Pisike Polski Fiat - 126 - ehk Maluch ´97
#61

aeg lendab linnutiivul (millelel on turbo sisse söödetud) Toungue
aga seni kuni kõik rallitasid siis mina sattusin jälle garaazi

tegin seal ühte ja teist AGA jäin toppama tagumiste rattalaagrite pingutamise juurde. panin sinna juba varem uued laagri koos nn. remont komplektiga aga jäid siiani pingutamata.
ehk keegi kes teab see nüüd siis annab nõu.

tagumine rumm ehk selle võll on põhimõtteliselt kahe vastastikku asetseva koonusrulllaagri peal/sees.
nende vahel käib aga puks mida inglise keeles nimetatse nii ja naa
küll lihtsalt spacer, küll distance spacer aga ka collapsible spacer.

ehk laagrid on nn. puki sees ja toetuvad välimise saalega randi taha mis ei lase neid omavahel lähemale tulla ning sisemiste saalede vahele käib see vahepuks.
mure on aga selles, et see puks seal vahel on pikk ja ikka nii pikk, et pingutades tavapärase padruni sabaga jääb võllile ehk laagritesse loks sisse - ei tõmba koonuseid kokku - ei jõua

ksf Parmhot on seda ise kogenud ja tema lahendas asja lihtsalt - viskas selle puksi sealt laagrite vahelt minema ja pingutas laagreid tunde järgi kinni.
remondimanual räägib puksist ja, et vaja on pingutada kuni teatava veere takistuseni.
laagrite müüja ja nende autode FAN! ütleb, et peab suure jõuga pingutama kuni loks vahelt ära kaob. ja ütleb et ilma selle puksita asi ei toimi korralikult vms. lisas et tema pingutab neid 1m "sabaga".

kuidas siis on kas selline puks laagrite vahel mida peab jõuga lühemaks pressima saavutamaks sobilik pikkus on siis tavapärane, kas
see peab seal vahel olema või võib ka loobuda või mis ....

pilti kah siis

skeem selline
ehk see punaste joontega laagri mäng (simmerling, stopper, laager puks, laager, stopper, simmerling) käib siis selle neljakandilise kraega laagripuki sees. puks on seal keskel laagrite vahel.

[Pilt: rear-wheel-bearing-kit-for-one-side-fiat...00-all.jpg]
Vasta
#62

Orginaal varuosaga tegemist? 4263988 ? Minu kogemuse põhjal B-osad vägahästi fiati puhul ei töödanud.
Vasta
#63

Pisikesest Poolakast ei tea midagi, aga analoogne süsteem on kasutusel enamikel veokitel. Laager ei ole tapil kuigi suure istuga ja fikseeritaksegi külgsurvega, e. mutter julmalt kinni. Kui mingi laager on kinni kiilunud ja ringi peal käima hakanud, kulutab puksil nõndapalju otsa maha, et uus laager hakkab peale pingutust pooma. Siis tuleks teoreetiliselt uus puks osta, aga praktilises elus reguleeritakse ta vastava paksusega terasseibiga õigesse pikusesse. B- laagrid on tihtipeale niipalju originaalist erinevad, et puks jääb kas lühikeseks või pikaks. Järgneb uue laagri ost, või puksi pikkuse kombineerimine vastavalt maitsele. Kaasaegsete sõidumasinate laiade kaherealiste rattalaagrite kinnituspõhimõte on ju samuti analoogne. Sisemisi saalesid on tegelikkuses kaks ja need tõmmatakse samuti lõpuni kokku.
Mina prooviks seega puksisüsteemi säilitada.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#64

Olen isand Wiki432-ga samal nõul - puks peab jääma, tuleb asi paika sättida.
Wiki432 seletas üldjoontes asja ka ära, miks.


Vasta
#65

Mina teeksin puksi lühemaks.
Vasta
#66

natuke uurisin seda asja veel laiast internetist
mind kõnetas esmalt see ingliskeelne väljend "collapsible spacer"
mis siis tõlkes on: kokkupandav, kokkukukkuv, volditav, vms.

vaadates netis riingi selle sama märksõnapaariga ja lisades sinna viite rattalaagrile leidsin mõned foorumiteemad kus arutati ka teistel autodel sama asja.
enamsti oli rahval mure, et seda puksi pole saada ja siis nad uuendava vana, et seda taaskasutada (kuumutavad ja "sirgendavad" vms.)
sain aru, et see puks on ühekordse kasutamisega ja igal vahetamisel pannakse uus.
ehk kokkuvõtteks peab selle puksi siis jõuga tõmbama seal laagrite vahel kortsu, et saavutada sobiv pikkus.

puksi lõikamise/lihvimise vms. lühemaks tegemisega ei jõua kaugele sest laagrid kuluvad ja jälle on puks pikk seega vaja jälle modifitseerida. tegelikuses on siis vaja jälle peale keerata ja puksi veel lühemaks suruda.

AGA mina hetkel veel ei mõista miks see puks seal vahel üldse on ?
ainuke mõte oli et see puks ühtlustab laagrite vahel neile mõjuvat külg koormust. ehk muidu saab kurvis üks laager koormust rohkem kui vaja.
ehk kui suur on see patt kui seda seal ei ole ?
hetkel on ta mul olemas ja kindlasti proovin ka seda "lõõtsamängu" selle puksiga, et teda kokku suruda aga kui ei jõua või tundub liigse vägivallana siis kas võin selle üldse ära jätta ?

õnneks fiatile müüakse neid pukse veel küll ja veel ja ka laagritest eraldi - ei pea ostma tervet komplekti.

lisan siia ka ühe läbilõike pildid sellest kooslusest.
kus siis näha, et laagrid on fikseeritud kaugusega välisest saalest ja pingutamine käib sisemise saale seest ja nende vahel on see kurikuulus puks.

[Pilt: 20140227_081127.jpg]
Vasta
#67

Too puks ehk siis mõeldud töötama samamoodi nagu diffri crush sleeve? Et mutrit pingutades surud puksi täpselt niipalju kokku kuni normaalse veeretakistuse saavutad.

edit: jõudsid ise ette oma järeldusega Smile
Vasta
#68

Ma küll ei suutnud seda puksi kortsu keerata, lõtk jäi päris korralik sisse, nüüd sõidan juba mitu aastat ilma nendeta ja pole häda midagi.

Cinquecento
Vasta
#69

Kui on kortsuminev ja ühekordne puks, on puksile sisse treitud kohad, kust asi peaks kontrollitavalt volti minema. Veomasinatel on paksu seinaga toru, see ei peandu kuidagi. Veokile mõjuvate jõudude suurus on muidugi ka kordades erinev sõidumasina omast.
Sama mõttega puksi leiab muideks VAZ-iliste reduktorist. Teo laagrite vahetusel oli tihti probleem lühikeseks jäänud puksiga, mida sai siis õhukeste terasseibidega pikemaks reguleeritud. Sai proovitud ka treipingis pikemaks rullida, kuid efekt ja usk asjasse oli väike. Seibid toimisid perfektselt.
Lisan ka pildi punniläinud VAZ-i puksist, et tekiks arusaam, mis umbes puksiga juhtub.
[Pilt: 19-2121-16-07-11.jpg]

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#70

(27-02-2014, 10:17 AM)Wiki432 Kirjutas:  Kui on kortsuminev ja ühekordne puks, on puksile sisse treitud kohad, kust asi peaks kontrollitavalt volti minema. Veomasinatel on paksu seinaga toru, see ei peandu kuidagi. Veokile mõjuvate jõudude suurus on muidugi ka kordades erinev sõidumasina omast.

puks ise on siis selline

https://www.fiat500ricambi.com/fiat500/U...age/AA1017

(27-02-2014, 10:09 AM)parmhot Kirjutas:  Ma küll ei suutnud seda puksi kortsu keerata, lõtk jäi päris korralik sisse, nüüd sõidan juba mitu aastat ilma nendeta ja pole häda midagi.

just see kogemus ühelt poolt
ja siis tõsise 126fan´i ja klubi ning varuosa poe pidaja sõnad, et puks PEAB olema ja ilma ei toimi
need kaks erinevat arvamust ajavad asja keeruliseks Cool

samas ei maksa need laagrid palju ja nende vahetus pole keeruline mistõttu võib ka ilma puksita lasta asja kasutusse teadmisega, et võib kiiremini otsa saada.
Vasta
#71

Kui puks on liiga kõva juhtunud, siis trei natuke keskelt õhemaks. Nagu eelpool juba mainitud, on selline reguleersüsteem kasutusel reduktorites.
Sinu punni lähisugulasel Ladal on just selline sistem reduktori teo laagrte regulliks. On toiminud ja toimib edaspidi perfektselt.
EDIT Just, Wiki on lisanud minu mõttes olnud pildi.
Vasta
#72

küll ma ta kokku pressin - võtan meetrise toru ja kukun väänama.
jõud on taga - ütles karu suvel suusatades Toungue

aga kas keegi oskab juhtida täheleapnu sellele mis on halvasti kui teda seal ei oleks vahel.

ksf Parmhoti kogemusel ja juba aastate jooksul ütleb nagu ei juhtu midagi halba.
Vasta
#73

Muud ei tule negatiivsest ette, kui et laager, mis on istuta võllil, hakkab võlli peal ringi käima, ja treib selle peenemaks. Laagri paigalpüsimise antud konstruktsioonis tagab ainult külgsurve. Kui puksi pole, ei ole ka pingu. Veomasinal tähendab selline laagri ringiviskamine sillatala vahetust, siin on tagajärjed palju odavamad.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#74

(27-02-2014, 11:22 AM)Wiki432 Kirjutas:  Muud ei tule negatiivsest ette, kui et laager, mis on istuta võllil, hakkab võlli peal ringi käima, ja treib selle peenemaks. Laagri paigalpüsimise antud konstruktsioonis tagab ainult külgsurve. Kui puksi pole, ei ole ka pingu. Veomasinal tähendab selline laagri ringiviskamine sillatala vahetust, siin on tagajärjed palju odavamad.

ja jah selles mõttes küll, et laager on tugevama istuga välissaalega laagripukis aga võll käib tunduvalt kergemalt sinna sisse
ja lõpuks surutakse sisemised saaled pukside ja kraede vahele kinni mis tõesti välistab nende "ringi tõmbamise".

eks siis tuleb pisikesele autole suure jõuga läheneda Toungue
Vasta
#75

See, et ta nii suurt jõudu tahab pingutamisel viib mõtte isetehtud puksile, mis on vales mõõdus või valest matejalist.
Võibolla on ka laagrid kunagi vahetatud "mittemõõdus" laagrite vastu.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#76

ei ei laagri ja puksi komplekt on kõik uus ja oli pakendatud komplektiks.
ja olen saanud veel kinnitusi, et peab jah jõuga kokku pigistama selle puksi
läheb ta siis paunaks või kortsu või ... aga läheb (peab minema) lühemaks

ehk õiges mõõdus puksi kasutamine oleks ajutine lahenus seniks kuni laagrid natuke kuluvad siis peaks jälle laagrid lahti kiskuma puksi välja ja lühemaks tegema ja kuidas sa teada saad kui lühikest või pikka puksi on vaja.

praegu tõmbad jõuga lühemaks ja kui laagrid kuluvad tõmbad veel lühemaks - vähemalt selline on idee ehk teooria

vaja nüüd üks rikutud simmer asemele leida ja siis vabal ajahetkel pikema toruga ründama seda poola kätega loodud itaalia laiutist.
Vasta
#77

(27-02-2014, 20:04 PM)MeelisV Kirjutas:  ... seniks kuni laagrid natuke kuluvad ...
No mis laagrid küll sellised on?
Rattalaagril peab olema pisikene loks. Kas see on sajandiku suurem või väiksem, ei oma enam suurt tähtsust. Ärgem lolliks ka minge selliste asjadega. Ja palju sa kavatsed sõita selle punniga?
Vasta
#78

no mine sa tea palju sõidan ehk ega isegi ei tea veel Big Grin
aga eks iga laager kulub ja koonusrulli puhul annab see ehk ka rohkem/kergemini tunda.

ksf Parmhoti kogemus telefoni teel oli järgmine:
"uus puks oli pikk panin sisse vana ja kasutatud puksi - sai OK
peale mõne tuhende sõitmist jälle loks sees ehk laager kulunud
nüüd viskasin ka vana puksi välja"

ehk mõne tuhandega tuli väidetavalt loks mis nõudis puksi pikkuse reguleerimist

ma isegi ei kujuta ette kuidas mängida puksi pikkusega lihvimise/treimisega või pikendada mingite seibidega.

ehk on ikka vist lihtsam teha nii nagu nüüd on selgunud
minu küsimus oli algselt teadmatusest ja liiga vähese jõu kasutamisest Big Grin
Vasta
#79

Kisub natuke teemast mööda, aga...
Eelpool on mainitud, et veokitel olid rattalaagitel sellised puksid vahel. Jah olid, aga seal ei olnud nad kindlasti mõeldud deformeeruma. Juba väljanägemine ise (4-5mm seinaga) välistas selle.
Reguleering käis orig. vaheseibidega, mida võeti tootja karbist ja mille kohta arvet saades, pidi tool all olema.
Nõukogude kooliga inimesed eemaldasid selle puksi kui ebavajaliku, pingutasid laagri mutri meetrise toruga, nõuka moe kohaselt, ehk puruks ja nõksuke tagasi ja rohkem neid laagri enese pärast näppima ei pidanud.
Olles vahetanud lääne masinatel rattapolte enam, kui mõistlik oleks, oli nende seibide-puksidega majandamine äärmiselt tülikas.


Vasta
#80

Täna nägin üht punast Maluchi Tln-Narva maanteel kilomeetreid võtmas. Kandis proovinumbreid, lastiks kaks sombreerodega alfaisast.

Turbonegro
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne