18-10-2016, 12:48 PM
Enne mure kurtmist natuke rõõmu. Pilt eespool liikuvpildina presenteeritud aparaatuse sündimise päevast 30.06.2010:
Täna ta muidugi enam nii ilus välja ei näe, aeg teeb oma töö. Värv enam ei läigi jne. Värvitud on sellise ollusega
Vast parim, mida ehituspoest saab, mehaaniliselt uskumatult vintske ja vastupidav. Ja ega vist ükski ühekomponentne värv pikemat aega päikest ei kannata
Kui keegi hakkab nüüd massinat ehitama, siis sellist kiilu kuju kopeerida ei maksa. Kas siis teha päris žilett, või veel suurema nurgaga - mõnikord ei taha männid hästi lõhkeda.
Teine konstruktsiooniviga on paagi juures (kasutatud on modifitseeritud UAZ 469 paaki). Originaalil käib leeme võtmine ülalt (too koht on välja lõigatud, plaat peale keevitatud ja installitud MTZ hüdropaagi filter.) Õli pumbani juhtimiseks on paagi alla pandud torujupp, mis mõtlematuse tõttu sai paagi põhjaga täpselt tasa. Ebakoht annab tunda külmaga: vesi koguneb mõistagi kõige alla ja voolab pumpa. Seni ei ole midagi lõhki külmunud, aga peale mitmepäevast seismist ei jõua mootor tekkinud jää tõttu pumpa liigutada. Siis aitab käsitsi suure heebliga pööramine.
Selle häda vastu aitab vast see, kui olemasoleva toru sisse ajada teine toru, et ots jääks paagi põhjast kõrgemale?
Iseküsimus, kust see vesi sinna saab? Kondents?
Muidu võib senist kuue aasta pikkust abielu igati rahuldavaks lugeda. Kõige suurem ja kulukam häda oli see, et vesi pääses läbi klemmikarbi tihendi (mida ei taibanud uut teha) mootorisse. Egas midagi, mähkijaonkli juurde ja 73 ruublit kooliraha.
Veel oli probleeme kontaktoritega (CCCP toodang), poolid põlesid läbi. Eks aeg teeb oma töö. Peale viimast kontaktori lõppemist olin üsna nördinud, aga tegelikult oli sellest palju kasu. Tööd ei saanud enam teha ja otsustasin minna peole, kuhu alguses minna ei plaaninud. Võtsime naiseõe kah kaasa. Sääl kohtasin sõpra, kes kurtis, et läks naisest lahku ja oleks uut naist vaja. Torkasime siis kaks noort inimest ninapidi kokku. Hiljem läksid nad juba muid asjandusi pidi kokku, praeguseks on neil 2 last ja elavad kenasti
Nii et üks Andropovi-aegne kärvand kontaktor võib väga palju head teha...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida
Hetkel on mõistus testikulaarsel nivool. Üsna tummise ehituse tõttu kuluks masinale ära kolmas ratas, et oleks hõlpsam positsiooni vahetada. Praegu liigutame pea terve perega nagu soldatid suurtükki
Esimese mõttena torkas pähe selline teada-tuntud asjandus
koos vastava klambriga
Aga vat ei sobi Liiga pikk, vänt on üleval ja "vanglatrellid" jäävad ette. (Too "trellidest" plate on tegelikult küll kahe poldiga eemaldatav.)
Külje peal on vänt VAZklassiku tungil. Enne tolle kastreerimist proovisin sellist Opeli tunki:
Ei õigustanud, kastreerisin ikka VAZi tungi ära:
Nagu näha, see lahendus ka ei toimi, suurte lõtkude tõttu vajub asi kiiva ja ratas ei ole veeremise mõttes kasutatav
Kõige lihtsam oleks pildil olev ratas statsionaarselt raami külge poltida. Aga seda ei taha teha mitmel põhjusel:
a) stabiilsus, las töö ajal toetub masin ikka tugijalale
b) selliste rehvide vastupidavus. Minu arusaamist mööda on need mõeldud kasutamiseks muuseumieksponaatidel, mis ei näe päikest ja viibivad stabiilsel plusstemperatuuril
c) puudub võimalus kergitamiseks, et auto konksu külge haakida. Väga vajalik, alles oli kogemus, et üksinda ei suuda üheaegselt tõsta ja tõmmata. (Tegelikult on teljepoolses otsas ka võimalus masina haakimiseks traktori rippsüsteemi külge, aga pole võitlusvõimelist traktorit )
Huh, ma ei tea, kas see pikk ja segane jutt oli mõistetav, aga kokkuvõttes: kuidas paigaldada tugiratas nii et ta toimiks ja oleks ka ratta kaudu tiisli tõstmise võimalus?
Täna ta muidugi enam nii ilus välja ei näe, aeg teeb oma töö. Värv enam ei läigi jne. Värvitud on sellise ollusega
Vast parim, mida ehituspoest saab, mehaaniliselt uskumatult vintske ja vastupidav. Ja ega vist ükski ühekomponentne värv pikemat aega päikest ei kannata
Kui keegi hakkab nüüd massinat ehitama, siis sellist kiilu kuju kopeerida ei maksa. Kas siis teha päris žilett, või veel suurema nurgaga - mõnikord ei taha männid hästi lõhkeda.
Teine konstruktsiooniviga on paagi juures (kasutatud on modifitseeritud UAZ 469 paaki). Originaalil käib leeme võtmine ülalt (too koht on välja lõigatud, plaat peale keevitatud ja installitud MTZ hüdropaagi filter.) Õli pumbani juhtimiseks on paagi alla pandud torujupp, mis mõtlematuse tõttu sai paagi põhjaga täpselt tasa. Ebakoht annab tunda külmaga: vesi koguneb mõistagi kõige alla ja voolab pumpa. Seni ei ole midagi lõhki külmunud, aga peale mitmepäevast seismist ei jõua mootor tekkinud jää tõttu pumpa liigutada. Siis aitab käsitsi suure heebliga pööramine.
Selle häda vastu aitab vast see, kui olemasoleva toru sisse ajada teine toru, et ots jääks paagi põhjast kõrgemale?
Iseküsimus, kust see vesi sinna saab? Kondents?
Muidu võib senist kuue aasta pikkust abielu igati rahuldavaks lugeda. Kõige suurem ja kulukam häda oli see, et vesi pääses läbi klemmikarbi tihendi (mida ei taibanud uut teha) mootorisse. Egas midagi, mähkijaonkli juurde ja 73 ruublit kooliraha.
Veel oli probleeme kontaktoritega (CCCP toodang), poolid põlesid läbi. Eks aeg teeb oma töö. Peale viimast kontaktori lõppemist olin üsna nördinud, aga tegelikult oli sellest palju kasu. Tööd ei saanud enam teha ja otsustasin minna peole, kuhu alguses minna ei plaaninud. Võtsime naiseõe kah kaasa. Sääl kohtasin sõpra, kes kurtis, et läks naisest lahku ja oleks uut naist vaja. Torkasime siis kaks noort inimest ninapidi kokku. Hiljem läksid nad juba muid asjandusi pidi kokku, praeguseks on neil 2 last ja elavad kenasti
Nii et üks Andropovi-aegne kärvand kontaktor võib väga palju head teha... Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida
Hetkel on mõistus testikulaarsel nivool. Üsna tummise ehituse tõttu kuluks masinale ära kolmas ratas, et oleks hõlpsam positsiooni vahetada. Praegu liigutame pea terve perega nagu soldatid suurtükki
Esimese mõttena torkas pähe selline teada-tuntud asjandus
koos vastava klambriga
Aga vat ei sobi
Liiga pikk, vänt on üleval ja "vanglatrellid" jäävad ette. (Too "trellidest" plate on tegelikult küll kahe poldiga eemaldatav.)Külje peal on vänt VAZklassiku tungil. Enne tolle kastreerimist proovisin sellist Opeli tunki:
Ei õigustanud, kastreerisin ikka VAZi tungi ära:
Nagu näha, see lahendus ka ei toimi, suurte lõtkude tõttu vajub asi kiiva ja ratas ei ole veeremise mõttes kasutatav
Kõige lihtsam oleks pildil olev ratas statsionaarselt raami külge poltida. Aga seda ei taha teha mitmel põhjusel:
a) stabiilsus, las töö ajal toetub masin ikka tugijalale
b) selliste rehvide vastupidavus. Minu arusaamist mööda on need mõeldud kasutamiseks muuseumieksponaatidel, mis ei näe päikest ja viibivad stabiilsel plusstemperatuuril
c) puudub võimalus kergitamiseks, et auto konksu külge haakida. Väga vajalik, alles oli kogemus, et üksinda ei suuda üheaegselt tõsta ja tõmmata. (Tegelikult on teljepoolses otsas ka võimalus masina haakimiseks traktori rippsüsteemi külge, aga pole võitlusvõimelist traktorit
)Huh, ma ei tea, kas see pikk ja segane jutt oli mõistetav, aga kokkuvõttes: kuidas paigaldada tugiratas nii et ta toimiks ja oleks ka ratta kaudu tiisli tõstmise võimalus?