[zazik]

Lisaks veel energiatarvetest. Energia pole ainult elekter. Kui venelastel meiesuunalistes torudes mõni tõsisem gaasierror peaks tekkima (kas siis poliitilistel põhjustel või õnnetuse tõttu), pannakse ka kogu meie elektrivarustussüsteem proovile. Iga mees, kel gaasiküte, paneb ju elektriradika(d) seina... Lisaks veel terved magalarajoonid (eesotsas Mustamäega) mis koheselt söögitegemise gaasilt elektrile lülitavad. Kui samaaegselt ka ida poolt elektritarned peatuvad, tekib tõenäoliselt puudujääk.

[TeeTL]

Kui nõudmised on nii tagasihoidlikud, et petroolilamp tundub hea küllalt, siis pigem soovitaks paari komplekti AA-patareisid ja paari LED-lampi. Valgustusvõime ja mugavuse poolest ikka asisem kui nõgine õlilamp, soojuse ja meeldivuse poolest võibolla mitte niiväga. Patareid saab hoida ringluses mõnes teises seadmes.

Väga hea abimees on ka suvise hobiauto pealt tuppa/keldrisse sooja tõstetud autoaku. Eks vahepeal pea seda ju laadima niikuinii, ja nii ta ongi kogu aeg "valvel".

Kindlustada end pikemaajalise tsivilisatsioonivaba elu jaoks on võimalik ainult maal. Ja suurte kataklüsmide ja apokalüpsiste korral pole ka seal midagi kindlat, kuna näljas ja külmas linlased hakkavad üsna varsti maale rüüsteretki tegema. Mis viga pimedas mässata. Brrr. Nii negatiivse stsenaariumi jaoks ei taha isegi mõttes spetsiaalseid ettevalmistusi teha. Ja kõigepealt peaks selleks päriselt maale kolima või seal hästivarustatud punkrit pidama

[overspeed]

Pole küll suurt vana aja inimene aga sai ikka nöukogude ajal vanaema juures nähtud küll neid vanu elukombeid.
Mina nimetan neid asju "Viimse Päeva Tagavara". Igasugused genekad ja patareid ja akud on teretulnud ideed siis, kui on LÜHIAJALINE elektrikatkestus. Mida diesel mötles on see, et paneme kirja asju mis toimiksid kondijöul, s.o. kui elekter ikka pikalt ää on. Dad töi häid näiteid, kuidas ühe inimvea töttu vöib palju hullu juhtuda. Ja ilma me muuta ei saa. Tuleb siin talvel - 30C tuisuga ja lükab palju liine maha. Ega siis niipea pruugi voolu saada ka, pole ju elektrimeestel alati tehnikat vötta et sellise külmaga kuhugi 2m lumehangede vahele sumpama minna liine paikama.
Kui vee oleme kaevust juba kätte saanud, siis peaks üle vaatama maja kütte. Vöiks olla alternatiiv puudega kütmisel (enamus korteriinimesed jäävad välja, see rohkem majades elanikele). Omal on küll puudega katel kuid vett ajavad ringi pörandas elektripumbad. Seetöttu panen suurestuppa suure kamina, mis on siis soojaallikas kui voolu pole (ahju ja pliiti ei teinudki, aga maamajades need ikka peaks olema). Mul on küll söögitegemiseks gaasi pliit ja ka bensiini priimus, kuid need ka ju vaid kuniks vedelkütet varutud.
Korralik puulangetus-saag ja varre otsas mitteloksuv kirves vöiksid kuskil olemas ikka olla, nii raiumis- kui ka puudelöhkumis kirves (kui on ka metsa kus käia).

[Jesper]

Hmm, natuke vist tõlgendati siin mu eelmist postitust valesti. Ma ei öelnud, et "viimsepäeva stsenaarium" mingil juhul tulla ei võiks, vaid seda, et kõigist eluks vajalikest seadmetest "kondiauru versiooni" soetamisest odavam ja lihtsam on tekitada võimalus kodust elektrit toota. Käigu see siis puudega või tuulega või sõtkud ise pedaale, variante on palju.

Ja ma ei väida, et vanade asjade kogumine iseenesest kuidagi taunimist väärt hobi oleks, aga puhtpraktilisest aspektist ma peaks siis ilmselt stiilis teise sama suure korteri üürima, et seda kõike hoida, ei hakka arvutamagi, mis see luksus näiteks 20a jooksul maksab. Pigem riskin majanduslikel kaalutlustel sellega et olen see "hädine linnalaps" ja saan suurkatastroofi tingimustes surma. Arvatavasti on muidugi mitu suurusjärku tõenäolisem see, et enne sõidab mõni roolijoodik mu ülekäigurajal surnuks kui mööda riiki ringi liikuvad relvastatud gängid mu külmkapi tühjaks söövad. Mina olen valmis selleks et nädal aega on elekter ära ja poed kinni, sealt edasi on juba liiga keeruline ja kulukas.

Mis puudutab igasugu Dad-i poolt mainitud suurõnnetusi, siis siin on võtmesõna "tsiviilkaitse", millest ma ausalt öeldes ei tea, kas keegi Eestis selle peale mõtleb. Näiteks Soomes on vastavad plaanid ja rajatised olemas, ei pea tingimata kõike ise keldris varuks hoidma.

Muidu kui rääkida maapiirkondadest ja vana aja hõnguga tehnikast, siis puugaasil töötav elektrigeneraator oleks päris lahe ja suhteliselt suure katastroofi korral jätkusuutlik asi mida omada.

[bom]

võtmesõna "tsiviilkaitse"

Viimaste teadete kohaselt seisab Pärnu autonoomne hoiatussüsteem PAUH konserveeritud olekus, kuna ei ole raha seda ülal pidada. Kui juba pasunate pidamisega raskeks läheb, siis süsteemne tsiviilkaitse jääb (vähemalt KOV tasandil) väga kaugeks ja kättesaamatuks. Muidugi kui ohtu piisavalt teadvustatakse (ehk - väga napi või lähedase litaka järel), siis oleks võimalik mingi võimekuse tekitamine ka omaalgatuslikul teel, nt Kaitseliidu liinis või sarnaselt kogukondlikule turva/pääste jms koostööle.

Aga vaadates suurematele ja väiksematele masinatele sahkade ehitamise teemasid siis võib positiivse arenguna märkida, et zombide tulekuks ollakse siiski mõnevõrra valmis!

[Ranno]

Lugedes eelnevaid postitusi siis juhiksin tähelepanu paarile asjale. Oli kunagi riigil reservid ikalduste, õnnetuste ning katastroofide tarbeks. Nimeks oli Riigiressursside keskus. Tänaseks on need erastatud ja nendest ladudest ei ole võtta midagi. Üks suur ladu asus Liival , teine Vana-Narva mnt ääres, Tapal, Rakveres. Praeguseks ei ole omanikuks riik vaid http://rrk.ee/
Olen ka mõtelnud olukorrast, kui peaks näiteks lennuk kukkuma Ülemiste järve ja selle veereservi lennukikütusega rikkuma. Kas jätkub poodides joogivett.
Päikeseaktiivusega on ajaloos juba teada, et ükski elektroonika ning elektriseade ei tööta ning riknevad. Aitab vinnaga kaev, kästitsi ringiaetav kohviveski, käi, koorelahutaja, puupliit ning ahi. Liiklusvahendiks jalgratas. Mõne mehaanilise diiselmootori ajaks ka ehk käima kuidagi.

[aavu]

võtmesõna "tsiviilkaitse"

Viimaste teadete kohaselt seisab Pärnu autonoomne hoiatussüsteem PAUH konserveeritud olekus, kuna ei ole raha seda ülal pidada. Kui juba pasunate pidamisega raskeks läheb, siis süsteemne tsiviilkaitse jääb (vähemalt KOV tasandil) väga kaugeks ja kättesaamatuks.

Kui palju oleks aidanud kõige tänapäevasem tsiviilkaitse inimesi Tokio metroos, kui mingi päikesesekt sinna mürkgaasi lasi? Ei aita pasunad, kodus valmispandud sanitaar- ja toidu-vee-taskulambi tagavarad. See tsiviilkaitse oli mu meelest üldse rahva rahustamiseks mõeldud vene ajal ja oli ka see PAUHH. Reaalset kasu mitte miskit kui mitte arvestada, et mingid isikud teenivad selle pealt omale palgaraha-elatist. Kui pauk käib on hilja minna koju toidu või puhta vee järgi, tuua laost gaasimask, või panna üürgama PAUHH.
Parim tsiviilkaitse - ela keset kõrbe.

Oli kunagi riigil reservid ikalduste, õnnetuste ning katastroofide tarbeks. Nimeks oli Riigiressursside keskus.

Vedelkütused pidid Rootsis olema, mis neist on saanud?

[0liver]

Ei olegi sõda vaja, piisab 3-4 päeva kestvast korralikust lumetormist ja ongi kööga. Tallinnas ei saadud eelmine talv ilma tormitagi lumelükkamisega hakkama.

Mis me ikka vaidleme, igaüks toimib niikuinii oma parema äranägemise järgi

[hall kass]

Juhtuda võib kõike. Kuulduste järgi olla Tartu keskkatlamajas kunagi tõsisem põnts olnud:

http://www.tartupostimees.ee/587162/plah...-lodisema/

Kui elektri kadumise tõttu fonolukud peaksid kinni jääma, siis ilmselt tekib hulk leiutajaid, kes lukukeeled käepäraste vahenditega sisse kiiluvad, et ustest ikka mõlematpidi käia saaks. Seest peaks uksi saama veel mehaanilise nupuga avada ka siis, kui väljastpoolt toimib vaid "tabletiga" võti.

Ämber tuleb varuks hoida, sest elektripumbad võivad rikki minna ja igaüks ei taipa endale käsipumpa osta. Ühel mu tuttaval nii juhtus. Õnneks on tal selline kaev, kuhu ämber sisse mahub. Tiris siis rikkis pumba üles ja kuni uue pumba jaoks raha kokku ajas, seni vinnas vett ämbriga.