Kollane tsinkimine

(14-06-2023, 17:15 PM)oltsberg Kirjutas:  
(14-06-2023, 15:45 PM)honkomees Kirjutas:  OT küsimus - mis mõõdus need tikkpoldid on? Kas neid uuest peast ei leia? ...

Jah, olen sellele mõelnud. Loomulikult on igatpidi mõistlikum võimaluse korral võtta kasutusele uus asi, kui vanaga jamada. "Aktiivne" pikkus on 8x43, kokku 8x60, keere mõlemas otsas 17mm. Häda selles, et tänapäeva tikkpoldid on pooletoobised: ühes otsas on keere liiga pikk ja teises jälle liiga lühike. Pealegi on keermed veidi erinevad, detaili sisse minev on mutripoolsest "tihedam". (Kumb on kumb ots, ei ole ma viitsinud endale selgeks teha.)

Enam-vähem sarnane on DIN 835 aga mitte päris. Kuna keskelt jämedam, siis peab enne keermestamist peenemaks treima.
Baltic Bolti laoseis 8x40 koha pealt null (keermed on 16 ja 22mm pikkusega), pealegi ei selgu midagi pinnakatte või selle puudumise kohta. Würth pakub ainult pinnakatteta DIN 939 (välja näeb must). Kui nüüd ühte otsa lühemaks lõigata ja teise keeret juurde väänata, paljastub haljas roostealdis ferrum, ja olemegi ringiga alguses tagasi (mõistlikum on olemasolevad poldid mustaks lasta, sest kohandatud uutega tuleb nagunii sama teha).

Päris õigeid saab Itaaliast tellida (hind 1.10€), aga see nõuab itaalia keele õpetaja moosimist ja meeletut aja ning närvikulu Sad
Google translate on tänapäevaks päris pädev juba, et ka eesti keelega hakkama saada, st eesti ja mingi teine keel. Niiet tõlgi roboti abiga. Soovitan.

Do'nt panic
Vasta

(15-06-2023, 12:35 PM)giordanobruno Kirjutas:  
(14-06-2023, 17:15 PM)oltsberg Kirjutas:  
(14-06-2023, 15:45 PM)honkomees Kirjutas:  OT küsimus - mis mõõdus need tikkpoldid on? Kas neid uuest peast ei leia? ...

Jah, olen sellele mõelnud....
Päris õigeid saab Itaaliast tellida (hind 1.10€), aga see nõuab itaalia keele õpetaja moosimist ja meeletut aja ning närvikulu Sad
Google translate on tänapäevaks päris pädev juba, et ka eesti keelega hakkama saada, st eesti ja mingi teine keel. Niiet tõlgi roboti abiga. Soovitan.
Tänan soovitamast! Aga konkreetse firma "operatiivsuse" kohta tsitaat sellest postitusest

(23-05-2017, 14:48 PM)oltsberg Kirjutas:  ... Kirjutasin ka ühele Itaalia firmale (itaalia keeles). Sealsel sinjooril kulus 5 päeva, enne kui ta sai makaronide ja veini kõrvalt aega vastata...

Lisaks veel probleem. Sealsamas lingitud postituses kirjeldatud, et Rootsis 15€ maksnud jupp tuli mulle kätte 40ga. Veebipoodidel on pakifirmadega lepingud, mis tagavad odava hinna, tihti on teatud ostusummast alates pakivedu lausa tasuta. "Individuaaltellimuste" puhul on aga postikulu päris kopsakas. Näiteks tellisin Sloveeniast 60€ väärtuses pudinaid, postikuluks taheti 40.

Muidugi, taolisi polte leidub ka teiste masinate küljes, mulgi peaks üks kodus olema, aga ei taha tervikut lõhkuda. Pealegi ei ole pinnakate ikka see õige. Kõige lihtsam olnuks need poldid Võrus kollaseks lasta, aga tahaks ikka musta.

Värskeid Võru muljeid edastan päeva jooksul.
Vasta

Kas selline asi kõlbaks, millega relvasid mustaks tehakse.

https://jahimees.ee/et/208-raua-mustamine

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(16-06-2023, 13:08 PM)tõnn Kirjutas:  Kas selline asi kõlbaks, millega relvasid mustaks tehakse.

https://jahimees.ee/et/208-raua-mustamine
Jah, olen ka selle kohta põgusalt uurinud, aga ei oska seisukohta võtta.

Nüüd aga lubatud värsked muljed Võrust.

Asjad viisin möödunud nädala reedel, sel neljapäeval helistati, et valmis, järel käisin eile.
   
Kogus:
   
Vanni kaal 680g, tsingitavaid asju siis 6,32kg. Raha taheti 116.40. Võrdluseks: 5 aastat tagasi viisin üsna tummiseid asjandusi, kogus oli ca 3 korda suurem ja arve vaid 44. Aga elu lähebki kallimaks, kunagi oli mu kuupalk tänases mõistes 50€ Smile

Kuna eespool käsitletud võrgutamine ei andnud mulle rahu, võtsin selle omal moel kasutusele:
   
Julgen soovitada! Võrreldes traadi otsa sidumisega järgnevad eelised: poldid püsivad kindlalt kinni, tsinkimata koht jääb minimaalne või isegi olematu, kinnitamine käib väga kiiresti, võrk on enamasti samal otstarbel taaskasutatav.

Need tikkpoldid jäävad pea 100% nähtavale, kartsin, et võrk jätab tsinkimata koha, aga tulemus sai väga hea:
   
Võiks öelda, et asendamatu meetod M3 ja M4 poltide puhul:
   
Kes jõuab/viitsib neid traaditada, pealegi varjab traat lühikesel poldil enamuse keeret ära. Kohane lähenemine ka splintide puhul:
   
Mõned suuremad poldid jätsin lahtiselt, VG töötajad olid need ise traadi otsa ajanud:
   
Ka eelmisel leheküljel presenteeritud "kahtlased" klambrid said uue valge kuue:
   

Kvaliteet? Väga hea! Aga nagu eespool ilusti kirjutatud, tuleb nigela tulemuse korral peeglisse vaadata. Mõned tugevalt roostes asjad jäid ikka roosteplekkidega, vaatamata sellele, et neid sai liivapritsitud ja hoolega harjatud. Kohati tundus asi ka ebaloogiline: mõni üsna roostes olnud pudin sai väga ilus, teine palju paremas seisukorras tundunu näitas oma tõelist palet.

Kas ma sain võõraid asju? EI!

Kas midagi minu asjadest läks kaduma? JAH, ma ei saanud oma Õhtulehti tagasi, nende asemel oli kollane paber.  Big Grin Nimelt panin kasti "pärlikeede" vahele ajalehed, sest muidu moodustunuks selline sasipundar, mida olnuks raske harutada. Tõsisemalt rääkides: alguses võttis junni jahedaks, kui avastasin, et üks spetsiifiline vedru ja puks on puudu Sad  Siis selgus, et ma ei olnud neid üldse tsinkimiseks ette valmistanud, lihtsalt ununesid. Nõrgaks koosluseks pidasin sellist konstruktsiooni:
   
Aga kuna traat oli tegelikult trossikiud ja omas vedruefekti, siis toimis asi siiski kadudeta.
Vasta

(17-06-2023, 07:33 AM)oltsberg Kirjutas:  Mõned tugevalt roostes asjad jäid ikka roosteplekkidega, vaatamata sellele, et neid sai liivapritsitud ja hoolega harjatud. Kohati tundus asi ka ebaloogiline: mõni üsna roostes olnud pudin sai väga ilus, teine palju paremas seisukorras tundunu näitas oma tõelist palet.

Selliste väikeste asjade puhul on teine kord targem ehk fosforhappesse (veelahusesse) uputada ööseks. Sööb metallioksiidi ära ka sealt, kuhu mehaaniliste vahenditega ligi ei pääse.
Vasta

(17-06-2023, 12:29 PM)ert Kirjutas:  
(17-06-2023, 07:33 AM)oltsberg Kirjutas:  Mõned tugevalt roostes asjad jäid ikka roosteplekkidega, vaatamata sellele, et neid sai liivapritsitud ja hoolega harjatud. Kohati tundus asi ka ebaloogiline: mõni üsna roostes olnud pudin sai väga ilus, teine palju paremas seisukorras tundunu näitas oma tõelist palet.

Selliste väikeste asjade puhul on teine kord targem ehk fosforhappesse (veelahusesse) uputada ööseks. Sööb metallioksiidi ära ka sealt, kuhu mehaaniliste vahenditega ligi ei pääse.
Jah, ega roostest lihtsalt lahti ei saa. Minu retsept väiksematele asjadele järjekorras kõik läbida: mehhaaniliselt lahtine rooste nahui → elektrolüüs seebikivivannis → fosforhappe happevannis → ultrahelivannis väristamine. Loomulikult vahepealsed pesud-passiveerimised-harjamised.
Vasta

(17-06-2023, 14:13 PM)honkomees Kirjutas:  
(17-06-2023, 12:29 PM)ert Kirjutas:  
(17-06-2023, 07:33 AM)oltsberg Kirjutas:  Mõned tugevalt roostes asjad jäid ikka roosteplekkidega, vaatamata sellele, et neid sai liivapritsitud ja hoolega harjatud. Kohati tundus asi ka ebaloogiline: mõni üsna roostes olnud pudin sai väga ilus, teine palju paremas seisukorras tundunu näitas oma tõelist palet.

Selliste väikeste asjade puhul on teine kord targem ehk fosforhappesse (veelahusesse) uputada ööseks. Sööb metallioksiidi ära ka sealt, kuhu mehaaniliste vahenditega ligi ei pääse.
Jah, ega roostest lihtsalt lahti ei saa. Minu retsept väiksematele asjadele järjekorras kõik läbida: mehhaaniliselt lahtine rooste nahui → elektrolüüs seebikivivannis → fosforhappe happevannis → ultrahelivannis väristamine. Loomulikult vahepealsed pesud-passiveerimised-harjamised.

Üldse ei vaidle vastu! Sa ju isegi näitasid mulle "vannituba" Smile  Ainult et tavakodanikul kodus selliseid võimalusi ei ole Sad

Muide, puht pulli ja katsetamise pärast ma isegi tegin osadele tugevalt roostes juppidele elektrolüüsi, kasutades pesusooda lahust. Visuaalselt just väga muljetavaldav ei olnud (et võtad puhta läikiva jupi lahusest välja), kuid detailidelt ikkagi mullid eraldusid ja teine elektrood värvus rebaseks. Siiski oli hilisem mehaaniline töötlemine tunduvalt lihtsam. Ja kui tagantjärele mõelda, siis just nende, algselt üsna õudsete detailide peal jäi ka tsink OK.

Tulles veelkord tagasi mustamise juurde...

Jahimeestefoorumist jäi mulje, et need poes müüdavad relvakeemiad ei anna eriti püsivat pikaajalist efekti. Kuskilt kaugemast ajusopist ujus välja ka vanemate generatsioonide õpetus: aja jupp kuumaks ja viska õli sisse. Jah, aga kui kuumaks? Kui suur on ülekarastumise oht? Kui püsiva efekti selline töötlus annab?
Vasta

(17-06-2023, 21:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Jahimeestefoorumist jäi mulje, et need poes müüdavad relvakeemiad ei anna eriti püsivat pikaajalist efekti. Kuskilt kaugemast ajusopist ujus välja ka vanemate generatsioonide õpetus: aja jupp kuumaks ja viska õli sisse. Jah, aga kui kuumaks? Kui suur on ülekarastumise oht? Kui püsiva efekti selline töötlus annab?

Olen kunagi proovinud  seda BBQ ahju küttekolde peal - toimis, kuid kuna kollet  köeti koguaeg ja see oli pidevalt kuum, siis lõpuks nö kulus maha - põles maha. Tol hetkel sai seda tehtud toiduõliga. Kolle kuumaks, õliga üle ja niikaua küpsetasid edasi, kui suitsemine lõppes. Võibolla saaks seda teha isegi gaasilambiga.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne