Moskvits 407 1960.
#1

Umbes aastal 2000 sai soetatud omale Moskvits 407.
   
Auto oli tugeva kerega , aga võttis õli ja tossas. Kuna minu vanaisa oli kõva tehnikamees, siis sai auto viidud tema juurde ja ta tegi kapitaal remondi mootorile ja veermikule. Tagasi koju tuues jäi aga auto lihtsalt seisma , sest polnud tal sisu , ega liiste ja kuigi kere oli ilma aukude ja välise roosteta ei käinud uksed väga ilusti ja oli veel palju lisa probleeme. Viimase matsu tema seisma jäämiseks pani see auto ,sest tema ilusaks tegemine paistis oluliselt lihtsam.
Aeg ajalt sai erinevaid mõtteid mõeldud ja temale mingit väljundit otsitud , aga kuna müük ei tulnud kõne allagi, sest kadunud vanaisa kätetööd auto kallal oli endiselt tarbimatta ja rahasse ma seda ümber arvutada ei osanud , siis nii ta aina seisis ja ootas kasutamist.
Eelmine aasta tuli pähe mõte, et teeks ta talveralli autoks , siis pole orginaal sisu nii oluline ja saab muudest iluvigadest ka mööda vaadata - aga mõttest jäi ikka midagi puudu ja rallile läksin Saabiga.
Vasta
#2

kahju et sa nii kaugel elad, muidu aitaks enda vabast ajast sul seda masinat käima ajada (loe, ametlikult liikuma) sest selline masin on ikka haruldus, sama haruldus nagu too sinu teine projekt.
Vasta
#3

Sellel aastal mõtlesin talveralliks ehitada sellise mõnusa ,turvalise ja spetsiaalselt talveralliks kohandatud Saab 90. Selle plaani jõustumiseks tõin suvel soomest ühe väga hea kerega 90-ne juurdegi. Rallile nime kirja pannes jätsin auto lahtri tühjaks , et kui asi kuskil poolel maal,et küll siis lisan pildi ja nime. Priit aga pani mulle ennustuslikult kirja eelmise aasta auto "Saab aastast 1975" , lisaks käis hirmus rebimine kohtadele ja auto vanus sai jälle teemaks ... no kuidas ma helistan Priidule ja ütlen,et paranda see auto nüüd 1985 aasta väljalaskeks ümber??? Tuli välja mõelda plaan B ! Ja nii muretsedes ja netist mingit abi otsides leidsin pildi ühest raamatust.
   
Lisaks tuli välja,et Taruvargal on see raamat täiesti olemas ja ta on seda lahkesti nõus laenama. Siit siis saigi alguse mõte ja projekt teha üks päris kuuekümmnendate ralli mosse!
Võt just sellise mõttega peas ma täna oma vana mossega taas kohtusin ja tõtt vahtisin.
   


Ega ei pidanud palju pingutama ,et teda taas käivitada ja varsti ta mul õues nurruski , ilusti tasaselt ja ilma ühegi sinise või musta tossuta!
   
   
   

Viisin teise alustuseks tuppa sooja , eks homme vaatab mis edasi saab.

(24-01-2012, 19:48 PM)moskiito Kirjutas:  kahju et sa nii kaugel elad, muidu aitaks enda vabast ajast sul seda masinat käima ajada

Aitäh pakkumast , aga selline nokitsemine on minu hobi ja rõõm , ega seda tahagi väga jagada.Cool

Vasta
#4

Hakkab juba tulema...

Õnneks pole Sul palju teha: omaaegsed ralliautod olid täitsa tavalised, ainult otsingutuled peal, ees lisatuled, mõnel ka raadio. Ja need on siis omaaegsed "works"-masinad Wink
[Pilt: MOSK-TUN1.JPG]
[Pilt: 3374521503_3d5f5203e0_z.jpg?zz=1]
[Pilt: 3374520827_dec8954374.jpg]
Ja sisi 1964 Monte Carlo Rally (ikka Tähesõit ja talvised olud Wink ) originaalrallikad:
[Pilt: Moskvitch_Rally_Monte_Carlo_19643.jpg]
Vasta
#5

(25-01-2012, 02:43 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Õnneks pole Sul palju teha: omaaegsed ralliautod olid täitsa tavalised, ainult otsingutuled peal, ees lisatuled, mõnel ka raadio.
Raamat räägib midagi muud! Panen paar näidet.
   
   
Selleks ralliks midagi huvitavat ma teha ei jõua,hea kui üldse rajale jõuaks.Dokumendid on ka ajast ja arust ja pirka kõvasti kulunud. Aga eesmärk on sellega stardis olla ja teema mõne aastaga lõpule viia.
Vasta
#6

(25-01-2012, 10:43 AM)janek555 Kirjutas:  Raamat räägib midagi muud! Panen paar näidet.
Selleks ralliks midagi huvitavat ma teha ei jõua,hea kui üldse rajale jõuaks.Dokumendid on ka ajast ja arust ja pirka kõvasti kulunud. Aga eesmärk on sellega stardis olla ja teema mõne aastaga lõpule viia.
Tegelikult pane see masin niisama sõitma sest FIA homologeering sellele kerele on mudelile 403 ehk siis mudeli 408 esisilla, ripp-pedaalide ja roolisambaga isendile. Enamus nime all 403 müüdavast on kas 402 või 407, sest neil on põrandapedaalid, vana sammas, vana rool ja ka tootmisaasta liiga uus. 403 toodeti 1963-65.
Ja need pildid käivad ka selle mudeli kohta. FIA kodukas annab, et homologeering on FM (form missing).
Homoleeringu number 1282, klass T, Moskvitch 403, kubatuur 1360, homologeeringu aeg 14.01.1964, S(oviet)Union, FM.
Kuna on olemas raamat ja need mõned pildikesed kunagistest maisnatest, siis saad täiesti lõdvalt selliselt parendatud mootori ja veermikuga masinale historic-passi ning võid uhkelt Euroopa vanaautorallidele registreeruda! Hea on veel see, et tegu ei pea olema eksportmudeliga, mille leidmine on ikka päris keeruline. Endal käivad aeg-ajalt samad mõtted seoses Monte Carlo historicuga... see on konkurentsitult odavaim ehe ja õige värk sinna minna!
Vasta
#7

Kas sina arvad ka,et tuleks hoopis ehitada 403 baasil? Mul on ka see võimalus, aga tänaseni olen mõelnud ,et mida algelisem seda põnevam?
Vasta
#8

(25-01-2012, 19:38 PM)janek555 Kirjutas:  Kas sina arvad ka,et tuleks hoopis ehitada 403 baasil? Mul on ka see võimalus, aga tänaseni olen mõelnud ,et mida algelisem seda põnevam?
Just, selle juures on ju 403 veel "haruldasem". Aga sõita on tulevikus mugavam alates roolisambal vasemal asuvast suunatulekangist, pedaalidest ja täpsemast edesillast. No ja ka see, et ehitades ralliautot ei pea ulmeliselt pingutama "Musta numbri" tasemele näiteks alati problemaatiliste pruunide suhkruplast-detailidega ega ka elektrisüsteemi juhtmetega. Kui on kole ja korarst ra, võid teha pruuniks värvitava replikatsiooni, juhtmed ja kogu elektrisüsteem ikkagi korralike moodsate juhtmete ja kaitsmekarpidega etc. Plus siis ka tross-ajamiga kojamehesüsteemi ümbe rtegemine elektrilisele sest selle laheda aga kõlbmatu trossajamiga talvel ikka ei sõida... Kõik samad tööd, mis sai aastakümneid tagasi omade "ümmarguste" kallal tehtud. Kaitsmekarbid, tuled läbi releede sest koormus-pealüliti kipub vanadusega maha põlema, kojamehed jne.

Seega saab paremad jupid originaalautole jätta ja kehvemad ralliautole. Lisaks on elementaarne poltpuur, korvtoolid, traksid - jälle ei pea piinlema originaalpolstritega, kus siis parimas mõttes meie mustanumbri vanatehnikaeksperdid hakkavad läbi "peanaha inisema", et õmblusmasina piste pikkus on olnud vale Wink .


Vasta
#9

Ma arvan, et on põhjust vestelda Juhan Seina ja Uno Aavaga omaaegsete ralliautode ettevalmistuse teemadel. Mõlemad mäletavad mossede perioodi.

Mõned autentsed rallipildid Mossedega 50-ndate lõpust.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=542327
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=13222
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=124718
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=20464

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#10

Üks asi on mossede periood üldiselt, teine asi on see, millise autoga käis Liidu koondus Montes ja mida tuleb historic-passi saamiseks tõestada. 407 tootmine lõppes 1963 ja Montes 1964 käidi ning selleks homologeeriti 403. Isegi venelased ei homologeerinud takkajärgi vaid ette! Näiteks Gaz-24 Volga on homologeeritud aastal 1968! Millal esimene 1.seeria uus Volga liinilt tuli? Ehk Volga on jube heas vanuseklassis, kui kere võib leida vägagi uue...
1547 2 GAZ Volga 24 2445 01.11.1968 SU 0

Eestis sõideti sellega, mis käes oli, nii on ka piltidel enamus masinaid puhas 407. Ja NLiidu sisesed asjad olid veel hoopis teine teema, rahvusvahelisest värgist ei teadnud aastal 1964 ei SeinaJuhan ega veel ka Aava. Ehk M-403 "Monte Carlo 1964 edition" on omajagu loominguline ja loogiline töö mõnede säilunud piltide ja miks mitte selelsinase raamatu põhjal. Nõus, uurida tasub lisavarustust aga ise rääkisin näiteks Aavaga oma M-408 "London-Sydney 1968 edition" kõrval ja Vanameistri väitel olid nende autod ehitatud lihtsalt nii nagu ette on nähtud. Forssimine jms reissing-teema tuli alles mudeliga 412, millega kihutas juba näiteks Holm 1970 World Cup'il.

Ise kahtlustan, et vaid see Mosse taamal on kunagine "õige" NLiidu koondise masin, Eesti omad on 1X402, 3X407 ja vaid üks (rallinumber 411, reg.76-90 esb) võib olla veel 403 aga selleski kahtlen!
[Pilt: watermark.php?id=13222]

Ja et Janekit innustada, siis paar linki:
Monte Carlo Historic Rally authorized vehicles, arusaadavas keeles pre-regulations ja üldine ralli kodukas! See on vanemaid asju minu to do listis...
Vasta
#11

Palju väärt mõtteid ! Lisaks on minu peas just see musta numbri mõte ka ,et kui ajastutruu võiks ju sobida? Üks komplektne ,aga avariiga 403E on ka olemas ... tuleb mõelda ja arutleda.
Jah, aga reaalne algus on selline , et paak lekib, pidureid ei ole, soojendust pole, vesi ei käi mootoris ringi .... jne.Wink Täna õnnestus vähemasti 5mm huumusekiht -11c juures maha pesta, asi seegi!
Vasta
#12

Ajasin 403 ka tuppa,et juppe saada ja edasi mõelda,mida ikkagi aluseks võtta!
   
Vasta
#13

Esimese asjana on vaja kütus autosse saada, ehk paagi remont. Võtsin alt ja tegin puhtaks.
   
Auke oli päris palju ja veel suur mõlk ka, mis mahtu kõvasti vähendab. Jama aga selles,et kõik paagid mis mul olid on veelgi hullemad! Kuna korraliku tõenäoliselt päevadega ei leia, lõikasin paagi lahti.
   
Seest on asi päris hea ja väärib taastamist , aga millega seda metalli tulevikus kaitsta? Orginaalis on ta tsingitud olnud, aga seda võimalust mul ei ole ja kuuldavasti suured firmad seda teenust ei paku. Kataks mingi värviga, aga mis jääb bensiinis olles peale? Netist leidsin mingi spets asja, aga seda müüakse soomes ja komplektina .
Millega võiks asja seest üle värvida? 2 komponentse auto värviga?
Vasta
#14

Ei tea ühtegi bensiinikindlat värvi, kuid kindlalt tean, et hiljem kokkukeevitades põleb värv jälle maha. Hiljem pisike päkapikk sisse maalriks saata?
Muideks, tsink põleb ka ära.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#15

(30-01-2012, 18:51 PM)Wiki432 Kirjutas:  Ei tea ühtegi bensiinikindlat värvi, kuid kindlalt tean, et hiljem kokkukeevitades põleb värv jälle maha. Hiljem pisike päkapikk sisse maalriks saata?
Muideks, tsink põleb ka ära.

See on teada, hiljem tuleb värvi sisse valada ja keevis sellega katta.Ainult värv on teadmata!
Vasta
#16

(30-01-2012, 19:10 PM)janek555 Kirjutas:  Ainult värv on teadmata!

Selleks kasutatakse tavalist ameerikamaa porri...Big Grin

Paakidega ongi ju see häda, et roostetavad seest väljapoole põhiliselt, aga seest neid ükski autotehas ei värvi. (eiteaküll, miks, eksole)
Kui tellima hakkad, võta mulle ka 1L, mul kah üks samasugune paak vaja teha ja uut võtta kusagilt ei ole...

Vasta
#17

Kuumtsinkimisega tegelevad Tsingipada Paldiskis ja Vasar Vana-Narva mnt.-l. Mõlemasse kohta viies peab paagi kumbagis nurgas kas siis loomulikult või mitteloomulikult olema ava, kuna asi toimub liini peal ja keegi seda käsitsi uputama ei lähe.
Vasta
#18

Ja paagid on üle tinatatud, mitte tsingitud (mis oleks keemiliselt ebapüsivam kütuses).Vast annab teise paagi pealmisest uus põhi teha(pealmine pool tavaliselt tervem), kui selle ühe lõikuse juures ellu jäid...
Vasta
#19

Tinatatud need paagid on jah. Igatahes on lahti lõikamine ainuke mõeldav remont, sest sees on veel selliseid koldeid,mida muidu ei leiaks.
   
Nüüd pakk tagasi koos , tahan veel väljast mõned kohad tinaga katta ja lihvida ja siis värvi. Sisuga on mure endine, pole seda POR 15 veel tulnud ja ega ei tea kas temast ikka asja on. Eks ootame.
   

Autoga edasi olen väga vähe tegelenud,mingi argielu on segama hakanud... aga põhi mure on seismisega tekkinud rooste kahjustused. Taga vedrustus sai korda, paagi näitaja õnnestus ka lõpuks 412 omast ehitada. Täna vaevlesin veepumbaga või õigemini pumpadega, enamus detaile on sellised.
   
Selliseid kahjustusi kohtab sellel autol igal sammul ja varuosad kipuvad sarnased olema aga küll neist jagu saab , suuremat muret teeb see 25-da nii kiire saabumine....
Vasta
#20

Ralliks valmistumine läks lõpuks nii kiireks,et ei jõudnud midagi pildistada,ega kirjutada.Ega palju detaile pole mis puutumata oleks jäänud. Kirjutaks tagant järgi mälestuseks mõned meeleolukamad lõigud.
Neljapäeval 13.58 sai auto viljandi ark-s uuesti arvele ... ehk 2 minutit enne sulgemist.Peale seda sai helistatud Heiksonile ja palutud,et äkki ta uuriks ,kas see viimane terratrip classic on veel alles ja kas seda oleks võimalik kuidagi veel osta? Tänu Heiksoni ennast salgavale tegevusele sai ka see asi aetud. Nüüd tuli õhtuks pealinna jõuda Priidult numbrid korjata, Heiksonilt terratrip ja kähku koju tagasi neid paigaldama.Kohale jõudes selgus,et minu number 95 on läinud kaduma , no mis siis ikka ,seni kuni otsitakse käin korra lasnamäel ära võtan Heiksonilt oma terratripi ja kui tagasi jõuan leegin numbritega kodupoole... lasnamäel vajas Heiksoni terratrip seadistus abi... lisaks tuli minna Heiksoni 96 vaatama ja sealt igaks juhuks spidomeetri andurit eemaldada , juhuks kui rattaandur Moskvitsil töötada ei taha .... Koju jõudsin peale nelja hommikul.Smile

Reede hommikuks olin ma ikkagi garaašis tagasi ja ettevalmistused jätkusid.Kleepsud,terratrip,talverehvid,istmed .... Õhtuks sai masin sobivalt tiksuma,mootor jahutama, salong soojendama,tuled viled tööle - tundus,et töö on tehtud ja võib minna ennast ralliks välja magama. Masin käis ja tiksus ilusti ja rahulikult ... tuju oli Cool ... vajutasin enne välja suretamist veel paar korda tuju tõstmiseks pedaali põhja ja ... hetkega oli põrand jahutusvedelikuga kaetud.Sad Minu tuunitud veepump,mis andis nüüd tänu oma täpsusele rohkem survet, lisatud termostaat ja pikalt seisnud plokijäätumiskaitsepunn ei sobinud kokku! Punn põrandal ja veesärk tühi!
Kella enam ei vaadanud,saatsin pere koju ( nemad tegelesid auto puhastamisega) käskisin asjad pakkida ja oodata millal ma valmis autoga koju jõuan,et viivitamatult tallinna poole suunduda. Õnneks helistas vahepeal Pets ja rääkis ,et üks 407 on tallinna sõidul poolel teel ära lagunenud ja vajab uut pooltelge - see tõstis natuke tuju,sest siin soojas toas oli seda paisumispunni ikka palju lõbusam remontida,kui kuskil pimedal ja külmal maanteel. Igatahes sai nii minu ,kui ka see teine 407 sõitma.

Päris põnev oli öösel perega esimesele sõidule asuda,eriti kuna sihtmärgiks oli 130 km tallinna. Kui sinna jõuab on pool võitu käes. Ööbiminegi oli sätitud sõber Robi juurde,et kui miskit juhtub saab veel tema garaašis abi.Esimesed kilomeetrid olid ärevad, eriti kuna salongi viskas vahepeal magusat tosooli lõhna ... aga lõpuks linna jõudes oli ainukeseks veaks läbipõlenud vasak lamp ja seegi sai Robi varudest välja vahetatud.
Stardis olime juba enesekindlad , auto pärast ei muretsenud ja soov oli kõiki 45 hj talitseda.Smile Seda rõõmu kauaks ei olnud , peagi seisime kollektiivses järjekorras.
   
Aega oli palju ja võis mõmme pildistada...
   

Kui see saba sai läbitud läks kõik nii nagu oodatud ... auto oli hea. Roostalt Võhmasse sõitsin 60-70 km/h ja sain kütusekuluks 6-7 l 100 km.Hirmus soolane ja habetunud nägi ta koju jõudes välja, aga tänaseks on ta pestud ja kuivatatud.
   



Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne