Mis motoplokiga on tegu?

Kogemata hakkas silma jah üks Kuta ilma töötava mootorita. (Keegi pakkus isetehtud motoplokki müüa, ja taustaks oligi pildil Kuta ka näha) Kuna äiaga kevadeti tuleb natuke sõdida, siis on kaks mõtet. Kas teha omale uus või äia omale tagavaraks. Igatahes asi on väga korralik. Kui äia omal rattad juba loksuvad nuutide otsas siis sellel pole seda probleemi, ja siduri tööpinna järgi ei saa üldse aru et oleks tööd teinud. Kõik trossid on terved, isegi suretuse oma polnud maha krutitud. Ei teagi nüüd kas kiskuda lahti ja vaadata mis karul kõhus või mitte. Igatahes vana õli nõrutasin välja, oli ilus-puhas, ja kui perenaise juttu uskuda siis oli saanud ainult ühe hooaja tööd teha enne kui mootor ära suri. Keegi oli proovinud remontida aga sinna ta jäigi. Sain ka korras freesi, kahjuks polnud rohkem lisasid alles.
Lumepuhurit kaalunud ei ole ( sülle võttes kaugele ei tassi),aga isegi raskusega mootori all ei olnud probleeme mahasurumisega, seisis täitsa ise vastu maad ja käed said puhata. Aga tal seda rasket rauda ka küljes parasjagu ja on teine kaugel ka käimakoti otsast. Samas ülesse tõsta ei olnud ka raske. Kuna rege rauta suvel siis toimetangi puhuri kallal natuke et teha käepärasemaks. Kui saan mahti, kaalun ära.
Vasta

Loomkatse sooritatud Smile 

Võtsin "suusa" alt ja olukord paranes. Siiski pole asi mitte "suusas" vaid, nagu oletasin, puudulikus nõukogude inseneritöös. Et "suusal" on otsas suur junn, ei oma tähtsust, sest tema raskuskese jääb ikka enam-vähem täpselt mootori alla ega mõjuta üldist pilti. Ka siis, kui panin "suusa" risti üle mootori, kukkus mootori pool põmaki vastu maad. Vahelduseks panin mootori peale ka kergema, ca 5 kg junni. Pealtnäha tundus nagu hea (vikat vajus vastu maad), kuid sarvi allapoole surudes tekkis olukord, kus masin jäi täpselt parlanksi. St, mootor ja vikat jäid maast ühele kõrgusele seisma. Nii et järelikult on originaalmootoriga niitmine üks parajalt võimatu ettevõtmine. Aga nõukogude inimest see vast väga ei häirinud. Tegelikult peab vikat ise maaga kindlalt kontakti otsima. Ei saanud kaaluda, aga hinnanguliselt on vikat 20...25kg. Küllap Itaalia originaal oli tunduvalt tummisem.

Mida klaavele soovitada?

Kui ikka tundub, et tõesti vähe töötanud, siis on käimakotis hammasrattad hambulised ja laagrid head. Kaane maha võtta siiski võiks, et headuses veenduda. Simmerid (kokku 4 tk, poolteljed, jõuvõtt, sidurivõll) võiks vast vahetada, pole suur töö ega rahaliselt tappev. Teine asi on külgsiduri hoobade kummirõngastega. Nendeni pääsemine eeldab põhjalikku lammutustööd. Teisalt: kui panna sisse kaasaegne õli, võivad nad lekkima hakata (nagu minul juhtus). Siis kirud ja vannud ja pead ikka pulkadeks võtma. Nii et kahe otsaga asi. Kaane sees olevate lülitushoobade võllitihendite vahetus on selle kõrval lihtne. Kui huvi, võin kõikide tihendite mõõdud ütelda.
Vasta

Tänud ksf. Oltspergile.
  Tihendite mõõdud küsiks kahel põhjusel. Endal lihtsam ja ka teistel võimalik leida, samas on foorumist otsimine küllaltki tülikas, kuna sisu on pikk.
Käimakasti õli kohta oleks küll palunud infi. Kas tasub panna vanatüübi tatti-tappi, või minna lääne õlile. Millist ise kasutasid?  
Ja veel kas minna tsentrifugaal sidurile, või lasta käiku originaal. Kardan et puhuriga ei taha tsentrifugaal sidur hästi sobida, kuna inerts ei lase JVV-l nii kergesti seiskuda, ja käiguvahetuste kiire teostamine on häiritud. Praegu pidurdan tsenri jõudu mootoriga enne kui siduri lahutan ja käike näppima hakkan ( või lasen otsa lumevalli Big Grin ).On vaja pidevalt ka tagurpidi Kutat lasta  kui lund loopida (platsi iseärasustega seoses) ja siis tekivad pöörleva puhuriga pausid seiskumise ootuses. Freesiga seda kindlasti ei juhtu, kuna tsenri jõud väga erinevad. Samas olen mõelnud paigaldada ka suurema mootori nii 11 hobu kanti.  Mitte selleks et vanal (6,5 hobust) vähe oleks ja ka pöörded on samad kuid loob parema raskuskeskme eriti kui pole ka raskust mootori all. Proovisin eile sangadest vajutades puhurit maast lahti saada, no kuradi raske, (pole mootorit ja muid tasakaalustavaid vidinaid), samas ei tööta rohkem hobuseid nii suure koormuse all eriti kui midagi raskemat teha.
Vasta

Mul on pandud kergelt eemaldatavad raskused,sest mullates võ lund lükates on raskukese erinev ja tööd ebamugav teha jalad maast lahti või poolest säärest maa sees Big Grin .Põhiraskused on origonaalid ratastes.
Vasta

Lootuses, et kõikvõimas guugelmuugel asja üles leiab, muutsin postituse pealkirja ja panen ka siia rasvaselt (et ilusam oleks) Wink  Endale muidugi ka hea spikker.

Motoplokk Kutaisi Super 610 tihendite mõõdud

Simmerid:

Poolteljed 50x80x10 2tk
Jõuvõtt 20x47x7 1tk
Sidurivõll 15x42x7 1tk

Tehasejuhend mainib, et peavad olema s põlnikom, st "huulega". Aga SKFi valikus 15x42x7 põlnikuga varianti ei olnud.

O-rõngad:

Käigukasti kaas
Käigu/jõuvõtu lülitushoovad 9,19x2,62 2+2tk
Reeversihoob 8,73x1,78 2tk

Külgsidurite lülitushoovad 8,73x1,78 2+2tk

Hammasrataste teljed, mille ots paistab sidurikojast
13,10x2,62 2tk
9,19x2,62  2tk
Kahjuks jään täpse vastuse võlgu, milline oli reeversi, milline tagasikäigu oma. Reevers, sidurikoja poolt vaadates paremal, oli vist jämedam.

Samuti ei tea, kas sellise "kummalise" mõõduga o-rõngaid igas "külapoes" pakutakse. Mina tellisin Tartust SKFi esindusest (Alas-Kuul). Kuigi nad maksid kopikaid, ei olnud letikaubana midagi, tellides läks nädal aega.
Vasta

Keerame teemat väheke nilbemaks (nilbe= võru keeles libe) ehk mõtisklus õlidest.

Tatid-tapid-tepid on nõksu odavamad ja tulenevalt nende püdelusest ei ole nii nobedad töökohalt lahkuma. Vastukaaluks meenub vana autojuhi pajatus, kes krõbedas talvepakases Gazooni tagasilda leeklambiga praadis, et liikuma pääseda.

Lääne õli kasutaja ütleb külmal talvepäeval kindlasti iseendale suur aitäh! Aga kuumaga on jälle suurem oht positsioon maha jätta ja deserteeruda.

See lekkimise/mittelekkimise jutt kehtib muidugi vanade tihendite puhul, mida "aktiivsed" Lääne õlid "lammutama" hakkavad. Täna käisin just õlivarusid uuendamas. Minul on Kuta sisse pandud Eurol MPG 80W90 GL-4 (mujal olen ka kasutanud). Subjektiivne valik, on lihtsalt selline "lemmikpood" kus lahtist õli müüakse. Maksis 2.88 liiter. Lahtine "tatt" oli 2.03. Seega, kui just 100 liitrit korraga ei osta, siis ei ole mõtet sente lugeda. Kuigi tehasejuhend ütleb, et TAD 17i on just see ainus ja õige.

Kas panna tsentrifugaalsidur?

Mina tegin sellise valiku muude võimaluste puudumisel. Mõneti on mugavam küll, aga see suur inerts võib mugavuse ära nullida. Mõeldav on muidugi mingi siduri pidur aretada, mõeldes sellele juba leiutamise algfaasis. Kvaliteettootja tsentrifuug on päris kallis ka. Nii et kui sidur olemas, siis kas tasub aretamist?

Suurem mootor pole ka võibolla kõige parem idee. Esiteks on muidugi kallim. Teiseks kuulub käigukast oma olemuselt kellassepa pädevusse, noh, selline üsna õrnake. Goldoni ei ole selle kasti külge võimsamat mootorit kui 7 HP ja 17 Nm diisel pannud. Nii et võibolla tasub piiri pidada.
Vasta

Kust oleks võimalik saada MF-70-ne rootorniitukile nuutidega võlli saaks?
Vasta

Niisiis.
  Minu äia juures "suvitav" Kuta on omavoliliselt lõpetanud töölepingu ja soovib vist suvitushooaega pikendada. Täpsemalt sidur lõpetas töö. Pole veel ise näinud, mis täpselt juhtus karukese kõhus,kuid kirjeldus viitab lihtsalt kulumisele. Olemas küll peaaegu uus asenduseks aga ka vana tahaks taastada. Kas oskab keegi soovitada millest teha uus siduri kuluvosa ehk -ei teagi kuidas nimetada- klots, lint, kate. Oleks ta sirge siis polekski vist probleem, mõtleks midagi välja, aga Kutal on originaal koonuse kujuga. Või on kellelgi mõtteid millest valmis lõigata-painutada-treida-tinutada?  Sad  Ise manan silmade ette mingisugust lintmaterjali - peksumasina lint vanast ajast näiteks, ei oska täpsemalt seletada. Või saaks vanale kattele kasvõi peale liimida tükkidest-klotsikestest uut kihti kui vana kate muidugi saab nii puhtaks et liim haagib (punnvõrri siduris olid mälu järgi klotsikesed sees, kas -või neid liimida). Vanast ajast on igasuguseid piduriklotse veoautodest alles jäänud. Olemasoleval siduril on katte paksuseks mälu ja silma järgi nii umbes 3...4 mm ja see on ka tegelikult siduri mootori poolsele pinnale kinni liimitud. (või ajaga kleepunud-roostetanud, igatahes mina sidurit lahti võttes kätte ei saanud.) Või on kellelgi vana sidur liigne?
Igatahes suured tänud juba ette kaasamõtlejatele ja lahenduste pakkujatele. meeldetuletuseks  ka pildike    
 
Vasta

Minul puudub täielik ettekujutus sellest sidurist aga kas Pidurimeister ei suuda aidata? Müüvad materjali ning taastavad. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

(31-08-2015, 19:15 PM)Gravity Kirjutas:  Minul puudub täielik ettekujutus sellest sidurist aga kas Pidurimeister ei suuda aidata? Müüvad materjali ning taastavad. 

Nõus. Piduri-sidurimeister oleks number 1 variant, kuhu minna. Kui nemad mingil põhjusel (a'la pole sobivat katet) ei saa aidata, siis leiuta ise edasi.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta

Pidurimeistrist võib ehk abi saada. Aga kui ei saa, turgatas pähe järgmine variant. CCCP-is valmistatud traktoritel kasutati lintpidureid. Toda kraami peaks poodides meetrikaubana leiduma. Kunagi sai JUMZile ostetud, tollel ka originaalsed piduriklotside katted samast materjalist. Selline "kootud"-immutatud värk, kui mälu ei peta, olid isegi vasekiud sees. Materjal hästi painutatav, lõigata sai rauasaega. Kui kaubandusvõrk sobivat paksust pakub, siis ehk saab aretada. Ei ole küll au olnud Kuta originaalsidurit näha ega näppida (ega ilmaasjata tsentrifuugi ei ostnud), aga loodan, et asi on needitud, mitte liimitud. Ja kui ongi liimitud, siis pole vast põhjust, miks hakkaja leiutaja-kombinaator neetida ei saaks. Kui raha näppe põletab, võib ka Goldoni originaaljuppe otsida.
Vasta

Kui siduriketas on õlis töötav, siis pidurimeistritel on ka sinna midagi paigaldada, kuivade asjadega ei ole probleemi. Märjale sidurile peaks hetkeseisuga alles olema mingi kogus BorgWarneri kettaid, liimitavad.

markoättvägapikaajalinevägarahulolevkoostööpartner

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Kuta sidur on täitsa kuiv, lausa krõbiseb Smile
   
Hõõrdkattele viitamiseks joonistasin noole. Kuna asi koonusekujuline, siis loogika ütleb, et mingi tavaline ribakujuline asi ei kõlba, tuleb rätsepa kombel vastavad lõiked võtta ja ehk saab siis millestki kombiinida.
Vasta

Tegin ka olemasolevast korralikust siduri tööpinnast pilti.     Ja ka vastaspoolest     . Eks peabki midagi liimima. Käisin uurimas ja T25 pidurilint on poole paksem. Ka punnvõrri siduri klotsid ei sobi hästi kuna neid peab nii palju ümber tegema et saaks tööpinna kaetud. Aga lohutuseks aega on ja kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab Big Grin
Vasta

Vazide ,gazidelde saada nii pehmeid kui kõvu linte ja sooja andes võtavad kergelt vastava kuju ja edasine juba oma valik-kas needid või liimid pidurimeistrist ka kuuma liimi saada.
Vasta

Hakatuseks pilt käesoleva teema postist #173  http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=52372
Seal ka juttu, miks ma noolega tähistatud haakeklambrit ei kasutanud. Nüüd võtsin tubliduse tagavarad kokku ja remontisin klambri ära (keevitasin ovaalistunud augud täis, panin lisaplaadid, puurisin uued augud).

Ühest küljest käruga sõitmine tunduvalt parem: pöörata on kordades lihtsam (seletatav haakepunkti liikumisega ca 25 cm ettepoole). Varasema haakepunkti puhul oli üks kole sarvede murdmine/väänamine pluss külgsiduritega mängimine. Aga nüüd on uus häda: Sarved on sõna otseses mõttes süles:
   
Kui sarvi ühe astme (augu) võrra ülespoole tõsta, siis ei sega nad küll põlvi, kuid randmed jäävad perversse nurga alla:
   

Teoorias oleks lahendus justkui olemas, haakeklambril on kolm asendit:
ülemine 1)     keskmine 2)    
 ja alumine 3)    

Kaks esimest fotot tehtud haakeklambri asendi 2 puhul. Asend 1 ühest küljest hea, sest haakepoldi ja käigukasti kaane vahele jääb lohutavalt meeldiv distants. Puudus väljendub nii:
   
Ehk siis mootor vahib taevasse, aga ma arvan, et selline pidev asend pole talle just kõige parem.

Asend 3 (kuigi võibolla kõige optimaalsem) pole praktikas kasutatav. Nagu pildiltki näha, ei lähe fikseerimispulk sisse (avad detailides ei ole kontsentrilised). Jõuga sain pulka ka kaugemale, aga teisel pool paiknevatesse aukudesse ei taha kuidagi minna, väga viltu kisub. Ja lisaks jääb haakepolt suisa vastu alumiiniumist käigukasti kaant. Palju parem pole ka lühem polt (asendi 2 fotol). Ei taha mõeldagi, mis saab, kui polt pidevalt kaant tambib.

Kõige iroonilisem on see, et asendite 1 ja 3 puhul on sarvede optimaalne asend täiesti leitav.

Ja nüüd ma küsingi nagu Lenin: mis teha?

 Endal peast läbi vilksatanud a) käru tiisli pikendamine, b) sarvetorule mingi täiendava reguleerimisvõimaluse tekitamine ja c) sarve otstele reguleerimisvõimaluse tekitamine a la MF 70.
 
Vasta

Ei oska kuidagi nõu anda. Äkki jalatoed käru tiislile võimalikult kaugele ette, saab jala sirgu ja põlved madalamale, nagu Copperiga sõidaks. Big Grin
Vasta

pane sarved kõrgemasse asendisse ja torupainutajaga paina sarved mugavama nurga alla
Vasta

(28-09-2015, 11:53 AM)maisalup Kirjutas:  pane sarved kõrgemasse asendisse ja torupainutajaga paina sarved mugavama nurga alla

Sellega on nii ja naa. Painutamisega võib saavutada kärutamise jaoks optimaalse asendi, aga siis võib selguda, et muude haakeriistadega töötamine osutub problemaatiliseks. Ja siis hakkad jälle painutama Smile Või kui vahepeal majandab mõni teine piloot. Muudetav "painutus" oleks parem. MF 70 lahendus:
   

Copperi varianti olen ka kaalunud. Jääb ära. Minu jaoks ei ole eriline probleem toetada ette sirutatud jalad põkatsi rehvidele Smile

Probleemi juured võivad ulatuda muidugi sinna, et konkreetne käru ja Kuta ei ole mõeldud koos töötama. Äkki ei ole originaalkäruga Kutal seda probleemi, samuti MTZ 05l (mille käru ma kasutan). Huvitav oleks teada ühe tootja (põkats+käru) kompoti mõningaid mõõtmeid. Sarvede otste kaugus (mõttelisest) seljatoest, sarvede kaldenurk, sarvede ja tiisli vahemaa jne.
Vasta

Mõte 1: kas pasliku läbimõõduga poltidega majandades ei anna soovitud asendit tekitada nii, et lõtkud ülemääraseks ei kasva?
Mõte 2: teha uus haakeseadis just selle käru ja piloodi mõõtude alusel.
Mõte 3: sobitada MF sarved. Neid peaks olema ka teistel varuks, mitte ainult minul.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne