Hullud Kukkumised...
#61

minu kukkumine siis selline :sõitsin enda tehtud 125-se miniga ees jawa ja taga delta ratas vattasin et vasakul tee ääres hea lahtine killustik tahtsin seal siis kannakat panna kohapeal ja tuligi hästi välja kuni tagaratas jõudis kõva tee peale ja tõmbas noka lendu ja nagu alati ketsi laskmisel hidsi näppu siduril , vajutasid käbe sidurit ja siis nokk langes mota oli paremale viltu lenksud ka keeratud paremale ja maandudes lendasin aeglaselt üle ratta uue killustiku otsa. ai need teravad kivid surusid nahka auke.




ja teine kord oli ka sellesamaga sõites. olime kolmekesi karjääris sõitmas ja vaatasin et keset teed väike künkake võtsin siis hoogu , mingi kolmandaga sain tuurid ülesse ja hüpesse, maandudes sain aru, et olin natuke kõrvalt hoogu võtnud, sest ees oli kallas, tahtsin ära keerata aga ei jõudnud ja sõtsin alla mingi 2,5 meetrit ja siis kukkus veel masine kah peale. kõik küljed olid nii järsud, et 10 minutit tõmbasime kolmekesi tsikklit välja. õnneks midagi erilist ei juhtunud peale porika väändumise . põlv kah valutas paar nädalat
Vasta
#62

Nuh, kas kellegil pole siis midagi libeda teega ka juhtunud?
Minul on kahjuks masin (delta) katki....Sad

Vene Masin: Ehtne Ja Hää Smile
www.ladaklubi.ee
Vasta
#63

nii hulllusti kukkusid???
Vasta
#64

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Raigo
nii hulllusti kukkusid???

Ei kukkunud, tahab lihtsalt juppide vahetust...

Vene Masin: Ehtne Ja Hää Smile
www.ladaklubi.ee
Vasta
#65

mul siis on stella ja sellega sai niimoodi käplakäidud,et sõitsime samuti kahekesi,kiirus ei olnud suur mingi 20 oli sees kuid järsku ei tea millest viskas ketti maha,tee oli kruusa oma ja koosnes imepisikestest kivi tükikestest,kuid käbla oli mõnusalt valus haavad olid õli täis kuid peamine mõte oli ikka ,et pohhui need haavad,mis tsiklist sai.
Vasta
#66

ma sõitsineile maal enda 125suzuki krosseriga ja läbisin just yhe kurvi ja tahtsin peale kurvi kyle ette lasta lykkasingi 4ndalt 3ndale ja andsin vähe gaasi ja läks ilust külg ees nii et lenks ja kere lid peaaegu 90kraadi aga selle ilusa ilmaga oli yhekoha jumala kuivaks sulatand ja hops olingi külili, õnneks midagi ei juhtunud tsikkel püsti ja edasi
Vasta
#67

Aasta oli vist 91 Pärnus ,praeguse Pika tänava üleminek Riia maanteeks.Sealt linnapoolt tulles on selline parem kurv,oli süda suvi ja talongi aeg.Sai siis Lepa ärist kaks pudelit va hundijalavett ostetud ja kiirustatud neid tarbima minema.Tollal oli lubatud kiirus 60 km/h ja nii ma sinna kurvi ka läksin(südasuvi ja asfalt kare,aga võta näpust )-kesk teed oli pigi üless sulanud ja nagu ma esimese rattaga sinna peale sattusin, oli ratas külili.Sai tehtud päris pikk liug laibakate ja jalatoe peal(õnneks sadulast välja ei visanud)---Tulemuseks oli parema laibaka õhemaks kulumine ca 2mm ja kulunud rahakott teksade taskus.Tänan siiani õnne ,et ei juhtunud ühtki liiklusvahendit sel hetkel vastu tulemas--oleks olnud kindel kabeli mats.
Rattaks oli Jupiter 4

ps pudelid jäid terveks ja kulusid marjaks ära
Vasta
#68

kuus aastat tagasi 14. juulil sõitis mu sõver vana voshodiga kurvist otse ja kurvis oli kiviaed aj yks suur kiva ... kui ma 3 minti pärast syndmuskohale jõudsin,siis polnud tal enam poolt pead alles jäänud ja kõik kohad olid verd täis... olgumuld talle kerge...


aga ise olen kah saanud \"varases nooruses\" punnvõrril taga joosta ja eelmine suvi tahtis jawa360 mul istumise alt jehhat panna... kiskus esiotsa pysti ja hakkas minema, aga õnneks sain gaasi maha ja pidurid peale...

isa lendas arctic cat zr440 ga nii,et saapad jäid saani peale..Big GrinBig Grin
ja peale seda ta enam selle masina selga ei istuBig GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin

Vasta
#69

Sai kord oma kardiga talvel ringi kimatud. Lumi oli kõvasti kinni sõidetud ja tee tasane. Vajutasin siis nii, kuis mootor välja andis ja võtsin igat kurvi täie mõnu ning suure kaaregaToungue Sain siis sirge peal suure hoo sisse ning tahtsin pikka lauget kurvi nagu pedanipoiga võtta, aga tagarattad vajusid soonde ning tagaots läks käest nagu niuhti. Õnneks oli seal teeääres korralik lumevall, sinna sisse ma kadusingi... Algul ei saanud midagi aru, kuna ei näinud miskit. Siis hakkasin taipma, mis juhtus. Vääääga raske oli sealt hangest välja ronida, korralik aurupilv oli ka ümberringi, mootor susises nigu vanakurat. Sõber Heilts tormas naerukrampides sündmuskoha poole, a ta eriti kõndida ei suutnud. Muutkui hoidis kõhust kinni ja naeris, lõpuks kukkus mahaBig Grin Kahju aind, et pilti ei teinudSad
Vasta
#70

kardiga sõites tuli meelde veel selline juhtum, kus aastad tagasi käina rajal trenni käisime tegemas (loe: ilusat ilma nautimas). ainult 3 karti rajal, aga ike suutsime teineteist üles leida. viga oli see, et 50 cc (2tk) olid korraga rajal 125-sega. väikeste kartidega olid ikka väga noored poisid ja neil kogemusi suht vähe (ega ma ise selajal palju parem polnud). pani siis üks kurvis tähele, et ma tagant kiiremaga tulemas ja sirge peal andis teed. seda aga viimasel hetkel ja juhtumisi oli see sama hetk, kui mina temast samalt poolt mööda hakkasin minema. rattad said kokku ja mu tagumik käis väääga kõrgele. õnneks oli maandumine ikka kahel rattal, kuigi läks ikka väga napilt. poiss ise ehmatas nii ära, et sel päeval enam karti ei istunudki.

moraal: ega see mingi eriline juhtum polegi, neid murtud rangluid ja kahel korrusel sõitmisi tuleb kardiga ikka sageli ette. tahtsin tähelepanu pöörata nendele noortele uljaspeadele, kes kogemata hoopis sigadusega hakkama saavad. peeeris palju siklimehi on seetõttu elu kaotanud või võsas käinud (näiteid pole vaja kaugest ajast ja kaugelt maalt otsida).
Vasta
#71

ex mullgi ole oma vitsad olnd.näiteks ükskord tuli sõber tagant oma minskiga ja ei taiband et ma tahan ära keerata.ja siis tuli ta mulle mingi nurga all sisse nii et ma jalg jäi tema minski piduripedaali ja minu jupi käigupedaali taha kinni ja väänas mu pahkluu pea teist pidi ja lammutas mu väikesel varbal tüki otsast.muidgi veel kruusal libisemisest väiksemad kriimustused,tsiklil esituli puru ja porikal kõva mõlk.sõbral häda mitte midagi.mina aga lasin sõbral tsikli käima lüüa,istusin,jalad ühe külje peal ja sõitsin koju välja,mis oli u 4 km.seal jalg jäässe ja viina sisse kallama et see kuradi valu järele annaks.jalg igaljuhul tõõtab veel.
ka oma bagiga sai korralik pauk pandud.pisine promill sees,pingutasin ühes kurvi üle ja lõhkusin roolivarda.ise muidugi ei saand aru.talda edasi,pohhui.kuid siis tuli kurv ja ma avastasin et ma liigun mingi 50 km/h puu poole ja üks ratas ei keera vaid laperdab niisama.tegin mis suutsin kuid ikkagi niitsin ühe puu maha ja teise hooga sisse.pauk peaga mõõda rauda nii et kõrvast tuli tükk välja.mul pilt taskus,verd jookseb ojadena.ärkasin üles,kobisin bagist välja,kukkusin,koperdasin veel natuke ja pilt taskus.järgmine pilt haiglast,kus mulle kõrv tagasi õmmeldi.menti ei teatatud,pääsesin sellest.bagil aga mõlemad rooli vardad purud.
Vasta
#72

metallmees Kirjutas:isa lendas arctic cat zr440 ga nii,et saapad jäid saani peale..Big GrinBig Grin
ja peale seda ta enam selle masina selga ei istuBig GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin

Tjahh, kui kelkudest juttu, siis sai kah eelmisel talvel kõvasti lustida. Käisin minagi pisut paarutamas,LYNX kelguga õhtupimeduse varjus. Sihuke koht kus maantee kõrval jalgrattatee, sääl kahe tee vahel siis sõitsin, kuna kummalgi pool oli lumi kenasti ära lükatud aga veolint vajab niiskusega määrimist. Sääl vahepeal aga kohev lumi oli, natukene nõlvapealne, sõitsin siis miski 80-90km/h. Nõlvak aga vahepeal järsemaks muutus, kelk viltu ja pidi kogu aeg raskust vastu hoidma, et otsekursil püsiks. Kui siis sel kiirusel laternapost u. 15 lenksust kaugemal mööda viuhahtas, võttis junni natuke jahedaks. Mõtlesin rattateele tagasi keerata aga nõlvak juba päris järsk ja saha lükatud lumevall peale selle, ei julend sinna peale sõita, et äkki läheb kummuli. Eespool nägin ristuvat teed, vaatsin mina- see just sobiv koht kõrvale keerata. Keerasingi aga hämaras ei näinud eemalt, just sinna nurka oli sahaga õige uhke lumehunnik kokku lükatud. Säält mina siis uhkesti hoogu sain ja ilusa hüppega üle kõnnitee lendasin, õnneks oli teisel pool ka tõusev künkanõlv, sinna võttis kelk hoo maha, sest lendamise päält kukkusin ise küüdist ning jalg jäi kuskile raua vahele kinni, mõned meetrid ainult lohisesin järele, siis jäi see krempel seisma. Istusin seal siis ja kiskusin rahustuseks suitsu, siis kimasin teed mööda edasi. Üksjagu ära ehmatas küll, kuigi viga õnneks ei saanud. Kahjuks-õnneks keeras sõber samal öösel kelgu tuksi, õhtuti parandamine viis tasahilju paar nädalat ja siis oli juba kevad käes ja lumi läinud, ei pääsenud siis rohkem lõhkuma.

Terv. Ivar

loll on loll olla.
Vasta
#73

See pole küll kukkumine ,aga naljakas sellegi poolest.Olin u 15 aastat vana ja naabripoiss andis enda uue MT 10-36-ga metsas sõita.Tee oli selline paras metsavahetee,kitsas ja käänuline,tavaliselt seal keegi ei sõitnud.Tuul oli ühe männi maha murdnud ja see vedeles üle tee,mitte päris risti,aga nii 45 kraadise nurgaga mööda teed maas,känd oli nii 3 meetrit kõrge ja puu läbimõõt nii 15 cm.Millegipärast oli tee märg,kuigi vihma ei sadanud.No sõitsin ma siis selle tsikliga ,kuni puud kohtasin.Pidasin ilusti kinni,esiratas vastu puud,naabripoiss korvist õpetas,et jõnksuta siduriga ja katsu esiratas üle puu saada, ja siis korvi ratas ja siis tagaratas.Minu tsiklisõidu kogemused olid siis veel tagasihoidlikud ja siduriga jõnksutamisest ei teadnud ma mitte muffigi ,jõudu ka eriti ei olnud ,et nii suurt tsiklit kinni hoida.Ma siis üritasin.No lühidalt öeldas tegin siduriga jõnksu,aga see esiratas ,no ma ei tea,see keeras enda vasakule, ja siis mul libises sidur näppude vahelt lahti.Aga gaas oli mul kindlalt peos.Igaks juhuks keerasin gaasi.Siis käis üks kõvem jõnks.Naabripoiss lendas korvist välja,sest korvi ratas hüppas üle puu.Seega korvi ratas oli ühel pool puud,tsikli omad aga teisel pool.Gaas oli peaaegu põhjas, käik sees ja siduri üle kontroll kadunud.Ees oli selle murdunud puu känd, nii kolm meetrit kõrge.Järgnevat on raske seletada,te võite seda vaid ette kujutada.Kirjeldatud manöövri lõppedes avastasin,et naabripoisi peaaegu tutikas tsikkel oli ühel pool kändu,korv teisel pool ja nende vahel oli känd,mida osaliselt varjas murdunud tuuleklaas.Murdunud oli tegelikult veel palju asju.Osa nendest murdsin mina,kui läbi (või üle) tuuleklaasi lepikusse lendasin.Ja kui naabripoiss teadvusele tuli ,siis murdusid mõned asjad veel (vähemalt mulle tundus nii),kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.Tsikli kätte saamiseks tuli igatahes külgkorv küljest ära monteerida.Järgneva osa suvest sisustasime selle tsikli remontimisega.Sõta ei ole mulle rohkem antud selle tsikliga.Seda oligi karta.
Vasta
#74

Ükskord ma kukkusin ka.Läksime sõbraga Jawadega pidusse.Oli kokku lepitud,et paneme tsiklid ühe tuttava juurde,kes elas klubist tiba kaugemal.No sõitsime siis klubist mööda,mina enda Jaffiga ees ja sõber taga.Ja seal klubi juures üks tibi lehvitas mulle.Ja naeratas.See oli üks kuradi ennast täis tibi muidu.Ma ei suutnud seda õnne nagu hästi uskuda,et ta mulle naeratas-lehvitas.Igaks juhuks tallasin hoolega pidurit.Sõber jällegi vaatas ringi,et kellele see tibi küll võis lehvitada?Sõbra tsikli eripäraks olid vääääga laiad laibarauad.No prema poole laibakaga äsas ta minu tsiklile tagant sisse.Kuna ma seisen peaaegu keset teed ja vahtisin seda tibi,suu pärani.Minu tsikli eripäraks oli see,et sadula nahk oli lahti tulnud ja see oli ühe väga kavala plekk-klambriga oma kohale alt servast kinnitatud.Peab veel mainima,et korralikud noormehed käisid pidus sellel ajal viikaritega,kuluvad olid nii kallid,et tsikli hinna eest oleks ühe sääre võib-olla saanud.Igatahes sõitis see sõber minu tsiklile tagant sisse,minul olid jalad kindlalt maas.Tsikkel pani jalgevahelt ajama.See plekk-klamber haakis ennast minu viikarite parema sääri külge ja tegi viikaritest midagi kauboide rodeo-pükste laadset, säär oli hargivahest kuni alla serva lõhki.Ise ma lendasin üle enda tsikli ja siis veel üle sõbra tsikli ja maandusin tee serva.Kogu see komöödia toimus põhimõtteliselt klubi õues ja publikut igatahes vähe ei olnud.Hea ,et kondid terveks jäid.Korjasime oma kola kokku ja sõitsime koju tagasi varustust lappima. Me ei olnud sellel peol eriti oodatud külalised.Pea-aegu oleks selle tibi pärasts surma saanud.
Vasta
#75

ma kyll korra juba rääkisin oma õnnetustest aga üks jant juhtum jäi kahe silma vahele.oli siis nii et rallisime sõbra ja vennaraasuga jää peal.mul ja sõbral oli voshod-2 ja vennal kavrovets.sõber siis mõtles oleks hea minna ja vaadata mis kaugemal on.seal oli aga liivaga kaetud jää ja see oli vääga nõrk.mina talle järgi.tüüp oli u 30 meetrit sõit kui äkki käis esiratas läbi jää ja mees lendas üle lenksude nii et kündis ninaga paar meetrit jääd üles.tüübil nägu ribadeks,verd igal pool ja poisil pilt kustus.mina pääsesin õnnelikult.nii-kui nägin et mees läbi käis,pidurdasin ja lõpetasin esirattaga jääs.tõmbasime vennaga tüübi jääst välja ja ajasime jalule.siis nägime et mehel on nina äärde sisse läinud mingi sendise läbimõõduga jäätükk.muidugi,tüüp läbimärg,nägu verega koos ja riided juba jäätumas(väljas oli u 10 celsiust).tõmbsime tsikli august välja ja panime käima(käivitus,mis sest et oli üleni vee sees).ma sõistsin sellega minema,kukkund ja veritsev mees taga.tüüp sai ainult kerge nohu ja väga armilise näo.
Vasta
#76

jh mul ka minsk tõmbas 60 pealt käest õnnex otse põllule ja seejärel käblaSmilenaca oli verine aga elas üle
Vasta
#77

mõhhõõõ
Kahe laksu omanik.
Esimene jäärajal õnnestus komerattaline roller Muravei kurvis üle kuudi käia(mingi mätas oli jää seest väljas).
vigastused: isiklik uhkus ainult
Masina vigastused: kaduma läks 120A/h traktori aku.
Teine soolo uraliga, nimelt on meil siin sillake mis on otse kurvi peal. Loomulikult hindasin ma kiirust valesti erti siis kui masinal puuduvad igasugused pidurid ja lendasin kurvi nii 70km/h silla betoon postidest sain õnneks mööda kuid sealt läks esiratas teelt välja. Maa oli aga selle koha peal nii pehme et, esiratas kündis sügava vao maha. Ise mäletan veel lendu läbi esi tuule klaasi väike sato ja maandumist seliti.
Vigastused, välja väänatud jalg,kets oli kadunud, 2 min käis pea ringi hullukanti,
Masna vigastused: Esi tuule klaas pooleks, plekkondel mõlkis peegel murdund, paak mõlkis, suunakad katki, esituli
Vasta
#78

ehhe, irw, mõned yli naljakad aga jah vigatest õpitaxe, tunnen kaasa kõigile kes masinat ja ennast lõhkundToungue mul kah yx kukkumine juhtundWink nii sain kovrossi maalt ära toodud ja suur kamp poisse kohal, nuh tahtsin kah näidada mida masin suudab ja umbes 500meetrisel teelõigul võtsin masinast viimast nuh oli midagi 80-90 sees ja ees jõgi, sild yle selle ja siis kurv, nuh lollipeaga ja väheste kogemustega ei osanud midagi tarka teha vaid vajutasin siduri alla ja lasin gaasi maha aga miski pärast ei kasutanud ma pidureid mis olid olemas ja toimisidWinknii juhtus et kuidagi kiirelt jõudisin kurvini ja keerasin lenxa põiki ja ja muud midagi kui stikliga kylili lohisedes paarmeetrit tihedas võsas, stiklil ei juhtunud õnnex midagi hullu sest pehme pinnas, ainukesex veax jäi masinal kõver jalatugi, endal marraskil jalg ja käsiWink teistel naeru kui paljuBig Grin õnnelik õnnetusToungue
Vasta
#79

Mina olen sõitnud põhiliselt säärekateka ja miniga. On õnnestunud ka kukkuda aga midagi erilist pole juhtunud. Esimene juhtus sellega: http://www.pilt.ee/view/101670/ , läksime sugulasega sõitma traktorite tallatud põlluteele. See oli libe ja märg, aastaaeg oli sügis. Siis olid all veel õhukummiga rehvid aga üsna kulunud ja nii ma sinna mudasisse käppapidi kukkusin. Säärekas jäi terveks aga siiski oli mudane. Teine juhtus selle samaga. Sõitsin mina mööda kruusateed, gaas oli muidugi põhjas( max45km/h) kuna kummid oli pehmed siis oli sõit mugav ja siis oli üks suurem lohk tee peal. Lajatasin sealt täiega läbi, ja sel hetkel kui olin just lohu põhjas murdus sadul ära koos toruga. Nii ma sinna kruusapeale sadasin, gaas aga oli ikka põhjas, mootor jäi tööle. Esimene asi oli mudugi mootor seisama ja alles siis valuBig Grin. Vanaema juurde oli sealt lükata u. 1km, pidin sadulat koos toruga ka tassima.Nüüd on sadulatoru sees veel üks metallist pulk ja enam ei murdu see kuhugi. Siis olen veel kukkunud teise säärekaga, kaks korda. Esimene kord oli käimalükkamise pealt. Muidu läks käima ilma gaasi andmata, siis ei tahtnud minna ja väänasin gaasi põhja. Nii kui käima läks tõmbas kohe käest ära, ühel poole oli auto ja sinna vastu poleks olnud eriti soovitav. Tõmbas esiratta mast lahti ja kukkus siis surnult maha(säärekas) ja mina selle peale, oi-oi kui valus oli kukkuda peaga vastu raami. Siis kiiresti püsti, nägijaid oli ka, vaatasin sääreka üle: esihark oli kõver ja raam ka. Sõidan vahel sellega praegugi. Sellega kukkusin talvel. Sõitsin maal külavahe teel, tee oli sininejää( kiilakas) sooned olid ka sees. kuna mul gaasirull ei tööta siis ühe käeda tõmban gaasi trossi ja teisega juhin. Tee peal ei kukkunud, kui jõudsin viljakuivati mäe otsa ja jäin seisma, nii kui jala maha panin, nii kohe käntsa käisin ja just jalaraua peale. Jala peal on siiamaani arm. Säärekas jäi muidugi terveks jatagasi sain ka sõita. Siis üks OT juhtum sealt lähedalt. Veati põlevkivi veoautodega, üks mis vedas oli Kraz 257 käruga. Ilm oli halb ja võib olla oli juhil ka midagi. Oli ristmik ja seal oli saareke, rohi kasvas peal ja ääres olid äärekivid ja keskel kasvas tamme puu. See Kraz tuli täislastis ja pani otse, tamme võtis jalalt maha, koos juurikateka tuli välja. Ja sellest ajast peal poel seal enam tamme puud.
Vasta
#80

Panime ühe sõbraga eelmine nädal rolleriga kärna....Big Grin mina olin õnneks taga ja sain vähem kannatada. Ajasime lihtsalt pidurid sassi....pani esipidurid kohe põhja ja tõmbas lenksu risti....Tüübil oli ikka põlv jõhkralt katki...Roller õnneks terveSmile

Cool
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne