Moskvits 407 1960.
#41

Lasin garaazis tunnikese töötada,nii tühikäigul kui täis pööretel. Hetkel on tulemus hea,vedelikku ei kao. Mõnipäev ajan välja ja teen pikema sõidu,eks siis selgub tõde. Smile


Endale märkmeks, käigukasti lülitusvõlli kummitihend sai ise tehtud,kui pidama ei jää tuleb otsida õige asi. Paigaldades tundus hea ja midagi kripeldama ei jäänud.
Vasta
#42

Tegin mõned maantee sõidud,90 km/h. Vedelikud ilusti sees. 
Teed olid kergelt lumised,meil siin miinus kraadid,kohati valged ja kohati soolatud. All on autol vanad suverehvid,sellised nagu nad omal ajal olid. Ja jälle üllatas mind nende pidamine,no ei teki isu naaste alla panna,täiesti uskumatu pidamine....
2006 aasta talveralli sõitsin M427ga ja samuti selliste rehvidega,midagi polnud häda.
   
Vasta
#43

(07-01-2018, 13:31 PM)janek555 Kirjutas:  Tegin mõned maantee sõidud,90 km/h. Vedelikud ilusti sees. 
Teed olid kergelt lumised,meil siin miinus kraadid,kohati valged ja kohati soolatud. All on autol vanad suverehvid,sellised nagu nad omal ajal olid. Ja jälle üllatas mind nende pidamine,no ei teki isu naaste alla panna,täiesti uskumatu pidamine....
2006 aasta talveralli sõitsin M427ga ja samuti selliste rehvidega,midagi polnud häda.

Nojah, nii ongi. Need ei ole ju suve rehvid. Need on universaal rehvid. Ehk siis M+S tänapäeva mõistes.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#44

(03-01-2018, 23:39 PM)janek555 Kirjutas:  Lihtsat viga olen otsinud ja seda ei leidnud. Jah,kanalite vahelised teed on reeglina näha,siin konkreetset kohta ei leidnud....eks ta küsimus on,saab selgemaks kui kokku panen. Homme ehk jõuan.

 Lihvisin käiakiviga.Hoolikalt teha saab päris hea. Tegin kunagi oma diisel volvol laaduril terve ploki nii sirgeks,polnud seda suurt plokki kuhugile vedada. Sai hea ja töötab juba pikalt. Seal oli kõverus ikka 1,5 mm ja hülsid viltu pealt.
Küsiks kuidas saab plokk 1,5mm kõveraks.Olgu lihvisite ploki pealt sirgeks,mis sai vända liinist.Ma usun et oli 0,15.
Vasta
#45

(07-01-2018, 22:41 PM)_rein_ Kirjutas:  
(03-01-2018, 23:39 PM)janek555 Kirjutas:  Lihtsat viga olen otsinud ja seda ei leidnud. Jah,kanalite vahelised teed on reeglina näha,siin konkreetset kohta ei leidnud....eks ta küsimus on,saab selgemaks kui kokku panen. Homme ehk jõuan.

 Lihvisin käiakiviga.Hoolikalt teha saab päris hea. Tegin kunagi oma diisel volvol laaduril terve ploki nii sirgeks,polnud seda suurt plokki kuhugile vedada. Sai hea ja töötab juba pikalt. Seal oli kõverus ikka 1,5 mm ja hülsid viltu pealt.
Küsiks kuidas saab plokk 1,5mm kõveraks.Olgu lihvisite ploki pealt sirgeks,mis sai vända liinist.Ma usun et oli 0,15.

No suva mootoriplokki 1,5 mm.kõveraks ajada ,peaks vist sepikoda omama.Kaanega asi tõepärasem. RolleyesSamas posti 43 "kummid# ei anna S+M mõõtu küll välja ,Olgu mistahes valitsus või aeg käsil.
Vasta
#46

(07-01-2018, 22:41 PM)_rein_ Kirjutas:  
(03-01-2018, 23:39 PM)janek555 Kirjutas:  Lihtsat viga olen otsinud ja seda ei leidnud. Jah,kanalite vahelised teed on reeglina näha,siin konkreetset kohta ei leidnud....eks ta küsimus on,saab selgemaks kui kokku panen. Homme ehk jõuan.

 Lihvisin käiakiviga.Hoolikalt teha saab päris hea. Tegin kunagi oma diisel volvol laaduril terve ploki nii sirgeks,polnud seda suurt plokki kuhugile vedada. Sai hea ja töötab juba pikalt. Seal oli kõverus ikka 1,5 mm ja hülsid viltu pealt.
Küsiks kuidas saab plokk 1,5mm kõveraks.Olgu lihvisite ploki pealt sirgeks,mis sai vända liinist.Ma usun et oli 0,15.

Hülsid olid kõveralt plokist väljas,no kas just 1,5 mm....tõesti,ma ei mõõtnud...aga palju ja mitte ühtlaselt. Plokk ise oli ikka pigem sirge,nii nagu see 407 mootor.
Vasta
#47

Käisin ülevaatusel,rotikas nagu ta on,aga tehniliselt täiesti korras. Piduristendi oli ilus vaadata,seierid liikusid üksteise peal ,ei mingit erinevust. ?
  Spidomeeter eksib max 3km/h ja 85ga on täitsa mõnus lasta.  Mingi ebaühtlus on teatud pööretel ja koormusel sees,tuleb karburaatoriga tegeleda. Aga jahutusvedelik on sees ja tundub,et talverallile kannatab sõita.
Vasta
#48

Sättisin ja sõitsin,päris heaks sai  lõpus. Oli juba plaan tahhomeeter peale panna,et näha mis pöördesse ta läheb. Tundus,et sai ikka üsna kõrgeks need. 
 Sai siis jäärada proovitud ka,no ja nagu alati,täispööretel. Jõudu tal vähe ja vaja kõrgeid pöördeid.
Kuni käis suss...
   

Aga surve veesärgist sai kõrvaldatud. Big Grin 
Nali naljaks,aga seis on hapu....talveralli ju reedel....
Vasta
#49

Meenuvad vanema generatsiooni sõnad, et M407/M408 mootorid ei pidavat kõrget pööret kannatama...
Vasta
#50

(05-02-2018, 22:47 PM)hardo Kirjutas:  Meenuvad vanema generatsiooni sõnad, et M407/M408 mootorid ei pidavat kõrget pööret kannatama...


Ja kui muu järgi ei anna siis vänt koos saaledega annab kindlasti. Kui sa tahad sellega kangutama hakata siis hakka ikka vähe teisi juppe sisse vaatama Smile
Vasta
#51

Pikalt ei kannata jah,nagu näha. Aga mis teha,ralli on ralli . Smile
Vasta
#52

(05-02-2018, 22:54 PM)janek555 Kirjutas:  Pikalt ei kannata jah,nagu näha. Aga mis teha,ralli on ralli . Smile
 Ninu esimene auto oli ka Mosu 407. Kogu aeg oli miski jama. Eriti närune oli esisild. Mitte kuidagi ei tahtnud need ekstsentrikud seda kokkujooksu õieti hoida. Kumme läks nagu leiba, aga mis teha, tol ajal oli vaja kukke panna ja emaseid meelitada. Asi oli ikka nii 3 päeva remonti ja 1 päev kukke.
Vasta
#53

Liiga pikalt liiga kõrgeid pöördeid ei kannata ükski mootor.
Ehk see teadmine ei tee targemaks ega juhata konkreetsele kinnijooksmise põhjusele lähemale.
Kas antud juhul võis põhjuslik seos olla ka roosteplekkidega tihendi vahel ehk jahutusvedeliku lekkega silindrisse, või tekkisid need lahtivõtmisel ?
Vasta
#54

Põhjus paistab silindrist,klapp on läinud pooleks. Miks.... kes seda teab,vanus äkki.
Vasta
#55

(05-02-2018, 23:20 PM)janek555 Kirjutas:  Põhjus paistab silindrist,klapp on läinud pooleks. Miks.... kes seda teab,vanus äkki.

Klapivedrudel vanust ka juba. Ei jõudnud kolvilt eest ära kobidaSmile Juhul kui mootor on väga pikalt seisnud ka kunagi, siis surve all olevad vedrud surevad ära. Remondiraamatus on öeldud kui pikk vedru vabas olekus olema peab...
Vasta
#56

Tegelikult seal juba fordi vedrud,aastaid tagasi panin,ei leidnud mosse omasid mis poleks surnud. Kui pauk käis,siis esimene mõte oli,et tekstolliit hammasratas sai otsa. Pigem siis ei pidanud klapp tugevama vedru tõmbele vastu,ehk venis pooleks. Vanad asjad,ikka juhtub.
Vasta
#57

Ja vedrude eelpinge? 412 mootoril std 12-15kg vahele. Rallimootoris kasutusel erinevad, 32-37-42kg eelpingega. 45kg pidi nookuri pooleks tegema, ei ole proovinud. 35kg vedruga sai 412 mootoriga dünos juba 8300rpm(originaal sisuga).
Vasta
#58

Jään vastuse võlgu,nii tõsiselt ma seda võtnud ei ole ja mõõtmised tegemata. Ja see kõrge pööre oli ehk 4-5000 kandis ,kõrvajärgi hinnates. Sellega oli siis veel jõudu mängimiseks,et sai libisemist juhtida. Kahju,et tahokat ei jõudnud lisada,tegelikkus jääbki teadmata nüüd.
Vasta
#59

Laod kokku ja proovid uuesti Smile

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#60

Stihlil oli siin foorumis teema,et palju saale viga saab kui klapid pähe käivad. Sellel mootoril ei tuvasta saalel ühtegi vigastust,kuigi kaan ja kolb täiesti puruks.
   
Pildil näha ka eraldunud poolt klapist.
   
Hüls pole õnneks palju pihta saanud,läheb kerge hoonimisega kokku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne