omavalmistatud haagiselamu - teardrop
#21
uhke ja nüüd näikse päris kapitaalne saavat. Kas oled ka kaalunud alusraami tsinkimist? Pealisehitis tuleb ju vägagi korrosioonikindel - narr oleks 5a pärast lammutada, sest alus hakkab väsima (huvitav, kuidas see "metsaleid" nüüd välja näeb?). 3x1,5m on ehk isegi mõõt, mis vannidesse mahub.
nn pop-needid on ju vist alumiiniumist: alumiiniumkarkass+alumiiniumplekk+alumiiniumneet ei oma vist mingeid galvaanikapaaride (nimetati vist nii - üks metall korrodeerub ära) moodustamise ohte?
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#22
(14-01-2012, 22:58 PM)13piisab Kirjutas: uhke ja nüüd näikse päris kapitaalne saavat. Kas oled ka kaalunud alusraami tsinkimist? Pealisehitis tuleb ju vägagi korrosioonikindel - narr oleks 5a pärast lammutada, sest alus hakkab väsima (huvitav, kuidas see "metsaleid" nüüd välja näeb?). 3x1,5m on ehk isegi mõõt, mis vannidesse mahub.
nn pop-needid on ju vist alumiiniumist: alumiiniumkarkass+alumiiniumplekk+alumiiniumneet ei oma vist mingeid galvaanikapaaride (nimetati vist nii - üks metall korrodeerub ära) moodustamise ohte?

kui nüüd aus olla siis tsinkimine on jäänud nagu mõttest välja ei tea isegi miks - mõtleme

aga milline see raam nüüd välja näeb selgub lähiajal kui vana kuut maha saab ja raam puhtaks saab nühitud.

kunagi oli isegi mõte ka alusraam koos veotiislige teha alumiiniumprofiilist aga jäin põdema

nende neetidega on jah see lugu, et vist peaks alumiiniumi panema mõtetes on olnud ka roostevaba.
Vasta
#23
lugesin sinu teemat ning oled ühe olulise asja kahe silma vahele jätnud. nimelt korrosiooni tõrje. Ära seda kindlasti unusta teha, sest eesti kliimas hakkab AL väga kiiresti korrudeeruma (mitte roostetama) ja siis on see karkass kiiresti juppideks. Kahjuks on levinud arusaam et AL on igavene lahendus, paraku mitte. jah ta ei roosteta, kuid see eest korrudeerub vägagi kergesti ja muudub pulbriks suht kiiresti.
Ise soovitan kasutada "Dinitrol" vahendit, see teeb AL kuldseks ja kaitseb igasuguse saasta eest, lennunduses peamine kaitsevahend. Kuid vaata et muretsed AL sobivat vahendit, sest sama nimetuse all müüakse ka tavalisele terasele ja messingule keemiat.

PS: Tsink ja AL ei käi kokku, neid sellises kliimas kus on õhus meresoola, mitte kasutada. Seal tekkib mõnus keemia ja varsti pole seal midagi järgi. Tsink ja teras, palun, aga mitte Tsink ja AL
Vasta
#24
[quote='moskiito' pid='275611' dateline='1326616679']
hakkab AL väga kiiresti korrudeeruma (mitte roostetama) ja siis on see


korrodeeruma = roostetama = keskkonna toimel lagunema . AL roostetab täiesti vabalt... Wink
Kuldsete kätega soss-sepp ...
Vasta
#25
väga hea hakkab tulema nõu on alati hea - kas kuulda võetakse on oamette teema ja milline nõu on parem kui teine nõu see on ka küsimus

uurin seda oksüdeerumise ohtu/võimalust

lisa infona, et nii sõrestik kui ka katteplekk on anodeeritud materjalid
probleem siis ehk keevitatud kohtades ?
Vasta
#26
(15-01-2012, 19:44 PM)MeelisV Kirjutas: väga hea hakkab tulema nõu on alati hea - kas kuulda võetakse on oamette teema ja milline nõu on parem kui teine nõu see on ka küsimus

uurin seda oksüdeerumise ohtu/võimalust

lisa infona, et nii sõrestik kui ka katteplekk on anodeeritud materjalid
probleem siis ehk keevitatud kohtades ?

keevitatud kohad on tõesti ühed ohtlikumad, kuid soolvee ja liig nisskuse tagajärjel hakkab iga metall kiiresti lagunema. seega soovitan võimalusel kogu karkass üle käia. vähemalt mina teeksin küll sedasi kuna parem karta kui pärast jaurata "krdi loll olin, oleks pidanud ikka üleni ära tegema" Smile
Vasta
#27
Raudosad võid ML -iga üle tõmmata.
Midagi väga paksu ei tasu rooste vastu peale panna. Nii ei näe sa, mis seal all toimub ja ei saa õigeaegselt meetmei tarvitusele võtta.
Teen praegu ühte mersut ja kogen juba teist korda, et mersu plekk võib paksu kaitsekihi all kohati päris olematu olla.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#28
minu eesmärk on kere sõrestik varjata välistest ilmastikuteguritest maksimaalselt
s.t. küled ja katus kaetakse väljast plekiga ja haagise alusraami ja "kuudi" sõrestiku vahele tuleb ühes tükis 5mm plastik - see peaks võtma ära võimaluse, et sõrestik üldse vett saab - kui siis vaid õhuniiskust - erinevad ühendused saavad kinnitatud kereliimiga
ilmastiku kätte jääb vaid haagise enda alusraam.
uurin seda korrosioonikaitset alumiiniumile ja ehk teen sellega üle ehk siis keevitatud pinnad.

veel mõtteid ehk tähelepanekuid ?
Vasta
#29
(15-01-2012, 12:37 PM)moskiito Kirjutas: eesti kliimas hakkab AL väga kiiresti korrudeeruma

Ikaruse vahekäigus, kuhu kingad-saapad vett ja soola tassivad, muutus alumiiniumliist kohati selliseks kissellitaoliseks massiks. Mitte kerge kiht liistul vaid just liist terves oma paksuses. Justkui rottide näritud serv jäi kui kaltsuga selle "kisselli" ära pühkisid. Laes olevatel dural torudel ja laeplekkidel seda ei olnud, kuigi õhuniiskust jõudis ka sinna, soola siiski mitte.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#30
Võiksid vanast kuudist näiteks lapsele mängumaja teha. Päris äralammutamine tundub natuke julmavõitu küll.
Vasta
#31
(15-01-2012, 12:37 PM)moskiito Kirjutas: PS: Tsink ja AL ei käi kokku, neid sellises kliimas kus on õhus meresoola, mitte kasutada. Seal tekkib mõnus keemia ja varsti pole seal midagi järgi. Tsink ja teras, palun, aga mitte Tsink ja AL
ohoh - selle peale ei oska tullagi. Minu rumalus.
aga puhtalt õhus leiduv sool nt meie kliimas küll suurt midagi korda ei saada: kõikvõimalikud (mobiili-)mastid on näiteks ülal vaheldumisi alumiiniumi (ei ole mingid erisulamid) ja tsingitud asju täis ning ei pudene sealt midagi alla. Aga jah - maanteel on muidki soolasid, kui õhus leiduv, niiet ilmselt pole hea mõte...
insenerlik lähenemine: kui suurusjärk on õige, on kõik korras
Vasta
#32

võtsin "julguse" kokku ja läksin hooga asjale kallale

fikseerisin stardipositsiooni ehk selle kuidas käru jäi maha minust eelmisest suvelõpust

[Pilt: 20120413183329.jpg]

[Pilt: 20120413183358.jpg]

tunni aja pärast oli käru kõrval juba selline hunnik

[Pilt: 20120413193416.jpg]

ja käru ise oli kaotanud oma katuse

[Pilt: 20120413193426.jpg]

möödus veel pooltund ja hunnik oli suurenenud

[Pilt: 20120413195416.jpg]

ja käru kaotused samaväärselt suuremad

[Pilt: 20120413195407.jpg]

järgneva pooltunnikese pärast võis leida hunnikust ka päris suuri tükke
ja nagu taustal nähe on käru kaotused olnud maksimaalsed

[Pilt: 20120413200454.jpg]

1:0 - mina võitsin seekord




Järgneva tunni jooksul vahetasid raam
ja kärupõhi asukohtasid ning töö jätkus uue raamiga

esmalt sai siis puhtale alusele laotatud maha küljeplekk
ja selle peale joonistatud raami kontuur
sama sai tehtud ka teise poolega

[Pilt: 20120413204132.jpg]

[Pilt: 20120413204930.jpg]

misjärel said raami keevituskohad üle pihustatud Dinitrol ML-ga

[Pilt: 20120413210304.jpg]

Seekord sai siis päev otsa - homme jälle
ehk alustan siis sellega, et puhastan raami üleliigsest ML-i jääkidest
jätan vaid vajalikesse kohtadesse sest muidu ei nakku sinna liim
ja eks siis tuleb hakata mõtlema raami katmisele plekiga
paralleelselt sellega saab tegeleda alusraamiga/veermikuga
mis tuleb puhastada, lõigata kergemaks ja värvida uuesti üle.
Vasta
#33
tänahomikune saak oli nn. veermiku raami pealt eemaldada paks kummitihend mis jäi eelmisel kärul raami ja põhjavineeri vahele
karta oli et seal tihendi all kasvab kange rooste aga see oli hoopis koht kus raam oli kõige ilusam
lasin raami traatharjaga puhtaks ja tõmbasin esimese õrna kihi värvi selga.
samas istusin ja vaatsin mis osa ma sellest raamist ära lõikan, et oleks kergem kuid ei suutnud seda otsust leida - hetkel jääb kõik alles.

ei tea palju see käru kaalub kuid tagant otsast tõstes nii, et tiisli tugiratas oli tugipunktiks tõstsin kogu käru koos silla ja ratastega õhku - arvan, et pole kõige hullem arvestades raskeid terasvelgi ja rauast flantse rummu ja velje vahel.

[Pilt: 20120414102010.jpg]

[Pilt: 20120414105455.jpg]
Vasta
#34
päeval olid muid toimetusi aga õhtu läks jälle käru seltsis

peale paaritunnist mõtlemist planeerimist ja pusimist
sai kõige keerumisem osa katusest kaetud plekiga

[Pilt: 20120414191354.jpg]

edasi läks juba libedamalt
eelnevalt joonistatud külg sai välja lõigatud,
kaetud liimiga ning raam sinna peale keeratud
ja kinni pressitud
hiljem teistpidi keeratud ja servadest kinni needitud

[Pilt: 20120414195054.jpg]

[Pilt: 20120414205224.jpg]

[Pilt: 20120414205203.jpg]

sama sai tehtud ka teise küljega
nüüd hakkab juba mingit ruumi looma

[Pilt: 20120414211510.jpg]

[Pilt: 20120414213338.jpg]

Vasta
#35
Ehk hommikul jälle uni läinud ja mõtted olid kärus juba
järgnesin ka ise mõtetele

sai siis viimane tahvel plekki ette võetud
ja sellest lõigatud tükike katusele mis veel puudu oli

[Pilt: 20120415084314.jpg]

ülejäänud tükist sai kaetud tagumine luuk

[Pilt: 20120415084352.jpg]

[Pilt: 20120415092244.jpg]

luuk valmis tuli seda ju kohe augu ette proovida Toungue

[Pilt: 20120415092345.jpg]

kuna asi oli sobiv ja miskit pahasti ei olnud
siis proovisin ka mõne neediga kohe ka hinge külge panna
tulemus tuli päris hea

[Pilt: 20120415094931.jpg]

[Pilt: 20120415095022.jpg]

ja hing oma töös ning lähivaates

[Pilt: 20120415095059.jpg]

hetkeseisuga siis kuut kinni ehk seinad ees, katus peal ja luuk küljes
nüüd vaja uksed sisse lõigata ning hakata sinna kuhu saab soojustust liimima
Vasta
#36
(14-04-2012, 12:49 PM)MeelisV Kirjutas: ...samas istusin ja vaatsin mis osa ma sellest raamist ära lõikan, et oleks kergem kuid ei suutnud seda otsust leida...
Vaata nüüd sama pilguga vastvalminud elamu korpust. See on ju kandevkere. Paned rattad alla, kolmnurga ette ja käru missugune. Sõidu ajal ju seal kedagi ei maga ega ole.
Sad ... ja sa ei julge ühtegi karpi vana raami küljest ära lõigata??? ... mõtle veel pisut Toungue
Ma vaataks seda raami selliselt, et jääks need kaks äärmist rauda, mille küljes on vedrud/amort ja kolmnurk ees. Võibolla mõne jupi paneks kandeks veel, võibolla isegi mitte.
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#37
päeval veel kord käru kallal aga tulemus on väike
lõpuks sai ramm nii otsa et vaate kas jõuad koristada

pole ma mingi sportlane ja illusioone ei loo - kui ei jõua siis
on blokk ees ja kõik.

aga mis siis tehtud

esmalt lõikasin kuudile ukseaugud sisse

[Pilt: 20120415122949.jpg]

silusin ära kõik nurgad ja servad, lõikasin üleliigsed servad maha.

siis hakkas pihta "suksutamine" nii võiks seda
tegevust kõige paremini seletada
ehk protseduur kuidas kuut sai ratastele Smile

kord mees kuudi sees kord taga kord ees - tõstes, lükates ja tõmmates

[Pilt: 20120415134731.jpg]

[Pilt: 20120415134940.jpg]

[Pilt: 20120415135406.jpg]

lõppes päev aga ühe avastusega - ei mõõtnud 9 kord
miskine mõõde jäi tegemata

see, et kuut sai 10cm pikem oli teada ja polnud üllatus
aga see, et kapi osa sai kitsam oli üllatus.
aga pole hullu - miski pole veel kinni ja see osa raamist
saab maha lõigatud ehk ümber ehitatud

[Pilt: 20120415140736.jpg]


(15-04-2012, 13:25 PM)motamees Kirjutas:
(14-04-2012, 12:49 PM)MeelisV Kirjutas: ...samas istusin ja vaatsin mis osa ma sellest raamist ära lõikan, et oleks kergem kuid ei suutnud seda otsust leida...
Vaata nüüd sama pilguga vastvalminud elamu korpust. See on ju kandevkere. Paned rattad alla, kolmnurga ette ja käru missugune. Sõidu ajal ju seal kedagi ei maga ega ole.
Sad ... ja sa ei julge ühtegi karpi vana raami küljest ära lõigata??? ... mõtle veel pisut Toungue
Ma vaataks seda raami selliselt, et jääks need kaks äärmist rauda, mille küljes on vedrud/amort ja kolmnurk ees. Võibolla mõne jupi paneks kandeks veel, võibolla isegi mitte.

sellaga on selline lugu, et olen arg ja kardan Toungue
aga põhjus on selles, et mul on kombeks liigelda mitte vaid sirgeid ja siledaid põhimaanteid vaid ikka päris kõrvalteedel
lugematul hulgal on juhtunud, et lohk teeservas on liialt sügav ja amort lööb põhja seda on autosse tunda Cool (üks vedruleht on vähem kui mitte kaks kui originaal)
seega mõtlesin, et esilagu jätan ma alusraami sellise nagu on ja ei pane kuudi raamile lisaülessannet - hoida alusvankrit jäik.

ehk jäigem alusraam ei vääna ka kuuti

kui ma olen piisavalt kindel, et miskit ebameeldivat väänamist ei ole siis saan alati põhjaalt raami vähemaks lõigata - pole probleemi
juurdekeevitamisega on keeulisem.


Vasta
#38
(15-04-2012, 20:28 PM)MeelisV Kirjutas: Sõidu ajal ju seal kedagi ei maga ega ole.
[/quote]
sellaga on selline lugu, et olen arg ja kardan Toungue
aga põhjus on selles, et mul on kombeks liigelda mitte vaid sirgeid ja siledaid põhimaanteid vaid ikka päris kõrvalteedel
lugematul hulgal on juhtunud, et lohk teeservas on liialt sügav ja amort lööb põhja seda on autosse tunda Cool (üks vedruleht on vähem kui mitte kaks kui originaal)
seega mõtlesin, et esilagu jätan ma alusraami sellise nagu on ja ei pane kuudi raamile lisaülessannet - hoida alusvankrit jäik.

ehk jäigem alusraam ei vääna ka kuuti

kui ma olen piisavalt kindel, et miskit ebameeldivat väänamist ei ole siis saan alati põhjaalt raami vähemaks lõigata - pole probleemi
juurdekeevitamisega on keeulisem.
[/quote]
Selles üks konks on, et sõidu ajal kedagi haagises ei ole! Kui sul on võimalust, siis tee ükskõik millise karavaniga proovi - vali misni ebatasasem teelõik ja istu seal haagises sees, sel ajal, kui keegi teine roolis - siis näed, mis seal sees sõidu ajal toimub. Haagiskaravan ei ole sama, mis autosuvila! Kord olin ka karavani omanik ja sai mööda maailma ringi rännatud (see elu on igavesti põnev, ma ütlen Wink) ning ka see variant ära proovitud. Simad avanesid kohe 180 kraadi ja paugupealt oli selge, mida ja kuidas on tarvis asjad ringi teha. Seinad-nurgad-mööbel kinnitused vaatasin kriitilise pilguga üle ja korrutasin kahega (igaks juhuks)ning järgisin seda põhimõtet. Üle vindi ei maksa muidugi minna, aga tulu oli sest niipalju, et mitte kunagi ei olnud probleeme edaspidi mingite kinnitustega, raamiga jne.
AH jaa- sisseehitatud külmik - see lendas kohe suure kaarega prügilasse, hoolimata sellest, et muidu töötas. Aga kasu oli miinimumilähedane- reisi ajal ei saanud seal sees peale konservide midagi hoida - värisemine hõõrus pakendid lihtsalt katki, ka näiteks plastpudelid.
Sinu teistkordne ettevõtmine on muljetavaldav! Esimene projekt , ma saan aru, oligi vajalik õppetundide saamiseks Big Grin!
Loodan, et silla ja raami vahel on sul pikad puhverpadjad? Mis leevendaksid põhjalöömise korral lööke amortidele? Mitte tavalised nelinurksed kummitükid?
Jälgin huviga ja igatahes lõbusat jätkamist!


Vasta
#39
jah seda väänamist ja hüppamist ja loksumist on omajagu olnud
samas pole ma mingeid kahjusid kannatanud sellega seoses

oli mul taga köögis kõik asjad suhtkoht lahtiselt ja ei juhunud nendega kordagi midagi
samas vaatasin hirmuga kui jälle "kolks" taga käis kas kuut ikka sirge on.
eks ta lõi põhja ka seepärast et kuut oli raske selle vedrupinge jaoks kuid normaalse lainetava tee peal oli samas lust vaadata kuidas asi sujuvalt mängis ja õõtsus - ei hüpanud nagu tavaline tühi haagis.

nüüd saab kuut tunduvalt kergem - usun, et selline põhja löömine kaob ära

eile proovisin kui ronisin kuuti sisse kus oli seinad ees ja katus peal siis suutsin selle vabalt oma turja peal ülesse tõsta

vana kuut oli ju mõlemad seinad ~18mm vineer + põhi kah 18...20 mm veekindel vineer + veel rasked riiulid köögis jne.

kui ehitasin esimest kuuti polnud kunagi mõttes, et see on ajutine ja nn. proovitöö aga nüüd jah võtan seda kui kogemust.
Vasta
#40
(16-04-2012, 10:12 AM)MeelisV Kirjutas: jah seda väänamist ja hüppamist ja loksumist on omajagu olnud
Samas pole ma mingeid kahjusid kannatanud. samas vaatasin hirmuga kui jälle "kolks" taga käis kas kuut ikka sirge on.
eks ta lõi põhja ka seepärast et kuut oli raske selle vedrupinge jaoks kuid normaalse lainetava tee peal oli samas lust vaadata kuidas asi sujuvalt mängis ja õõtsus - ei hüpanud nagu tavaline tühi haagis.Nüüd saab kuut tunduvalt kergem - usun, et selline põhja löömine kaob ära.
Olin täna vihma käes müüri ladumas, märjad tunked turja rõhumas.. ja mõtlesin, et..näe, läks meelest, et su uus haagis saab ju tunduvalt kergem, vanal vineer ja teistsugune konstruktsioon..
Oot, ma tahtsin küsida, et kuidas see porilaua tegemise süsteem käiski - vanale rehvile tegid algselt vormi, kipsist, sinna peale tegid klaasplastist sablooni, mille sisse tegid siis omakorda originaalporilaua?
Mind vaevab lüsimus - kui vorm on olemas, mida sinna vahele pannakse, et toorik vormi sisse kinni ei jääks? Mingi määre? Kile? Või mingi muu vahend?



Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne