K: hüdrauliline puulõhkuja/halumasin
#21
Krt omal on/oli(välja laenatud kellelegi) see kruvi tüüpi lõhkuja - leppa jms. on hää lõhkuda, aga ohtlik - väga ohtlik on raibe... Võib rabada varrukast või tõesti nagu keegi siin eelnevalt ütles habemest kinni ja ongi lõpp.
Niisamuti ei saanud sellega väga edukalt pliidipuid teha. Piiraja oli piisavalt kaugel ja kui puu käest ära rabas ja see piirajani ei ulatanud, siis tuli kähku lõiget teha ja masin seisma jätta, enne kui ta sulle sellesama puuga mööda molu virutas...

Seega ei meeldi mul sellega tööd teha ja laenan tuttava käest hüdraulilist. Aeglane, aga see eest jääb elu sisse.
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#22
kruvi on turvaline kui ta õigesti tehtud.
samahästi võid oma habeme ka hüdro kirvele vahele toppida.
oma kruviga olen sadu tihusid lõhkunud. ja ühtepuhku tahetakse riistapuud laenuks. keegi laenajatest pole miskisugust "olukorda" tekitada suut ja hoopis bronnitakse aegu ka tulevasteks hooaegadeks.
Vasta
#23
Poelõhkujate all mõtlete Vellot ja Kaljut?
Vasta
#24
(02-11-2013, 00:13 AM)hillar2 Kirjutas: Poelõhkujate all mõtlete Vellot ja Kaljut?

Ma ei tea, kuidas sealkandis on, kuid meie pool on Feds ja Koll nii kõrge tunnihinnaga, et mul tuleb odavam endal lõhkuda...
Vasta
#25
Video 
See on kobe riist.
Mis tööpõhimõttega saa võib olla?Wink


Vasta
#26
(26-01-2014, 17:56 PM)pannkook Kirjutas: Mis tööpõhimõttega saa võib olla?Wink

Toore jõuga lüüakse kirvega risti puud.
See annab ehk rohkem aimu. Märksõna guugeldamine lisab tulemusi.
Kuuse teibaid oleks päris hea hekseldada.
Vasta
#27
Oleks sellist riista 30aastat tagasi näinud oleks kohe omale ka teinud.Siiani lõhun vindiga,mis siis tehtud sai.
Vasta
#28
Pakun, et selline https://www.youtube.com/watch?v=XdZfT4Xq8i0 on pigem ülaltoodud hekseldaja põhimõte.
Vasta
#29
Ma mõtlen, et endale peaks vist sellise ehitama. Jube hea oleks leppa lõhkuda.



Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#30
Huvitav, kas sitalaotaja (oli vist see, migi sitaga seal igatahes tegemist oli) 1/50'le reduktor saaks selle tera liigutamisega hakkama? Reduktor ise tigu tüüpi. 2000rpm el.mootoriga peaks täitsa talutavad pöörded terale kätte saama.
Teine võimalus oleks jvv pealt tööle panna. Sellisel juhul oleks vaja hoopis pöördeid alla saada. 30-40rpm oleks vist terale hea?
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#31
Minule teadaolevalt essuloopijal polnud tigureduktorit.
SSSR-i aegsed teod, mis tunduvad mõõtudelt vastupidavad, kaua ei kesta, teotaldrik on harilikult pronks, kardan, et kulub loperguseks.
Loomulikult ei keela katsetada. Jõud ei purusta, on vaja massi ja inertsi, natuke kiirust ka.
Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta
#32
siinkohal turgatas pähe, et selle saksa väikepaki pressil ju suur hooratas ja peale seda reduktor, mis oli pressi kolvi küljes, seal peaks inertsi ja jõudu juba olema. Kui kolvi asemel sellele reduktorile külge panna mõni hardox500(või midagi paremat) lõigatud ketas nagu hakkipilke Big Grin
Samas alles oli soovis sõidoauto haagisel tehasemasin 13hj bensiinimootoriga. Ise korra mõtlesin sellele, ennem kui hakkasin ise ehitama halumasinat, minu jaoks jäi 20cm jämedust mannetuks
Vasta
#33
Mina ostsin paar kolm aastat tagasi kruviga puulõhkuja. Mootor 7,5 kw, aeglased pöörded. Mootori otsas hooratas ja selle peal korralik 20cm pikk koonus diameetriga ca 12-15cm. Siiani on saanud kõik pakud lõhutud, mida vähegi otsa jõuab tõsta. Tõsi, ettevaatlik peab olema, et ei laseks räbaldunud kinnast või jaki varrukat kuidagi koonuse vahele. Lõhkuda saab nii pliidi (30cm) kui ahjupuid (50cm +), kuna tugi on liigutatav sisse ja väljapoole. Kui meeles on, püüan pildi teha.

Ohutuse mõttes tahaksin pikas perspektiivis ilmselt ka hüdraulilist riistapuud. Endala aga aega ehitada kindlasti ei ole. Olen näinud väga korralikke ja asjalikke isetehtud masinaid, kui keegi ehitab/on ehitanud ja toimib kenasti ja viitsib veel ühe sellise ehitada, siis oleksin isegi huviline!
Aastas lõhun ca 50rm puid!
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#34
Teemat sirvides tulid meelde omad kogemused ja mälestused puulõhkujatest.
Kui jah ainul nn. küttepuid teha siis ilmselt norm. puulõhkuja koonus spiirall, kui pole kuskilt kooralikku "kombaini" võtta.
Suurte puudega lõhkumisel meeles, et tihti tuli kirveha puulõhkuja vabastada pakust Big Grin
Hüdraulilistes kogemused ka olemas nii vertikaalse, kui ka horisontaalse lõhkujaga.
Minu arvates horisontaalse viga, et pead pakku maast kõrgele upitama ja suuremate lõhkujate korral ikka 2 mehe tõõ(aga see muidugu oleneb puulõhkumis masinast)
Isiklikult eelistaksin vertikaalset puulõhkujat, kuna pakke ei pea kõrgele upitama ja saad pakku kogu protsessi käigus kontrollida.
Ainuke miinus mis on tehase omadel, et silinder liialt aeglane, et oleks tarvis kiirendusventiil/klapp vahele ehitada.
http://hydraulicspneumatics.com/other-te...n-circuits
Siin lehel juttu sellest klapist pildil 17-11 ja allapoole.
Osadel HakkiPilke puulõhkumis "kombainidel" olemas täiesti see kiirendusventiil.
Vasta
#35
(08-02-2014, 16:20 PM)juss Kirjutas: Minu arvates horisontaalse viga, et pead pakku maast kõrgele upitama ja suuremate lõhkujate korral ikka 2 mehe tõõ

Mina kasutan tööstuslikku, tõenäoliselt hiinakat, ilma jalgadeta. Suured pakud veeretan maasolevale masinale peale, lasen pooleks/neljaks. Nii mitu tükki, kuipalju kjalus vedeleb. Seejärel kolib masin laua peale.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#36
Enne mure kurtmist natuke rõõmu. Pilt eespool liikuvpildina presenteeritud aparaatuse sündimise päevast 30.06.2010:
   
Täna ta muidugi enam nii ilus välja ei näe, aeg teeb oma töö. Värv enam ei läigi jne. Värvitud on sellise ollusega
Vast parim, mida ehituspoest saab, mehaaniliselt uskumatult vintske ja vastupidav. Ja ega vist ükski ühekomponentne värv pikemat aega päikest ei kannata Sad

Kui keegi hakkab nüüd massinat ehitama, siis sellist kiilu kuju kopeerida ei maksa. Kas siis teha päris žilett, või veel suurema nurgaga - mõnikord ei taha männid hästi lõhkeda.

Teine konstruktsiooniviga on paagi juures (kasutatud on modifitseeritud UAZ 469 paaki). Originaalil käib leeme võtmine ülalt (too koht on välja lõigatud, plaat peale keevitatud ja installitud MTZ hüdropaagi filter.) Õli pumbani juhtimiseks on paagi alla pandud torujupp, mis mõtlematuse tõttu sai paagi põhjaga täpselt tasa. Ebakoht annab tunda külmaga: vesi koguneb mõistagi kõige alla ja voolab pumpa. Seni ei ole midagi lõhki külmunud, aga peale mitmepäevast seismist ei jõua mootor tekkinud jää tõttu pumpa liigutada. Siis aitab käsitsi suure heebliga pööramine.

Selle häda vastu aitab vast see, kui olemasoleva toru sisse ajada teine toru, et ots jääks paagi põhjast kõrgemale?

Iseküsimus, kust see vesi sinna saab? Kondents?

Muidu võib senist kuue aasta pikkust abielu igati rahuldavaks lugeda. Kõige suurem ja kulukam häda oli see, et vesi pääses läbi klemmikarbi tihendi (mida ei taibanud uut teha) mootorisse. Egas midagi, mähkijaonkli juurde ja 73 ruublit kooliraha.

Veel oli probleeme kontaktoritega (CCCP toodang), poolid põlesid läbi. Eks aeg teeb oma töö. Peale viimast kontaktori lõppemist olin üsna nördinud, aga tegelikult oli sellest palju kasu. Tööd ei saanud enam teha ja otsustasin minna peole, kuhu alguses minna ei plaaninud. Võtsime naiseõe kah kaasa. Sääl kohtasin sõpra, kes kurtis, et läks naisest lahku ja oleks uut naist vaja. Torkasime siis kaks noort inimest ninapidi kokku. Hiljem läksid nad juba muid asjandusi pidi kokku, praeguseks on neil 2 last ja elavad kenasti Toungue Nii et üks Andropovi-aegne kärvand kontaktor võib väga palju head teha...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin

Hetkel on mõistus testikulaarsel nivool. Üsna tummise ehituse tõttu kuluks masinale ära kolmas ratas, et oleks hõlpsam positsiooni vahetada. Praegu liigutame pea terve perega nagu soldatid suurtükki Smile

Esimese mõttena torkas pähe selline teada-tuntud asjandus
koos vastava klambriga

Aga vat ei sobi Sad  Liiga pikk, vänt on üleval ja "vanglatrellid" jäävad ette. (Too "trellidest" plate on tegelikult küll kahe poldiga eemaldatav.)

Külje peal on vänt VAZklassiku tungil. Enne tolle kastreerimist proovisin sellist Opeli tunki:
   
Ei õigustanud, kastreerisin ikka VAZi tungi ära:
   
Nagu näha, see lahendus ka ei toimi, suurte lõtkude tõttu vajub asi kiiva ja ratas ei ole veeremise mõttes kasutatav Sad

Kõige lihtsam oleks pildil olev ratas statsionaarselt raami külge poltida. Aga seda ei taha teha mitmel põhjusel:

a) stabiilsus, las töö ajal toetub masin ikka tugijalale

b) selliste rehvide vastupidavus. Minu arusaamist mööda on need mõeldud kasutamiseks muuseumieksponaatidel, mis ei näe päikest ja viibivad stabiilsel plusstemperatuuril

c) puudub võimalus kergitamiseks, et auto konksu külge haakida. Väga vajalik, alles oli kogemus, et üksinda ei suuda üheaegselt tõsta ja tõmmata. (Tegelikult on teljepoolses otsas ka võimalus masina haakimiseks traktori rippsüsteemi külge, aga pole võitlusvõimelist traktorit Sad  )

Huh, ma ei tea, kas see pikk ja segane jutt oli mõistetav, aga kokkuvõttes: kuidas paigaldada tugiratas nii et ta toimiks ja oleks ka ratta kaudu tiisli tõstmise võimalus?
Vasta
#37
(18-10-2016, 13:48 PM)oltsberg Kirjutas: kuidas paigaldada tugiratas nii et ta toimiks ja oleks ka ratta kaudu tiisli tõstmise võimalus?
Miks sa pead tiislit tingimata rattaga tõstma? Mina ostaksin kõigepealt tummisema ratta, mis raskuse all maasse ei vaju ja paneksin statsionaarselt alla. Tugijala asendaksin kobedama tungrauaga. Saab tõsta, saab sõita. Kui ratas õhus, saab seda pikemateks sõitudeks üldse küljest ära keerata. Kellel jagajal mõni tühi sektsioon ja kuuri all lühike silinder juhtub olema, saab "jalasirutuse" lausa edevalt lahendada.
Enda lõhkuja ajasin juba ehitades niimoodi tasakaalu, et tõstsin otsast ühe käega ja sõitsin kuhu tarvis. Hiljem asendasin tugijala rattaga ja nii jäigi. Mõlema kombo oleks siiski kõige parem, aga pole aega selliste pisiasjadega mässata.
Edu!
Iga töö tulemus, nagu ka inimene, on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#38
Tänan, Basilio! Tarkus tuleb Big Grin 

Kuid siiski...

(18-10-2016, 16:16 PM)Basilio Kirjutas: Mina ostaksin kõigepealt tummisema ratta, mis raskuse all maasse ei vaju ja paneksin statsionaarselt alla. Tugijala asendaksin kobedama tungrauaga. 
Kui tummine on tummine?

Antud ratta kõrgus koos kronsteiniga on ca 32 cm. Raami alumise tala ja maapinna vahe on ca 28 cm. Mahub alla küll, eks ta natuke kokku ka vajub ja ega ei peagi ju masin millimeetri pealt loodis olema. Aga palju suuremat ratast nagu raami alla panna ei saa. Ja ärme unustame, et ta peab pikitelje ümber pöörduma. Maasse kaevumise vastu aitaksid paarisrattad nagu veokal Big Grin

Ja milline on kobedam tunk?


(18-10-2016, 16:16 PM)Basilio Kirjutas: Kellel jagajal mõni tühi sektsioon ja kuuri all lühike silinder juhtub olema, saab "jalasirutuse" lausa edevalt lahendada.
Jagajal isegi on vaba sektsioon. Üldse on huvitav jagaja: 2. sektsiooniga nagu T 25 oma, aga ilma ujuva ja fikseeruvate asenditeta. Silindrit kahjuks ei vedele. Ja pigem olen mõelnud külgmise plate hüdrauliliseks teha, et suuri pakke masina peale tõsta. On seliseid pakke ka läbi käinud, et kahe mehega andis punnida.

Aga edevuse laat jalakergituseks jääb küll ära. Mul on seni olnud vaja teda auto taga vedada toimetamiseks hooldus- ja remondikohta. Sinna, kus on käepärast tööriistad, elekter, suruõhk, keevitus jne. Ja kui  ta tuleb auto taha toppida siis, kui hüdraulika ei tööta (viga mootoris, pumbas, jagajas, voolik katki vms) siis ei ole ju sellest edevusest suurt kasu Sad
Vasta
#39
Sorry, vaatasin eile väsinud peaga, et tiislil on pitsalõikur all. Tegelikult on sul ratas täitsa OK.
Tungraud võiks olla nii palju tugev, et tugijalana kasutades keskelt ära ei painduks. Plekist mänguasju olen ise kõveraks keeranud, seega jätaksin need kõrvale. Hüdrauliline tungraud äkki?
Üks võimalus on teha olemasolev jalg üles-alla liigutatavaks ja kasutada kangi. Ülemise ja alumise asendi fikseerimiseks pulk läbi pista.
Kindlasti on veel paremaid lahendusi, hetkel paremat pähe ei torka.
Iga töö tulemus, nagu ka inimene, on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#40
Mõtlesin vahepeal elu üle järele Smile 

Tugijalg on isegi liigutatav, toru torus, 2 fikseeritavat asendit. Tööasend ja auto taga vedamise asend. Tõsi, pole erinevaid poose praktiseerinud, sest augud said veidi viltu ja polt ei lähe hea meelega läbi. Ja pole väga vaja ka temaga võimelda olnud. Ainult ma ei taipa, kuidas liikuvast jalast oleks abi kergituseks Sad 

Hüdrotunk? Siis nn pudeltunk? Selle puudus ebamugav käsitsemine. Kui kruvimehhanismiga plekktunkidel (olen nõus, et nad suuremad asjad pole, mõeldud vaid hädalahendusena teel ratta vahetamiseks) saab vändata mõlemas suunas nagu tahad, siis hüdroga problemaatilisem. Tõsta on ok. Aga langetada? Keerame kruvi lahti, masin jääb statsionaarse ratta peale kandma. Aga et tunk mööda maad ei lohiseks, oleks selle kokku surumiseks vaja mingit montirovkat, mis võib lume sisse või puude alla ära kaduda.

Kui pudeltunk juba jutuks tuli, siis küsin: kas nad kõik on mingid transrasvast tehtud Hiina kräpid, või on ka midagi asjalikumat, mis ka kestaks? (Näen ette vajadust paari 10...20 tonni tõstejõuga pudeltungi soetamiseks.) Ehk millise kaubamärgi poole vaadata?

Ja ikka jõuame ringiga haagise tugiratta (või analoogse konstruktsiooni) juurde tagasi. Miks on haagistel selline tugiratas? Miks mulle selline süsteem meeldib? Asi selles, et mul ei ole au omada E-kategooria lubatähte, mistõttu ma ei oska sõiduautot sentimeetri täpsusega puulõhkuja ette paika tagurdada. Tegelikult oskaks küll, kui vaid näeks Sad  Saaks ju kasutada abilist-dirigenti. Aga milleks abilisel lasta dirigeerida, parem ajada auto julguse piirini lähedale ja kahekesi masin konksu otsa sikutada. Aga kui abilist võtta pole? Kas siis peab töö seisma jääma? Vaat siin ma rattaga tõstmise eelist näengi: puuduvast julgusest tingitud distantsi saab tugirattal veeredes ületada ja seejärel täpselt konksu otsa alla lasta.

Üks variant on ikkagi soetada haagise tugiratas ja paigaldada tiisli otsa lähedale. Tiisel on muudetava pikkusega ja vajadusel eemaldatav, toru torus. Samas jälle pooletoobine lahendus: tugirattal veeretamist on vaja üsna tihti, samas tiislit on masina küljes hoida mõtet vaid siis, kui teda tõepoolest vaja on. Muudel aegadel võiks riiulis seista, sest on nii töö kui ka ladustamise ajal sõna otseses mõttes jalus. Nii et ratas ja tiisel võiksid teineteisest sõltumatud olla.

Tegelikult on veel üks alternatiivne idee seoses VAZi tungiga. Aga enne midagi teada ei saa, kui ei järgi ei proovi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne