ja saingi teada. See on eelsoojendus küünalde temperatuuri andur.
Edasi uurides seda karpi, kuhu see juhe sisse läks, tekkis veel küsimusi. Iga küünla peale läheb karbist eraldi juhe. Kõik küünlad 12v. Mõtlesin, et miks ei võiks minna 1 juhe ja siis latt annab kõigile küünaldele. Pidin siia jälle küsimuse panema.
Natuke seal pusides tuli idee, et nii saan ju sealt pistikust küünlad ära kontrollida, kuna käivitamisel mootor puterdab. Kui pistikust ükshaaval küünlaid kontrollisin, siis mõtlesingi miks see variant hää on. Nüüd pole vajagi foorumist küsida.
Mõõtmise tulemusel avastasin, et töötasid ainult kaks küünalt. Nüüdseks juba kõik viis jälle töökorras. Proovikäivitus jääb hiljemaks, kuna ei taha garaasi tossu täis ajada.
Pildile panen ka otsitud juhtme teekonna (punane). See jäi mulle küll arusamatuks. Kas siis tõesti sellest pistikust (roheline ring) midagi mõõdetakse. Seda oleks võinud ju sealt mustast karbist ka mõõta. Arusaamatu. Otsetee märkisin ära sinisega. Seal kõik juhtmekimbud olemas.
Igatahes tänu juhtmekimpude korrastamisele ja sättimisele hakkab juba kätega mootori juurde mahtuma.
   
Lisaradiaatori kohta ei oska keegi midagi kosta?
Pöörete tõstmine käib automaatselt vaakumiga (läbi temp anduriga vaakumklapi) ja ilmselt ka manuaalselt vaakumiga. Automaadi osa olen nüüdseks korda saanud. Kas keegi oskab midagi kosta manuaalse vaakumi lüliti kohta? Või on lüliti elektriline ja siis solenoidiga juhitakse vaakumit? Igastahes on mul üks vaakumi voolik umbes taolise koha peal ülearu ja üks vaakumtoru auk läbi seina minemiseks tühi.

Vasta
#50

Seismajätmine käib tal ka vaakumiga, see voolik on olemas? Lülitusklapp süüteluku küljes. Üldse näeb mootor sarnane olevat w124 kerega 2,5D masinal olevaga. Tol masinal manuaalset pöörete tõstmise võimalust ei ole. Lisaradikat ka ei ole, huvitav, kas voolik/koht on olemas. Vaatan sõbra auto pealt, kui kokku saan. Kui meeles on. Ühe otsa voolik läks plokikaane tagaotsa. Kummale poolele? Ja kuhu teine ots suundub?

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#51

Vast see ikka õli radikas on?
Vasta
#52

(09-12-2011, 12:36 PM)pen.skar Kirjutas:  Põrandapind kallilt käes, platskaardi-magamiseruum lae alla? Ammuks need kivilõikurid tulid, ikka suur ja väike rela teemandiga. Pole ju seda lõikust nii palju et abiline ei jõuaks ladumise aeg ära nikerdada. Kuiva lõikuse tolm sai kilesoolikasse puhutud. Pole harjutatud kundedele seda kommet, et pottsepp peab ka materjali tooma. Ikka esimene kord vurr kohale, siis kliendiga poodi. Kogenud silm ütleb kümne kivi täpsusega vajaduse, selle järgi savid, metallosad ka. Kui helistab et olemas, siis riistus tuled päris tööle. Mis tõesti lõpuks üle jääb, ostad ära- mõne teise juures kulub ära. Mida üldse vaja vedada: savi ja veeküna, ämbrid, s. ja väike rela, suur Läti(ka mikseriks) ja v. drell, haamer, halogeenlamp, labidas, kellud, pikendusjuhe, lood, al. pukk ja spordikotitäis elamistarbeid, võibolla mikrouun ka- see mahtus Golfi.

Mida nüüd! Jalgratas ja selle lenksu saviämber, kus sees ka müürivasar. Nii on palju ahjusi ehitatud.


Vasta
#53

Lähme nüüd sujuvalt jalgratta pealt üle jälle pottsepa MB juurde. Jalgratta võib sinna kongi pista, kui roller katki. Wink
Uurisin täna täpsemalt neid lisaradika voolikuid. Juhtus nii, et sealtsamast kõrvalt läheb läbi ka soendusvoolik ja vahepeal vahetavad nad salaja kohad. Ilmselgelt on siis radikas ikkagi õli jaoks, kuna mõlemad otsad lähevad õlifiltri juurde. Plokikaane osast läheb ikkagi soendusse. Tegelikult polegi sel voolikuid, vaid on raudtorud. Sellepärast ka segadus.
Piduriklotsid on needitud ja paika pandud. Kõik muu ka seal korda tehtud ja rumm läks uuesti paika.
Vaakumvoolikule panin paiga vahele. Plastik on sulama läinud siis, kui vaakum ka sees oli. Nii ilusti on vooliku kokku tõmmanud. Noaga lõigates imes õhku susinal sisse. Nüüd läks mitme aastane vaakum kaotsi. Väärt kraam oli vist. Toungue
Jupi aega igatsorti leotusainetega leotatud ja siis katkikeeratud kammitsamutter tolmas vindi koha pealt. Need leotusainete reklaamkirjad valetavad ikke kenasti. Tulest paremat asja pole. Kui mul oleks pits kodus, oleks 120% kammitsad praegu terved.
Kas on foorumlastel ideid, kuskohast/kuidas võtta kongi soendusradika jaoks (sõidu ajal) väljavõtted? Variante on mitmeid. Kuulaks teiste mõtteid. Cool
           
Vasta
#54

(11-12-2011, 22:59 PM)motamees Kirjutas:  Kas on foorumlastel ideid, kuskohast/kuidas võtta kongi soendusradika jaoks (sõidu ajal) väljavõtted? Variante on mitmeid. Kuulaks teiste mõtteid. Cool

Sinu kolme liitrine diisel ei toida sinu katlamajaideed ära. Fakt.

Vasta
#55

(11-12-2011, 22:59 PM)motamees Kirjutas:  Jupi aega igatsorti leotusainetega leotatud ja siis katkikeeratud kammitsamutter tolmas vindi koha pealt. Need leotusainete reklaamkirjad valetavad ikke kenasti. Tulest paremat asja pole. Kui mul oleks pits kodus, oleks 120% kammitsad praegu terved.
Selle koha pealt on Sul õigus, kui asi on ikka korralikult kinni roostetanud, siis aitab ainult Temperatuur. Kui juba kasvõi natukene edasi-tagasi liigub, siis on ka leotus-määrimisainetest kasu.
Viisin paar aastat tagasi, puht sportlikust huvist läbi ka siin foorumis paljukiidetud, loomkatse. Leotasin roolikarbi otsas olevat mutrit nii pool aastat umbes iga kahe naädala takka leotusainega. Kui siis saabus kätte aeg see mutter lahti keerata, polnud eelnevast leotamisest miskit kasu. Lasin mutri gaasileegiga kuumaks ning lahti ta tuli Smile

(11-12-2011, 23:13 PM)kaminahi Kirjutas:  
(11-12-2011, 22:59 PM)motamees Kirjutas:  Kas on foorumlastel ideid, kuskohast/kuidas võtta kongi soendusradika jaoks (sõidu ajal) väljavõtted? Variante on mitmeid. Kuulaks teiste mõtteid. Cool


Sinu kolme liitrine diisel ei toida sinu katlamajaideed ära. Fakt.

Kõige lihtsam variant on panna soendusradika voolikutele kolmikud vahele, toimib küll.

Kui näed, et soojast ikka väga puudu tuleb, saab ju papitükiga suurt radikat osaliselt kinni katta, või Zalusii ette nigu vanasti Smile








`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#56

Sovhoosi ajal veeti furgoonautodega inimesi (töölised, kooli-,lasteaialapsed jne). Seina ääres pinkide alt jooksis u 2""võrguga kaetud toru taha alla. Eest ots läks enne summutit pandud ümberlülitusklapiga (pärines asseni..noh virtsapüti komplektist) kolmikusse. Kuivatab riided-riistad ruttu. Praegu jutu järgi paistab kohutav lahendus, aga elus ohutu ja väga efektiivne. Dt 20 radiaatori+ el ventilaator oli vaid meie "hiina ikaruse" (Gaz-ninaga buss) salongi lisasoojendus- ikka aegluup, millal sooja andma hakkas. Tasub meeles pidada, et lihtne on ka töökindel(nagu paljud vene asjad).
Vasta
#57

Kuni meie, sovhoosiaegsed, elame, pole helgete lahenduste mälestustest puudust, aga siis, tuleb meeles pidada, polnud ka muid võimalusi .
Lisaradiaatori ehitamise variandi asenduseks suunaks kabiinisoojendusest mingi osa tagakambrisse. Usun, et selle väikese kabiini soojendusest annab midagi näpistada ja seda näpistust ka jagada...Rolleyes
Vasta
#58

ka kogemus kus sai salongisoojendusele lihtsalt kolmikud vahele ja lisaradikas kütab mis hirmus
Vasta
#59

See vanakooli diisel peaks ilusti ära toitma ka lisa soojenduse,kõik oleneb muidugi nn väikese ringi vedeliku mahust.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#60

Sooja õhu tahasaatmine on uhkes üksinduses. Kolmikute poolt on kaks häält ja sumbutit läbi kongi küll vedama ei hakka. See kong pole ikke turuvarblaste vedamiseks.
Minu olid mitmed mõtted. Üks neist oli salongi radika tagasivoolu saatmine tagumise kongi radikasse. Sellele mõttele tuli ka üks minuga eraviisiliselt vestelnu (loomulikult ilma minu mõjutuseta). Selle soenduse jagamise seisuga on siis nagu 2:2 seis.
Kõige parem (kvaliteetsem) oleks teha mootorist ereldi väljavõtted. Kõige lihtsam oleks viia lisavoolikud salongiradika pealevoolu vahele. Kõige töömahukam oleks kolmikute tegemine.
Kuidas on lahendatud selline lisasoenduse värk tehasest tulnud bussidel?
Kas keegi juhataks mulle kätte mootorinumbri täpse asukoha?
Tööst ka.
Selle asjaga on nii, et teed ja teed, aga kirjutada polegi midagi. Kõik sellised pisiasjad. Pesin jälle igatsugu asju. Kõige suuremad neist põrandavineerid. Need lähevad ju tagsi, vahetatud asukohtadega. Kongu alusraam on Buvanooliga ära pinseldatud Tagaluugi kattevineeri needid puurisin välja ja võtsin ära. Ühe uue piduritoru panin külge. Teise kammitsa sain soojaga ikka tervelt lahti ja vedrupaki lammutasin lahti.
Kui radikatega seis on praegu viigis, siis soojustuse materjali osas on pilt ühene. Tagustel oli ühe poole sees kivivill ja teise poole sees peno. Kivivillaga poole peal on karkassi karpraud läbi roostetanud ja alumiiniumil ka augud sees. Penoga poole peal on seis täiesti normaalne. Läbivaid auke soojustuse pärast ei ole.
   
Tööd on ilmaolude pärast laiali. Kui on parem ilm, siis olen õues ja teen külmakartvaid asju. Enne külmade tulekut tahaks ka peno tagasi panna. Külmaga ei saa vahtu enam kasutada. Kui jõuan, tahaks ka alusraami MLiga üle lasta. Siis see saab kuivama. Kui kongi saab soojaks, saab ka külmaga sees tööd teha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne