TALUPOJA omavalmistatud traktor.
#1

Tere!

No ei ole see talupoeg nii korralik poiss midagi. Olen ka mina noorestpärast kõva lammutaja ja ratsija olnud. Need olid siis veel need aastad,kui ma relakast veel midagi kuulnud ei olnud. Aastal 1988 läks siis meil hirmus talude taastamine lahti. Mida aga polnud,see oli traktor! Ja traktoreid polnud niipalju kui vaja. Keegi neid naljalt ei müünud,sest ega eraisikuil ei tohtinudki vene ajal mingit traktorit olla. Vähemalt suuri mitte. Igasugused üle varsa aru ja jõu ei olnud lubatud. No eks neid ikka oli ka suuremaid,kuid need rohkem kolhoosimeeste käes ja ajast ja arust. Minusugune noor poiss(16a.) tahtis ka omale mingisugust traktorit saada. No naabripoiss Ermo ikka löristas pidevalt Sakslasega aga mina polnud veel traktorirooli saanudki. No mida teha. Olin juba keevitamise selgeks saanud. Muid remonditöid ka teinud. Esimene tööriist oli siis "Alpina" sinine trell. Sellega uristamine ka selgeks saanud. Põhiline oli ikka see,et sai puuriteritamine selgeks ja siis polnud muud,kui ainult uha neid auke. Käpad ka sügelesid tööd teha ja nii see ehitamine alguse saigi.
Panen siis mõne pildi välja,milline see traktor siis valmiskujul sai:

[Pilt: 200285339fdbe3_l.jpg]


[Pilt: 2002863731e023_l.jpg]


Selle traktori ehitamise juures sai siis ära kasutatud paljude masinate ja autode osi. Muist uued ja muist pruugitud. Nende osade saamine võrreldes praeguse ajaga oli ikka rist ja viletsus. Praegu jalutades vanarauaplatsidel tekib tunne,et oled nagu kullapoes......Big Grin Mis nüüd viga,kui tahaks uut traktorit ehitama hakata. Kahjuks on entusiasm raugenud.....ja teadagi on minust saanud väike peenutseja.....Big Grin ehk siis tegelen tõsistemate asjadega.......
Eks siis saab sellest traktorist ja selle ehitamisest veel mitmed korrad jahuda,kuid kahjuks pole see traktor enam minu valdustes. Uue peremehe käes teenib siis vapralt edasi.

Vasta
#2

Selle traktori jaoks otsisin ajalehekuulutuse kaudu tagasilda. Kuna kopeka õuepeal virnas olevatest sildadest ei paistnud kobedat olema ja sealt sellise suure asja nihverdamine kahtlane,tuli otsida mingeid teisi lahendusi. Kuulutuse peale siis helistas üks mees,kes ütles,et tal on Õisus maal üks kap. remonditud GAZ-51 tagasild. Lubasime siis vaatama minna. Kuna seda tagasilda naljalt 02 pagasnikusse ikka ei pane,otsis isa välja ühe oma töökaaslase,kes sõitis ZIL kallaja peal. Võtsime siis sillaomaniku peale ja põrutasime Õisu poole. Sillaomanik oli ka üks huvitav mees. Elas teine Kantrekülas ja oli suur Poola keele austaja. Rääkis vabalt. Olen selle mehe nime unustanud,kuid arvan,et keegi teda ikka mäletab,sest kes see ikka seda imelikku keelt niiväga harrastas......Smile
No Õisus saime tagasilda näha. Oli värske värvi all ja miskit viga nagu polnud. Kaup sai tehtud ja järgmine mure--kuidas selle tagasilla aidast ZIL-i kasti saab.... Oli teine ikka raske. Veeretasime siis seda silda aidast välja ja siis juhtus see,mis tegelt ei oleks saanud juhtuda...... Tassimise ajal libises sild peost maha ja..........kolksti minu jala peale.......ai sa raisk,kus oli valus!
Mul läks väga hästi. Sild kukkus otse vasaku jala väikese varba peale....Big Grin Mul olid jalas uued kingad. Musta värvi ja päris pehme tallaga. Kindlasti paljud mäletavad veel neid pehme tallaga meil valmistatud kingi,millel pikemaajalisel kasutamisel tulid talla kohalt puuklotsid välja......Smile
Niisiiis ei olnud kingadest rohkem abi,kui et olid lihtsalt jalas...... Jalg valutas sinder veel paar kuud ja kogu aja lonkisin. Vere lõi ikka välja,kuid luu oli terve. Asi seegi. Kuigi jah,meelde jäi see päev eluks ajaks,kuidas tagasilla järel käisime...... No kas kellegil on veel tagasild jalapeale kukkunud?
Silla saime kolmekesi punnitades kallaja kasti . Kõrgele oli ajada,kuid mis see noortele meestele ikka teeb.
Olin tähele pannud,et kõik kes traktoriehitamisega tegelesid,tegid ka tagasillad kitsamaks. Minul seda plaani polnud,sest mis sellega ikka aega viita. Oleks lõhkunud tagasilla laiali ja kasu ei midagi.... jätsin niisama.
Taha said T-40 esimesed uued kummid. Nende saamine oli ka eraldi teema. Saime need kummid paari viina abil ühe Metsakombinaadi mehe käest. Eks ikka mööda kõveraid teid mööda,nagu see asi tookord käis. Kummid olid koos õhukummidega ja panin siis 51 veljede peale. Nendest uutest kummidest oli edaspidi ikka palju kasu. Vedamine ja pidamine oli hoopis midagi muud,kui vanade siledate veoauto kummidega.

Järgneb.....
Vasta
#3

Müts maha!
Vasta
#4

Uuel aastal siis uue hooga....
Selle traktori mootoriks otsustasin panna Pobeda mootori. Selle sain siis oma Ford V8 (1935a Kölni variant) pealt.

[Pilt: FordV8G48vrakk_35b.jpg]

See mootor oli õite läbi,kuna küünlad olid pealt maha keeratud ja vesi sorisenud päris hõlpsalt otse südamesse....
Ega ma polnud ennem rohkem mootoritega tegelenud,kui ainult Ford T omaga. Sai siis suure hädaga see Pobi mootor osadeks tehtud. Õnneks asi väga hull polnud. Kolvid olid sees juba 83 mm ja plokk kulunud,roostes ja asja ei oleks ilma suurema remondita ikka saanud. Sai need vanad kolvid siis lindipoldiga puruks pekstud. Muidu kätte ei saanud.
Vändavärk oli ilus,kuna kõik mootori karteris suure õlise pudru sees. Ei olnud see tulvavesi ka midagi teinud. Klapipesad olid pisut hullemas seisus,kuid kannatas ka selle korda teha.
Plokikaan oli küll hirmsasti ussitanud. Lausa tükid olid väljas. Otsisin ka uut kaant. Sain siis vähe parema. Sellel tuli ikka ka osa suuremaid auke kinni keevitada. Jooksin oma hädadega mööda Viljandi asutusi ja tüütasin isegi vanad lukksepad ära...Big Grin Tihtilugu vaadati otsa ja nägu oli sellise välimusega,et mis sa poiss tahad.....
Kui oled ühe mootori ise lahti võtnud ja terasharjaga ära puhastanud,ei siis saa enam miski valesti minna. Panin aga kogu mootori tagasi kokku ja siis lõpuks ka sain tööle. Eks abiks olid mõned raamatud ja tuttavate autojuhtide käest sai ka küsitud,et mis ja kuidas.... Mäletan veel,et ega neid puuduolevaid osasid nii lihtne saada polnud. Ikka viinapudel pidi igal pool kaasas olema. Siis oli see iseenesestmõistetav. Täis viinapudel oli kõva valuuta,mis tegi imetToungue .Praegu aga,pole sellega enam suurt miskit teha. Vanad viinaninad istuvad oma pudelitega pilveserval ja need kes veel elus,joovad piima ja värskat..... Nüüd ei taheta enam suurt aretamistega tegeleda,sest ei ole võimalik teha tööajast kliendile lisatööd ehk haltuurat. Hirm ka,et kui vahele jääd,lüüakse minema..... Ja muidugi pole enam osasid asutusi ka alles,kus tööpingid ja sisseseaded metallitööks. Aeg on juba teine.

Järgneb....
Vasta
#5

Nu, mees, uus aasta jällegi, näed sa, pole saand, krt õieti alatagi, a mulgimaa tegelane, krt, uue üllatusega platsis Big Grin! Anna, mees, aega joodud viinast ähmasel pilgul selgida ja söödud "sült" läbi luie lasta!
Tagasillast ja mootorist juba natuke rääkisid, aga kindlasti on oodatud ka traktori jõuülekande üksikasjalikum selgitus - et kuda see mootorist tulev mahv ratasteni jõuab? Et mis asjad seal vahel majandavad. Käigukast on pildil juba näha..
Ootan huviga!


Vasta
#6

Nüüd siis tahaks kirjutada selle traktori esisillast. Sellega on aga eriline lugu....
Nimelt aastakümneid tagasi sai isa Kõpu metsas ära lagunenud metsameeste soojaku omanikuks. Sellel oli traktoriga esisild alt ära tõmmatud. Selle soojaku ehituse juures oli ära kasutatud GAZ AA bussi käiguosa. Kuna sild oli alt ära tulnud,ei tahtnud seda enam keegi. Isa küsis siis Viljandi Metskombinaadi metsapunkti juhataja sm.Jevgeni Kolbergi käest luba see omale võtta. Saigi isa siis selle vaguni omale.
Esisilla jupid leidis isa aga töökoja vanarauahunnikust. Komplekteeris ära ja viis selle metsa. Keevitaja Kruusakink oli selle raamile alla pannud. Töökoja-auto ZIL 131 vedas selle sealt metsast kodu. Koduteel aga juhtus suurem äpardus. Pika vedamise peale jäi tagasilla laager kuivaks ja pooltelg murdus. Isa nägi peale ratta kukkumist,et pooltelje murdunud osa oli nii valge,et nagu oleks ääsipealt võetud! Jälle oli jama. Viimases hädas lohistati seda vagunit lausa kolmel rattal- neljanda asemel lohises sillaots lihtsalt vasta kruusateed...Smile Sedaviisi kümmekond kilomeetrit.....
Mõni aasta seisis siis vagun Vastemõisa ligidal vanaisa talus. Elasime suviti seal kõik koos. Mäletan,et olin siis kuskil 2-3 aastane..... Tean seda täpselt,kuna isa ostis 1975 aastal uue transistorraadio OKEAN 205.... Isa tuli töölt ja portfellis mängis raadio...... Toredad ajad olid need,sest poisipõnnile kõik uus ja põnev. Välja nägi siis asi selline:

[Pilt: 20284407ffdbbe_l.jpg]

Küljepeal oli veel väike eeskoda,kus siis gaasipliit ja väike puuriidake. Samast aknast oli välja toodud ühest aknaruudust plekikorsten. Ahi oli sees. Kes on mind külastanud ja töökoja ahju näinud,siis sellest vagunist ongi too ahi pärit...Smile Sees oli veel taga otsas lai voodi,pink ja veel üks pisem voodi meile koos vennaga.... mahtusime sinna kõik ära.
1979 aastal lasi isa selle GAZ AA tagasilla korda teha. GAZ-AA tagasilla suka otsa keevitati GAZ-51 tagasilla käise jupp koos rummuga.... Vaja oli see vagun Vastemõisast minu praegusesse elukohta tuua. Isa sai töökaaslase Valduri omale appi ja too sama ZIL tõigi vaguni siia ära. Sellest ajast saati seisab vagun ausalt omal kohal....
Jõudis kätte see suur talude taastamise aeg. Vaja oli heinakäru..... Millest teha? No aga vaguni all ju valmis asi olemas........ Ja minusugune hull võttis selle raami koos ratastega vaguni alt ära........Big Grin Ei olnud selleks ei kraanat ega suurt midagi vaja. Kätte ta saingi ja ehitasin puust sõrestiku peale. Käru oli vägev. Suviti sai kõvasti heina tehtud.


Järgneb......
Vasta
#7

Mainin ära, et ma elan Vastemõisas.Big Grin
Vasta
#8

(13-02-2012, 21:47 PM)stennu12 Kirjutas:  Mainin ära, et ma elan Vastemõisas.Big Grin
Kavalpea!Rolleyes
Vasta
#9

(13-02-2012, 21:00 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ... Pika vedamise peale jäi tagasilla laager kuivaks ja pooltelg murdus. Isa nägi peale ratta kukkumist,et pooltelje murdunud osa oli nii valge,et nagu oleks ääsipealt võetud! ...
1979 aastal lasi isa selle GAZ AA tagasilla korda teha. GAZ-AA tagasilla suka otsa keevitati GAZ-51 tagasilla käise jupp koos rummuga....
mul murdus kah kaheksakümnendatel ai-ai pooltelg trakatsi all ära, laagri koha pealt. Vilja niites äkki traktor edasi ei liikunud, vikat töötas, silmasin kõhu alla, kardaan käis ringi aga traktor seisisBig Grin Tartu "Võidus" tehti haltuurakorras poolteljele uus ots, liitekoht viidi sissepoole ja muidugi väga pikalt kaldega. Siiani peab ...

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#10

Nagu eelmises jutus sai mainitud,käis vanasti suviti kõva heinategemine ja seda heina oli ka vaja kuidagimoodi vedada. Selleks siis saigi see alusvanker kasutusse võetud. Säilinud on tollest ajast üks kehvapoolne pilt....

[Pilt: 20422669b7dc61_l.jpg]


Kui sellele kärule sai koorem peale pandud,ei paistnud enam traktor väljagi. Saksa väikese heinapressiga sai pakid kokku löödud ja käsitsi hiljem koormasse loobitud.
Selle heinalaamikuga oli veel mitmeid lõbusaid seiku. Kui sellega sai kiiremini teepeal sõidetud,hakkas ühest teeäärest teise töllama. Kõige hullem oli see,et ei näinud ju seda,et kas keegi tahab mööda sõita......traktoripealt ei paistnud midagi tahapoole. Võis ainult aimata,et keegi tahab mööda sõita......... tegelt oli aga terve tee seda suurt laamikut täis. Aga kõik lõppes alati õnnelikult.....kuni selle ajani,mil enam ei lubatud sellise käruga teel liigelda......lõpuks jäi seisma ja oligi kõik.....Sad Jälle pani vabariik asjale põntsa.....
Ja siis ühel päeval tulid Varbola mehed platsi....... tahtsid raami. Kõik hakkas jälle otsast peale-----lammutasin kasti pealt,lõikasin raudu maha,sai ka vist üleliigsed raamijupid ära roogitud ja ilma ma sellest olin......
Õnneks läks see haruldane raam selliste meeste kätte,kelle asjad vanametalliks ei lähe.


Käigukast sai siis võetud GAZ-51 -lt. Mootori otsa sai sellepärast paigaldatud ka 51 sidurikoda. See 51 käigukast on üldse tänuväärne asi,sest pole kuulda olnud,et väga järgi annab. Jõuvaru on tubli. Olen näinud ka paljude teiste traktoriehitajate masinaid ja see k.kast üsna levinud. Võimaluse saab ka sellele paigaldada õlipumpa,millega hüdraulikat toita.....
Vasta
#11

Algul oli plaan panna traktorile kaks järjestikust 51 käigukasti,kuid ei tahtnud väga pikaks seda traktorit ajada. Kuna raam sai tehtud kümnesest karbist,kartsin ka seda,et raam paindub kõvasti läbi. Selles oli mul õigus,sest pärastpoole oli niigi näha,et isegi selle pikkuse puhul hakkas raam läbi painduma. Tugevduseks keevitasin nelja millimeetrisest plaadist ribad ka sisekülgedele.
Otsustasin kettülekande kasuks. Sai siis üks suurem ketiratas pandud tagasilla külge,väiksem aga käigukasti otsa. Algul siis ei olnud mul laagripukke paigutatud ei käigukasti,ega ka tagasilla juurde. Nimelt peale esimesi katsetusi siis paindus raam niipalju läbi,et viskas keti üle. Hiljem,kui olin laagripukid paigutanud,kadus see mure ära.

[Pilt: 20540501d668b1_l.jpg]

Pedaalideks kasutasin siis ära Ford V8 omad. Piduripump sai Pobi oma pandud. Kuna tagasild oli uus,hakkas asi heasti toimima. Nii kui vajutasid,olid rattad kinni.
Roolivärk oli samuti Pobeda oma. Metsa ääres vedeles kadunud onu vana auto ja sealt siis sai see maha kruditud. Kronstein sai tehtud ka neljasest plaadist,kuid sunnik paindus ka läbi. Tegin hiljem asja ümber. Pildil on ka sumps mööda raami jooksmas.....selle tegin ka paremaks....jäi lihtsalt ette,kuna taha sai hüdraulika ehitatud ja mitte ei saanud nii jätta.
Pean mainima,et kõik selle traktori juures on keevitatud suure trafoga ja põhiline metalli lõikamine käis kas siis viiese elektroodiga lõigates või hoopis lihtsa rauasaega. Relakast ei teadnud ma veel miskit......Smile
See keevitusaparaat oli üldse kõva pill. Ei lugenud ka see,et elektroodid märjad,ikka keevitas....Big Grin Võisin täitsa maast võtta elektroodi ja keevitamise ajal see isegi auras ja ajas küljepealt vett välja nagu mahlakask.Big Grin Praeguse aparaadiga muudkui toksi,säde kaob vahelt ära. Ajaviiteks panen edaspidi sellest aparaadist ka pildi. Hetkel selle marki ei tea,kuid oli selline roheline kast.
Selle keevitusaparaadiga oli ükskord lausa pull lugu. Nimelt hakkas teine ükskord suitsu välja ajama. Kärssaski sunnik läbi. Aparaati lahti arutades oli üllatus suur. Nimelt olid rotid tassinud keevitusaparaadi kolu konte täis....Toungue ,ehk siis koera tagant varastati kondid ära ja tassiti panipaika. Need aga hõõrusid isolatsiooni ära,sest aparaat ju surises ja värises......lõpuks oligi asi lühises. Sellel olid all kaks alumiiniumist mähist. Kordategemine oli ka suur töö. Harutasin trafo laiali ja võtsin mähise välja,harutasin lahti ja viisin keevitada. Viljandis siis keevitati asi kokku ja häda polnud midagi. Mähkisin siis traadi uuesti isoleeriga üle ja kerisin tagasi pooliks...... Käib aparaat siiamaani,kuigi 7 aastat pole vaja läinud......

[Pilt: 20540499f9f7e5_l.jpg]

Algul polnud mul bensiinipaaki ja kasutusse läks siis jällegi vana hea Druzba paak. Aitab igas olukorras. Muidugi selle täitmine osutus väga vaevaliseks,sai ju kütus koguaeg otsa. Mõne tiiru sain teha ja oligi jälle koss...seismas. Hiljem leidsin 69 väikese istmealuse paagi,mis rändaski istumise alla. Seda muret enam polnud,et nii kähku kütus otsa sai. Kuigi heinategemise aegu sai seegi paagike pidevalt tühjaks. Pobi mootor oli üks paras lakekrants. Eks see mingi UAZ karbuss oli ka abiks. Samas oli see mootor üks hea käimamineja-korra vajutasid ja kohe käis. On olnud juhuseid,et 5 a. seisnud masin läheb praktiliselt esimese käivitusega. Hea pika kepsuga mootor on.

Järgneb....
Vasta
#12

Õhtust!
Panen siis pildi keevitusaparaadist,millega aastaid keevitasin. Kõik materjalid said siis selle aparaadiga ka lõigatud. Eks muidugi rauasaag oli ka võimalusel kasutuses. Aga elektroode oli lademes ja muudkui lõikasin.....

[Pilt: 20923463efba47_l.jpg]

Keevitusaparaadil alumiiniumist mähised.....

Kahjuks selle aparaadi marki ei tea siiani ja pole ka teistel sellist siinkandis näinud. Kui nüüd keegi tunneb selle ära,oleks tore teada saada. Umbes viis-kuus aastat tagasi jäi sellega töö ära,sest peakaitse väsis ja loopis koguaeg korki välja. Mõni aasta tagasi pandi külasse uued liinid ja plaan siis asi jälle töökorda sättida. Peakaitse ka 32A ja sellest peaks vast piisama,et kolme millimeetrise elektroodiga korralikult keevitada. Kas ka 5mm. elektroodiga lõigata saab.........ei oska öelda. Kõhutunne ütleb,et vist jääb peakaitse lahjaks....... Toungue
Vasta
#13

Päris hull aparaat. Mina sellist küll vooluvõrku ei julgeks lülitada. Ei oma just väga usaldusväärset väljanägemist.Toungue

Kus viga näed laita, seal tule ja laida!
Vasta
#14

(20-06-2012, 23:39 PM)bonx Kirjutas:  Päris hull aparaat. Mina sellist küll vooluvõrku ei julgeks lülitada. Ei oma just väga usaldusväärset väljanägemist.Toungue

Igati usaldusväärne aparaat....Big Grin Kunagi oli ka korralik kest ümber,kuid rotid tassisid kondid kolusse ja mähised põlesid läbi.......sellepärast siis saigi see kest minema loobitud,et asi lõplikult tuksi ei läheks.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne