[Tift]

Vaatsin seda fotot, kus esisilla tala oli lühemaks tehtud ja jäi kripeldama küsimus, et kas ta kartulivakku mahub. Tundus, et saab nagu kitsam, kui 1400 mm rehvi keskelt võetuna. Või on hoopis nii, et ei peagi sinna mahtuma?
Tervitades, IP

Tere jah! Õpin praegu mootori ehitust, niiöölda teooria .
Ära vaata ainut tala, sinna otsa tuleb veel käändteljed ja rummud ja veljed kah. Planeerin kokku rehvi keskelt rehvi keskele 1200 mm. Ses mõttes on sul õigus, et ega me kartulit kasvata, aiamaad on ainult enda tarbeks (sibulid, herned-oad-porknad-peedid-till jms), peenraid saab ikke teha. Rohkem nagu muud tööd - raskem transport - pinnas, kivid, küttepuud, unistustes on tõsteseadeldis, mõtlen frontaalkopa peale - saab lund lükata ja vahel ka raskuseid tõsta..
Lisan ka pilte - siin üks tagasilla ja reversi vahel olevast muhvist.

Revers on mitte püstiasendis, kas selline positsioon talle meeldiks? Mõtlen, et mis see talle ikka teeb, kui õli sees püsib . Tuleb tegu lülituskangiga, aga eks see iseehitus olegi üks probleemidehunnik, millega rinda pista !
Alustasin ka raami "viilimisega". Ksf.aavu joonistatud trapetsraam oli küll ahvatlev oma lihtsusega, kuid sel on ka omad miinused - kõige juurdelisatava raamile ühendamisel tuleb arvestada raami trapetsikujulisusega... Niisiis:

Keskosas olevaid "jõnkse" tuleb minna sõbra juurde "vormima", tal olemas gaasilõikaja, sellega hea raud punaseks ajada..
Viimasel pildil on näha esiratta rumm. Selle ees on "võru" või äärik, mis pärit tagasilla välimise ratta velje ja silla vahelt. See tuleb rummuga kokku ajada. Tundus lihtsam variant kui veljeavade ringitegemine. Pealegi saab tulemus ka kenam - rummul aukudega serv maha, ääriku sisemine ava vastavaks ja kokku keevitada.. peaks õnnestuma.

[Tift]

Vurr ja Berta.. Hmm.. Olen mõelnud, et miks siis üldse Vurr? Ausalt, mulle Vurr meeldib. Aga ta on veel liiga "toores". Tunnistan, et läbimõtlemata, praegu teeks palju asju teistmoodi, isegi imestan, et krt, millele ma siis mõtlesin...
Vurr ei kao kuhugi selles mõttes, et .. ma ehitan ta ümber. Aga las ta laagerdub.
Täna uitasin neil vene lehekülgedel ja uudistasin himuga - sealne rahvas on ikka väga agaralt keskliigendiga variante harrastanud. Mõni projekt paneb imestama, et ..peal on näiteks UD-25, aga masin ise nagu tank.. et kuidas sellene veel atra veab? Aga näed, veab kah!

[Tift]

Täna tegin kindlaks, et veepump on täies komplektis sama, mis GAZ-52-l. Termostaadi suhtes ei ole veel täpselt teada, on saada mingi traktori oma, aga avaneb ülespoole, mitte allapoole. peab vaatama, kas mahub kambrisse ära, muidu muud mõõdud klappisid.
Vahepeal sai sõpra külastatud, kaasas traktoriraami kaks külge. Paar tundi kolistamist sõbra garaazis ja valmis need jõnksud raami sisse tehtud said:

Eestpoolt kah:

[Tift]

Kuna põlvili maas ja lumes ei ole kõikse tervislikum askeldada, siis on otstarbekas kogu projekti kergitama hakata. Niisiis - rattad. Algust tegin tagumistega. "Vurr" oli lahke ja lubas kahte enda esiratast kasutada, kuniks talle uued alla saab:

Siis lõikasin ülejäägi välja, abiks ketaslõikaja:

Tekkinud avasse tuli see kõrvalolev Multicari veljelt eelnevalt väljalõigatud sisu sisse sobitada. Abiks taas treipink:

Muuseas, treipink on päästetud vanarauaplatsilt ja taastatud. Kui kellelgi on roostetamas treiterasid, siis tänulik treial Tartumaalt on neid ootamas. Pakkuge julgelt, ka raha võib küsida. Rahakott, teadagi, ei ole just puuga selgas, aga midagi ikke leiab..
Ja natuke hiljem ketaslõikaja, mis varustatud lihvkettaga, oli abiks lõplikul sobitamisel:

Keevitamine läks libedalt:

Välja näeb kaadervärk praegu selline:

Mulle meeldib, et rummu otsad ei tungi veljest välja .
Esiratastega on lugu selline, et mõlemad - nii rumm kui Multicarilt pärit võru on malmist. Tuleb üks teisele parajaks teha ja kokku keevitada:

[Tift]

Oli selle “pisikese” asjaga jantimist, peensusteni ma lihtsalt ei viitsi laskuda. Oli kuidas oli, tulemus siin:

Keevitus pole filigraanne – seda pole vaja kellelgi tulla näpuga näitama . Mõni koht lihtsalt..ei õnnestu. Siinkohal võiks tuletada meelde Murphi seadust – kui on väikseimgi võimalus, et asi läheb peesse, siis ärge muretsege, ta läheb nagunii . Küllap tuleb mul projekti raames seda seadust korduvalt meelde tuletada. Või..ta meenub nagunii!
Värvi kah kaitseks rooste eest:

Võõpasin (värvimiseks on seda raske nimetada) pintsliga üle. Mis teha – välistes tingimustes lihtsalt tuleb hakkama saada. Ise loodan, et pärast koostamist võtan ja lasen paar korda püstoliga üle, saab nats parema väljanägemise.
Tagasilla ja raami vaheline kokkupuutepunkt on vaja korda teha. Originaalset lahendust ei saa kasutada – Multicar`i tagasilla reduktor on paigaldatud suunaga ülespoole, traktoril seda kasutades on kaks varianti – kas lõigata originaalsed “kõrvad” ja padi maha või siis teha raamile selline kaldus pesa.

Viimane variant mulle miskipärast ei meeldinud ja seepärast tegelesin eile ööpimeduses käiamisega:

Originaalse padja lõikan raami laiuseks ja sobib kenasti sinna oma kohale tagasipanekuks.
Kui alustasin kõrvade äralõikamist, siis eelnevalt eemaldasin piduritorud. Need on rauast ja nende väljanägemine ei teinud mulle sugugi rõõmu. Kui kellelgi on ideid torude uuendamiseks, siis andke aga teada
Ise mõtlesin, et alates stutserist, kus toru pidurisilindri külge kinnitub, oleks teinud juba peenemat sorti vooliku, silmusotsa vahest ikka leidub.
Karta, et vibratsioonist voolik katki läheks, oleks liig – sest ega`s traktor rallimassin ole..
Teemast kõrvalekaldudes - edaspidi sisestan väiksemad pildid - suurus ei ole illustratiivsete piltide korral nii oluline - aru saab ka väiksematest fotodest, millest räägitakse. Hoiab ruumi kokku ja ei tundu ka asjatu laiutamisena .
Veel OT: ühes teemas, mida enam ei tahaks uuendada, oli juttu taastajatest ja tellijatest ja töötegijatest. Siin on selline moment, et iga juhtum on mu meelest eraldiseisev juhtum. Ise üritan meeles pidada mõnda lihtsat reeglit:
ALATI LEIDUB KEEGI, KES... Vahet pole, kummal poolel ja millest jutt.
ALATI VÕIB ASI P...E MINNA. Pole vahet, kellel.
ALATI ON KASULIK ASJAD SELGEKS TEHA. Lolle leidub igal pool, ka tarkade hulgas muuseas.
Tuleb tunnistada, et vahel olen ka ise loll. Jäärapea. Puupea. Ei kuula targemaid jne. Aga see annab hiljem vitsa. Sitta kah. Vitsad käes, ütlen:"Ahh!" ja astun uutele raskustele vastu. Need tulevad nagunii . Ühest ja suht olulisest räägin hiljem ka selles teemas. Kui sinnamaani jõuame.

[Tift]

Olin mõnda aega "lummatud" sellest RDZ (Rižkii Dizelnõi Zavod) mootorist ja tegin kaugeleulatuvaid plaane, sinistes silmades juba lõbusalt popsuv traktorikorsten..
Aga ei läinud nii, ei ole loodud köik unistused täituma, eks ole
Varbad puudutasid maad tänu ukrainlastele ja juhtus see vägagi proosalisel moel, nimelt vaatasin ringi varuosade järele. Et vene värk ja pea neid vaja ei või minna. Pidasin silmas just kütusesüsteemi osi - pihustid, pumbad, tihendid, mootori sisu jne. Hinnapäring Peterburist sai vastuseks sellise summa, et oleks rohkem, kui pool mootorit saanud või valmistavad nad neid osi seal käsitsi. Jätkasin lootusrikkalt ja ukrainamaalt sain samade juppide hinnaks..no oma viis korda madalama summa. Sellega oleks võinudki juba majandada, aga vastus sisaldas lisa, et maksta tuleb eraisiku arvele. No ma saan aru, et vahest saab niimoodi hinda madaldada või on niimoodi neil lihtsam... Aga samas helises kuskil ajusopis kellake, et krt seda teab -maksad nutsu hohollidele ja hiljem pole juppidest haisugi....
Igatahes tõmbasin RDZ-le kriipsu peale. Pakkisin teise natuke sisse ja lükkasin jalust ära. Mõne ajaviitemasina jaoks kõlbab ta siiski, aga sellest hiljem.
Asemele sikutasin naaberküla mehe käest ühe 2.0 liitrise Nissani vabalthingava diisli, esiveolise masina oma. Sel küljes käigukast ja differ ja sidur ja muudki huvitavat.
Harutasin küljest ära ebavajalikud mootoripatjade käpad ja veel nipet-näpet, mida lihtsalt ei lähe traktori juures tarvis. Järgi jäi päris kena väike mootorike .

Arendab 2500 pöörde juures 67 hj. Ullumaja! Sellele saab hõlmasid juba rohkem taha virutada ! Kütusekulu on muidugi tunduvalt suurem, aga millalgi peab ju midagi ja millegi eest ka maksma.
Raami pidin natuke ringi tegema. Õnneks polnud ma seda ka veel täiesti kokku keevitanud, piisas ühe külje ümbertegemisest:

On tekkinud ka üks küsimus, vahest keegi oskab kaasa mõelda - kui on jagaja, 4-sektsiooni, kõik on ilma siibri fikseeringuta (see pole probleem) ja ilma ujuva asendita. Teadupärast võiks rippsüsteemis ujuv asend ikka olla.. kuidas seda lahendada? Panna vahekraan, kuhu jooksevad mõlemad liinid ja ujuva asendi jaoks lasta need kraani vahendusel tagasi paaki? On ebamugav, aga kui kraan lisada mugavasse kohta, siis kaoks ära vajadus lisajagaja järele... ?

[Wiki432]

Mingi masina vertikaaltõmmitsatel olid nii ümmargused poldiavad, kui ka piklikud pilud, kus polt sai pikalt üles-alla liikuda, sellega saavutati eriti kergelt liikuv lisa-ujuv. Lumesahkadel olen näinud tõstmist ketiga, allalaskmisel vajub silinder lõpuni sisse, kett on lontis ja sahal vabadus käes. Traktori ujuvaks see süsteem ei sobi, aga siit võib ideed edasi arendada.

[Tift]

Mingi masina vertikaaltõmmitsatel olid nii ümmargused poldiavad, kui ka piklikud pilud, kus polt sai pikalt üles-alla liikuda, sellega saavutati eriti kergelt liikuv lisa-ujuv. Lumesahkadel olen näinud tõstmist ketiga, allalaskmisel vajub silinder lõpuni sisse, kett on lontis ja sahal vabadus käes.

Tegelikult on see kraani-variant mulle rohkem meeltmööda, tahaks vaid kinnitust, kas asi sel moel piisavalt efektiivne on. Mu meelest peaks olema - kui mõlemad liinid - nii tagasivool kui ka pealevool (või vastupidi ) kolmikkraani abil ühte voolikusse kokku lasta ja vooliku ots hüdropaaki.. Sel moel peaks silinderi mölemasuunaline liikumine vaba olema.

[Tift]

Ülevalpool olevalt raami pildilt on näha, et parempoolse raamikülje “jonks” on päris tüki maad ettepoole nihutatud, sinna peab ära mahtuma kõrvale väljatungiva differentsiaali korpus. Jonksukohtadel olevad "kõrvad" on veel maha lõikamata.. Selline ebakorrapärane raamikuju ei muuda kuidagimoodi raami tugevust ega ka esteetilist väljanägemist. Kui palju me esteetilisusest saame rääkida omavalmistatud masina puhul – see on iseasi ..
Vahepeal juhtus üks intsident – nimelt sattus silma üks mingi tükikene. Kugi mul on prillid ees, ei piisanud neist ja ..noh, vahel ikka satub silma rämpsu, eks ole. Kuna asi juhtus õhtul ja eriti ei seganud ka, siis otsustasin järgmise päevani oodata – vahel juhtub, et segav ärritaja roomab öö jooksul ise silmast välja. Hommikul oligi tunne parem… Õhtuks aga läks silm päris hulluks, öösel ei lasknud aga üldse magada – vett jooksis nagu mahlakasest . Mul polnud kunagi silmist nii palju vett enne tulnud, isegi tualetti pold asja – kõik tuli vist läbi silma välja . Hommikul marssisin silmakliinikusse. Seal pandi “face” masinasse ja doktoritädi vangutas pead:” Ai-ai, teil on asi natuke halb!” Mul muidugi puudus igasugune ettekujutus, kui halb on “halb” ja kui palju halvem on “natuke halb”. Silma sutsati mingit vedelikku ja ..kohe kadus valu ning kriipiv tunne. Öeldi, et see on tuimesti.. Siis urgitseti nats silmas – kurjategijast metallitükk saadi kätte, aga see oli jõudnud ka roostetama hakata. Siis kraabiti labidaga silma… hea, et seda välja ei võetud… aga tunda polnud sittagi . Arst ütles, et hiljem on tunda. Ma siis küsisin, et ega neil mönda tuimestipudelit üle ei ole ..
Igatahes pean nüüd viis päeva intensiivset ravi tegema ja miskit kavalat salvi silma sisse panema neli korda päevas. Kui vaja, siis vaja. Parem viis päeva ühe uduse silmaga kui hiljem terve ülejäänud elu ühe silmaga .
Rummud said esisillale külge torgatud. Vahetatud said rummu tihendid ja uued said tehtud rummutihendi kaitsed:

Seejärel avastasin, et Multicar`i ratas ei lähegi alla!! Rummule läheb, aga mitte lõpuni – enne läheb rehv külgepidi vastu käändtelje ülemist otsa:

No selge – tuleb velje keskmine osa lahti lõigata ja sissepoole liigutada! Piisab paarist sentimeetrist, aga ilma selleta see masin ei sõida .
Kaalusin varianti, et teha rummu ja velje vahele rõngas..aga see ei ole sugugi lihtsam – trei rõngas ja siis puuri viis ava sisse ja… tulemus saab kuidagi kahtlane.
Lauale võtsin pooltelje ja ühe kardaanijupi:

Ühelt üks ots, teiselt teine ots ja tuleb need mingi kavala nipiga kokku liita . Kui see tehtud, saab hakata rääkima raami lõplikust kokkukeevitamisest. Aga sellest järgmine kord.

[Tift]

Ja valmis ehk "kokku" need kaks saidki:

Vahepeal pole kuigi palju juhtunud, kuid natuke ikka. Kapitaalselt sai kokku keevitatud raam ehk selle põhiosa. Eks sellele tuleb veel ka tublisti lisa..:

Kruntvärv kah kohe peale, et liigselt roostetama ei hakkaks. Pildil raam pisut tagurpidi…
Vahepeal eemaldasin käigukasti koos differentsiaaliga mootorist. Selgus, et survelaager on kutu! Noh, mitte päris laiali, aga mineku peal. Pealegi on üks tagasitõmbekõrv ära murdunud. Poolitasin käigukasti ja diffri. Eesmärgiks ikka kätte saada differentsiaal. See poolitamine polnudki teab mis keeruline.. Fiksaatorkuulid tõmbasid muidugi lõbusalt “jehhat”, õnneks leidsin ühe tugilaagri, kus sees täpselt samasuguse mõõduga kuulid – 7,92! Ja terve peaotäis, viska või neile kaotsiläinutele lisa.. :

Siin see “nuku kõht” ongi ! Differ, nagu näete, on juba eemaldatud. Ja seda ilma pakkide välja võtmata! Tagasipanekul on tarvis taldrikul ühest servast millimeeter maha lihvida – läheb paremini pesasse tagasi.
Differ käis keevituses ja siin ta ongi pärast “keevitussalongi”:

Tänase päeva lõpuks sai käigukast ka kokku. Mootoriga ühendub loodetavasti homme, kui survelaagri kätte saan.

[CORRADOg60]

Nagu näha, on Nissani kasti difri kättesaamine väga lihtne. Endal sama kuri plaan volkari 4-se kastiga ja ei ole mitte nii lihtne... Peab ikka kastist suht palju juppe eemaldama vähehaaval, kui difrini isu jõuda...
Edu igatahes!

[Tift]

Nagu näha, on Nissani kasti difri kättesaamine väga lihtne.

Eee..ee.. ei old ka nii päris lihtne, kui tunduda võib, natuke oli ka kangutamist, ei taht see taldrik hammasrattapaki alt kudagi välja tulla . Õnneks liikusid kõik pakid korraga niipalju üles, et asi õnnestus. Seepärast ma tagasipanekul nats taldriku serva maha lihvisingi .. Volkaril vahest ka ehitus teistsugune...

[Tift]

Vahepeal sai ette võetud üks suhteliselt töömahukas asi – nimelt esirataste velgede ümbertegemine. Selleks tuli originaalsetelt Multicar`i velgedelt välja lõigata sisu. Tagarataste jaoks sai seesugune töö ette võetud, asi siis see teistkorda ära teha. Seekord lähenesin asjale natuke aeglasemalt ja mitte hurraaga. Märkasin, et selle keskosa keevisõmblused on tehtud suht lühikesed – ca`5 cm iga tagasipöörde kohalt. Lõikasin väikese relakaga keevitusõmblusesse paarimillimeetrise soone ja andsin siis suurema haamri ja meisli abil pihta… No asi pudenes laiali nagu mänguauto! Imestasin, et kas tõesti on veoauto velg, olgugi, et üks väiksemate killast, valmistatud nii nõrgalt! Aga küllap ta siis peab vastu.
Sisud välja võetud, ratsutasin rehvitöökotta, kus eemaldati rehvid ja õhukumm… nendega koos poleks saanud hiljem keevitada – kummiga oleks juhtunud teadagi mis !
Ühes töökojas, kus juhtumisi oli selline pink, kus saab painutada igatsugu rõngaid, lõikasin välja 5 mm metallplaadist paraja laiusega (90 mm) ribad. Juhtumisi sai ka pikkusega arvestatud valemi 2 Pii x R järgi… Pingis rullisime ribad rõngasteks.
Sõber, kes harrastab kangemat keevitust, (sest tal on vingem keevitusapastraat, kui mul) sirtsutas need rõngad ja Multicar`i velgedelt võetud sisud kokku. Liivapritsile ma neid viia ei saanudki, sest ei suutnud Tartust ühtegi tegijat üles leida. Neli reklaami leidsin, kuid kõik olid vanad, st. reklaam on, aga tegijat enam mitte !
Siis loobusin otsimisest ja lasksin veljed üle vana hea traatharjaga, mis relaka otsa kinnitatud. Hiljem pihustasin mõned grammid värvi kah peale. Nuh, kui soovin asja väljanägemist parendada, siis alati saab seda ka hiljem teha. Momendil on velgede väljanägemine selline:
Väljastpoolt:

Ja seestpoolt:

Kui ära kuivavad, siis veel natuke värvi selga ja rehvid peale!
OT: Mul tuli meelde lugupeetud Isapull`i repliik varasemast ajast selle kohta, kuidas mu "Vurri"-projekt nii kiiresti liikus.. Arusaadav, et ta polnud asjaga kursis. Seekord liigub mu meelest Berta sünd meeletu kiirusega, kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et asi liigub uimaselt. Võib-olla praegu küll, sest raam ja muu stuff, mis kuulub traktori "vundamendi" juurde, võtab oma aja ja vahel teeb ka tegijal meele mustaks . Aga õige pea saab raami lõplikult ratastele ja siis läheb asi lõbusamaks.

[Isapull]

Julge pealehakkamine on pool võitu! Seda mitte ainult projektiga pealehakkamise mõttes, vaid igapäevane pealehakkamine, kui tööriided selga aetakse ja projekti kallale toimetama minnakse. Niiviisi visa ja järjekindla tegevuse tulemusena jõuab tavaliselt natuke hiljem, kui soovitud kätte aeg, mil võib öelda, et Valmis!

Need, kes on ise teinud teavad, kui palju aega kulub kasvõi paari velje kohandamiseks. Mõnikord võib mingi pisiasja kallal päeva nikerdada. Arvestades, et enamus projekte sünnib siin hobi korras, st muu põhitegevuse kõrvalt ja ka perega veedetud ning isikliku vaba aja arvelt, on iga edasiminek ikkagi progress.

Jälgin Berta sündi huvi ja põnevusega ning soovin edu tegijale!

Tervitab, IP

[Tift]

Positiivne lähenemine, lugupeetud Isapull, tuleb alati kasuks! Tänx!
Eile seiklesin koos abikaasaga mööda Kesk-Eestit, oli asja Roosna-Allikule ja sealt Tartu poole tagasi otsustasime sõita Piibe mnt. mööda. No teele jäi loomulikult Järva-Jaani. Polnud plaanis Varjupaika külastada, kuid kui teeviit risti silme ees sirendas, siis pold vaja rooli keerata - auto läks ise sinna, kuhu vaja.. . Tuleb tunnistada, et ma polnud kunagi seal käinud... Oli naljakas ja oli kõvasti äratundmisrõõmu... Abikaasa näitas ka näpuga bussi poole, millel silt "NAISTE NÕUANDLA" ! Igaühele midagi!
Tänane ilm – vihm.. . Jõudsin käigukasti mootoriga ühendada ja oligi selg niiske..:

Differentsiaalile vaja veel üks kattekork teha, sellele avale, mis ettepoole avaneb ja kus enne parempoolne pooltelg elutses.

[tõnn]

Differentsiaalile vaja veel üks kattekork teha, sellele avale, mis ettepoole avaneb ja kus enne parempoolne pooltelg elutses.

Pane sinna pooltelje ots sise, las keerleb.

[Tift]

Pane sinna pooltelje ots sise, las keerleb.

Nagu tellitult, lugupeetud ksf-tõnn, sai selle punniga tegeletud.

Vaja hiljem veel fiksaator peale teha, et ta sealt august välja ei lipsaks! Üks variant olekski olnud vana poolteljejupp sisse pista, aga mulle tundus, selline paigalseisev punnimoodus kindlam olevat. Ei käi ringi, puudub võimalus kulumiseks ning õli võimalikuks väljavooluks. Pealegi - ega mul seda poolteljejuppi poleks ka käepärast olnud..
Mõõtsin ja nuputasin, kuidas saaks teada-paika raami kõrguse esisillast. Just see kiige-osa. Et kui palju ta siis kiigub ja kui suure vahe peaks sinna vahele jätma. Kus häda suur, seal abi..otsi naaberkülast ! Sõbra põka ütles:” Mul läheb neli sõrme vahele!”
See sõltub nüüd küll mõõtja sõrmejämedusest, kuid enam-vähem saab numbri teada – neli sõrme jagada pillimehesõrme koefitsendiga ja olemas ta ongi ! Sõber on nimelt kõige muu kõrvalt ka maarahvale meelepärase muusika ehk "süldi" ettekandja !
Sellest lähtudes ajasin raami paika ja nüüd on selge, et tagasilla ja raami vahele tuleb lõigata 50 mm kõrgused “klotsid”:

Nende puidust tükikeste asemele tulevad kindlasti metallist klotsid. Eile õhtul lõikasin välja, täismetallist, 5 x 4,5 x 8 cm. Andis viilida, aga lõppkokkuvõttes läks aega vaid kuskil veerand tundi.
Esisilla paralleelvarda lõikasin parajaks, 340 mm vahelt välja. See varras oligi keskelt kõver, sai selle nüüd täiesti eemaldada:

Sillatala on päris kõrge ja selle kaitsva “selja” taha mahub kenasti roolisilinder ära. Pildil veel lõikamata, aga see käib meil kähku.
Tagasilla pooltelgedele sai uued poldid toodud, vanad, mis originaalis lisaks pooltelgedele ka välimise tagaratta äärikut kinni hoidsid, jäid nüüd liiga pikaks:

Täna lähevad esirataste veljed "mantliproovi" !

[Tift]

Rehvimeeste juurde minnes võtsin kaasa ka õhukummid, need, mis enne sees olid. Hiljem selgus, et neid siiski kasutada ei saa – kaks tükki olid juba maha võttes katki, kolmas aga nii õhuke, et oli ime, kuidas ta üldse vastu pidas. Igatahes said lohvid uued. Ja nii nad alla saidki, esialgu küll paari mutriga kinni, sest oletatavasti tuleb neid veel alt ära võtta:

Kohe sai ära tehtud ka esisilla ja raami ühendus:

Täna sai tehtud ka roolihoovale külge kõrv roolisilindri šarniiri jaoks. Umbes nii see silinder paiknema hakkab, nagu pildilt näha.
Kui esisild all, siis tahaks nagu kohe ka tagasilda sinna juurde, eks ju! Selle asukoht selgub, kui on mootor koos muu stuffiga raamile tõstetud. Sellega tegelesin õhtupoolikul, taevast tuli alla peaaegu “pussnuge” , ka pildil on näha laiad valged räitsakad:

Mootor koos käigukasti ja muu sinna juurde kuuluvaga on nüüd raamil!
Vahepeal, noh, niisama, lihtsalt mõtte ajel,tõstsin raamiotsale ninatooriku, millest parajal ajal Bertale nina peaks välja “voolitud” saama:

Juba praegu on kindel, et nina tuleb madalamaks lõigata, aga muidu peaks sobima kenasti…

[Sillu]

Vahepeal, noh, niisama, lihtsalt mõtte ajel,tõstsin raamiotsale ninatooriku, millest parajal ajal Bertale nina peaks välja “voolitud” saama:

Juba praegu on kindel, et nina tuleb madalamaks lõigata, aga muidu peaks sobima kenasti…

Ai kurjam, mul tuttav sakslasest traktorihuviline otsib (loomulikult raha eest) enda restaureeritava MTZ-5 jaoks just säärast nina, paludes mh ka minul selles osas silmad lahti hoida. Aga ega mul ei ole ilmselgelt vist niikuinii Sulle võrdväärset asendust pakkuda, pealegi paistab ka Sinu projektist väga tore asi tulevat.

[Tift]

Ai kurjam, mul tuttav sakslasest traktorihuviline otsib (loomulikult raha eest) enda restaureeritava MTZ-5 jaoks just säärast nina, paludes mh ka minul selles osas silmad lahti hoida. Aga ega mul ei ole ilmselgelt vist niikuinii Sulle võrdväärset asendust pakkuda, pealegi paistab ka Sinu projektist väga tore asi tulevat.

Austet Sillu, aga viskame sellise lause välla. et kui keski pakub asenduseks midagi, siis ei ole mina miski pidur ja vahetan hää meelega. Tegelt on see, kui keski kuskil originaali taastab, ALATI prioriteet number 1. ! Ja kui mina olen ainuke, kes aidata saab, siis pole probleemi. Ainsaks tingimuseks seaks soovi sellest taastatavast massinast pilti näha saada. Pole see ju midagi võimatut, eks ju?
Ausalt öeldes oli mu nägemuses hoopis 50-52 vanem nina, see ümarama kujuga:

Aga ära ei ütle ka millestki muust sarnasest.
Seda nina ma veel lõikama ei hakka, sest kateteni läheb ilmatuma hulk aega ja loodetavasti jõuame mingi lahenduseni.