Mis motoplokiga on tegu?
#41
Niisiis vedav käru ikka veel paras müsteeriumWink Mina ka juutuubitasin, aga kahjuks eeltoodud piltidel kujutatud isendi peale ei trehvanud. Jäid silma vähe suuremad-võimsamad põkatsid. Sellist käigukasti, nagu eespool piltidel, neil ei olnud. Kardaan tuli jõuvõtust ja kadus käru kõhu alla. Kui asi kriitiliseks läks, sikutas piloot käru küljes parema käe haardeulatuses olevat heeblit.

Äkki on suurematel masinatel asi nii: traktori käigukast võimaldab jõuvõtu sünkroniseerida peaülekande vedava võlliga. Sel juhul pole tähtsust, milline käik traktoril sees on ja ka liikumissuund pole oluline. Käru küljes võib aga olla näiteks püsilahutatud sidur, mis 4WD käivitamiseks ühendatakse.

See kõigest oletus, ega anna vastust, mis eeltoodud "karul kõhus".

Klaave selgitas väga veenvalt, miks teemakohasel aparaadil pole võimalik vedavaid sildu lihtsalt "ümber tõsta". Kas või kohaltvõtt on problemaatiline, ühel inimesel ei jätku käsi (üheaegselt ühendada sidur ja lahutada mõlemad rattad).
Vasta
#42
Nii, mõistus jõudis jälle testikulaarsele nivooleWink Niidumassina vikateid liigutab selline armas konstruktsioon, mida võib nimetada mittestandardseks kardaaniristiks:

   

Siiras südamesoov on laagrid ära vahetada. Aga kust neid saada? Nutikas oleks osta mõni kardaanirist, laagrid ära võtta ja ülejäänu kasvõi kirikuõpetaja kombel kaela riputadaSmile

Välismõõt on 28 mm, sisemõõt aga 15,235 mm. Poes sai ühte 28 mm risti uuritud, aga too oli seest 16 "koma midagi".

Kas keegi oskab anda vihjet, kust nimetatud mõõduga asju saab? Ma usun, et tegemist ei ole siiski väga ainukordse ja haruldase juhtumiga. Küllap kasutati selliseid laagreid veel mujalgi.

Vahepalaks/tujutõstmiseks/offtopikuks väike lugu laagritest. Oli keskkooli traktoriõpetuse tund. Mina ja pinginaaber lollitasime, mistõttu õpetaja meid kapi taha saatis (klassiruum oli kapiga pooleks jaotatud). Teiste käest aga küsis, et milliseid laagritüüpe te teate nimetada. Pakuti liugelaagreid ja veerelaagreid. Meie kapi tagant täiendasime: pioneerilaagrid, vangilaagridBig Grin
Vasta
#43
M412 kardaanirist:
Наружный диаметр подшипника = 28 мм,
диаметр шипа крестовины = 15,23 мм.
Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#44
Suur tänu, Wiki432! Mosse rist on tõesti "tema ise".

Nüüd aga teemaga seonduvad küsimused mototehnika "pruvessuritele".

Kas kuskil liigub trossikõri otsakuid 8 mm kõrile?

Kust saab "sarvede" otsa kumme? Hetkel ei ole aparaatust mõõteulatuses, aga mälu järgi oli mõõt 28 mm. Mootorrataste levinud mõõt paistab olema 22 mm, aga vast on mõnel aparaadil ka jämedamad.

See suur et... Käisin Tartu Catweesis kiibitsemas. Seal Honda GX-seeria mootorid ilusti reas nagu kanad õrrel. Vestlesin müügimehega ja küsisin väikemootorite õlitusvärgi kohta. Tema väitis, et asi on pommikindel. Niikaua, kui mootor just "pea alaspidi" ei ole, ei pidavat probleeme olema.

Kas kuskil Maarjamaa peal on ka selliseid kohti, kus Briggsi (Vanguard) ja Subaru mootorid "õrrel" istuvad? Briggsiga seadmeid müüvad ja mootoreid remondivad "kõik", aga keegi eriti ei kuuluta, et neid mootoreid eraldi müüks. Subaru on veelgi suurem eksootika. Venemaa veebipoodides on küll lai valik. Muuseas ühes kohas oli Subaru EX 21 puhul välja toodud, et üks variant tehtud Jaapanis, teine Taiwanis (nagu Gravity eespool sõbralikult hoiatas). Hinnavahe 3000 rubla, ehk 62 eurubla.
Vasta
#45
Subarut olen näinud müügis Paides Timeks Tehnikakaupade poes
ja hortulusest leiab subarut, kipporit ja briggsi mootoreid- http://hortulus.ee/index.php?group_id=86&page=120
Vasta
#46
(13-05-2014, 16:35 PM)maisalup Kirjutas: hortulusest leiab subarut, kipporit ja briggsi mootoreid- http://hortulus.ee/index.php?group_id=86&page=120

Tuttav koht, ainult et nii Briggsi kui Subarut seal kumbagi kõigest 1 ühik pakkuda (ma mõtlen motoplokile sobivuse kontekstis). Pealegi Briggs pole Vanguard-seeriast ja pakutav Subaru kah liiga "isane". Sobiv oleks EX 21. Kuskilt lugesin ka seda, et "õige" (tõsisemaks tööks sobiv) Subaru on kollane, mitte must.

Kunagi nägin Subarut Tartus Lõunakeskuse Husqvarna poes, aga see oli hulga aega tagasi. Kas tulebki nii välja, et hiirekliki kaugusel on ainult hiinakad (Hortulus ja Flint) ja peale Honda mingit arvestatavat kvaliteetmootorite valikut meie maal ei olegiSad
Vasta
#47
Jah kuna ise olen seotud ettevõttega Estmotor nagu osad vist juba on taibanud siis võin lähemalt rääkida.

Meil päris müügisaali pole kuna firma suunitlus on rohkem firmade teenindamine.

Küll aga saame töökojas vajadusel mootorid kastist välja võtta ning saab kõike katsuda ja näppida.

Nii,et tasub kohapeale küll tulla.

PS. Mainin uuesti üle,et hortuluse ja meie Subarud pole päris sama kaup. Meie müüme Jaapanis valmistatud mudelit ning Hortuluse omad on Tais vms toodetud. Premium kiri on ainult Jaapanis toodetud mootoritel.

Koduleht on natukene poolik kuna alles uuendasime kujundamist. Asjaga tegelen aga pole seda aega.

http://www.subarupower.com/industrial.aspx

Sellel lehel on olemas service manualid kõik info subaru mootorite kohta. Soovitan sirvida.

1 silindrilised on meil kohapeal olemas alates 4.5 kuni 14HP. Ülanukkvõlliga variandid.

-----------

Kui Hatz 12hp maksis 1300 siis see oli vist päris ammu kui võtsid pakkumise.Vahepeal hinnad tõusnud.

Samas julgen soovitada ka variandi kui inimesed tahavad diiselmootorit siis vaadake kasutatud ehitusmasinaid. Kui mootor käib ilma suitsuta,käivitub soojast ja külmast peast hästi ning õli ei leki siis võib öelda,et suuremaid jamasid ei saa alla. Kui juba karteris surve sees siis hakkavad tihendite ümbrused niiskeks minema.

Elektri starteriga Hatz,Lombardini diisel mis on 10 hobujõu kandis maksab 2K ringis koos käibemaksuga. Nööristarteriga ja vändaga on odavam kuid vaevalt keegi mugavuse pealt kokku hoiab . Hiljem kallim neid juppe eraldi külge pookida.

---------

Ja lõpetuseks.Subaru pole üldse eksootika vaid vähe reklaamitud Eesti turul.

Müüme ise 80-150 mootori kandis aastas. Lihtsalt nende tarbijaskond on firmad kes asendavad orginaal mootoreid. Eraisikud loevad raha ja katsetavad Hiinakatega.

Ja Eestis levinud ehitustehnika bärnd nimega Wacker tuleb juba tehases Subaru mootoritega .
Vasta
#48
Kas jutt on ikka motoplokkidest või ehitate metsa väljavedajat, et pisikesele plokile "jossi mootorit aretate"? Toungue Kogu seda hobujõudu tuleb ju pisikesel peenramaal käte jalgadega kinni hoida-juhtida, samal ajal kolme siduri ja JVV-ga mängides Big Grin
Vasta
#49
Mis minusse puutub, siis ei mingit "jossi". Jään truuks juba mainitud numbritele 7 HP ja 17 Nm. Metsa (küttepuid) on plaanis vedada küll.

Suur tänu meli666 ja Gravity, info eest mootorite osas! Täiesti võimalik, et tulen Subaru mootoreid kaema ja patsutamaSmile

Siduriga aga on endiselt hapud lood, keegi pole pakkunud. Siinkohal küsimus: kas keegi oskab kommenteerida kuuldust, et tehas Kutaisis põles maha? See seletaks nii mõndagi...

Puht huvi pärast uurisin JUMZi käivitusmootori sidurit. Põhjusmõtteliselt saaks teda "kaheotsaliseks" aretada küll, aga kahjuks on tema läbimõõt liiga suur.
Vasta
#50
(13-05-2014, 22:48 PM)Gravity Kirjutas: Jah kuna ise olen seotud ettevõttega Estmotor nagu osad vist juba on taibanud siis võin lähemalt rääkida. Meil päris müügisaali pole kuna firma suunitlus on rohkem firmade teenindamine. Küll aga saame töökojas vajadusel mootorid kastist välja võtta ning saab kõike katsuda ja näppida. Nii,et tasub kohapeale küll tulla. Kui Hatz 12hp maksis 1300 siis see oli vist päris ammu kui võtsid pakkumise.Vahepeal hinnad tõusnud. Elektri starteriga Hatz,Lombardini diisel mis on 10 hobujõu kandis maksab 2K ringis koos käibemaksuga. Nööristarteriga ja vändaga on odavam kuid vaevalt keegi mugavuse pealt kokku hoiab . Hiljem kallim neid juppe eraldi külge pookida.

Nonäed siis! Mul Estmotor buukmargitud aastaid-aastaid tagasi ja seda justnimelt Hatz'i pärast aga mina ja väga paljud teise dinimesed VIHKAVAD seda, kui ei ole isegi niipalju kodulehele pandud, et IGA mootori "hind alates". Ja muuseas, ma ei räägi praegu üldse mitte maksujõuetust seltskonnast: Hatz'i diisel on väga hea meremootor lahtisele paadile, kus õhkjahutus on pigem eeliseks! Sama ka muidugi Lombardiniga, mis ongi tuntud just meremootorina. Ning häda pole ka vesijahutusega, sest "marineerimisvahendeid" leiab ka - need ei vanane. Siin näide mul suvekodus aega ootavast suurest puupaadist ja Bowmaniga marineeritud Toyota diislist.
Aga seesinane jutt käib tegelikult kõigi mootorite ja kasutuskohtade kohta: keda kuraditki ei huvita see, et Teil on konkurents või et tegelete "firmadega" jne - tahate pappi teenida, pange hinnakirjad üles! Näiteks ülipraktiline küsimus konkreetsete masinate kohta, millest äkki täna elustan ühe ära (kui õnnestub muidugi!!!) - pommikindel töötav ja peaagu bolt-on moodne katel neile Sinu käest??? Neid on 4 tükki + viies osadena, täitsa kilulinnas mere ääres töökoja kõrval "ootamas" ehk ühe ksf!'i omandusest mägi-eestist teise ksf!'i omadusse edgargraadis jõudnud Big Grin Aga eks need vene karpad on ikaldus! Võib vabalt ka diisli hinna öelda.
Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#51
Aga kas mingi kardi inerts sidur pole mõeldav vahele ehitada. Mõõdult väikesed, pole eraldi trosside ehitust, käik sisse ja gaasi...
Vasta
#52
Vot ei ole au selliste siduritega isiklikult tuttav olla. Siit küsimused, et millistel pöörelel rakendub ja millist momenti on suuteline taluma. Ja kas on ikka praktikas motoplokil kasutatav?

Ükspäev nägin rauaplatsil MF-i vedelemas. Hää meelega oleks tema sidurit vähemalt vaadanud, aga peremees olevat masina täies tükis kellelegi ära lubanud. Kui kellelgi juhtub MF-70 sidurist pilti olema, siis andke tulla! Kataloogikribust (PDFina olemas) ai saa eriti aru, seda enam, et seal sidur erinevate teemade vahel ära jaotatud. Veel parem, kui saaks in live näppida.

Usin googeldamine tõi päevavalgele ka ühe Goldoni hinnakirja. Seal sidur soodsam kui ühes eespool toodud lingis, kuid siiski saab meie miinimumpalga eest neid kõigest 2 tükki SmileSad Meile lähim Goldoni esindus on teiselpool lahte, aga ka järve taga on esindused olemas. Kui tõesti muud üle ei jää, siis...
Vasta
#53
http://www.flintkaubandus.ee/et/a/tsentr...28at120%29
Välja näeb selline, rakendub alates 1500 ja lukustub 1800peal, talub 30nm ja läbimõõt maksimaalselt 150mm.
http://www.traktorirent.ee peaks müüma goldoni analoogisid, võibolla saavad nemadki aidata siduriga Wink
http://www.ebay.de/itm/Kupplungsscheiben...1e8b6a0ceb
Vasta
#54
Maisalup, suur tänu inspireerivate vihjete eest!

Kardi siduriga on see hea asi, et läheb vastava mõõduga väntvõlli otsa nagu tädileWink Mida ketirattapoolse otsaga peale hakata, on muidugi iseasi. Ma ei tea miks, aga miskipärast suhtun tsentrifugaalsidurisse siiski teatud skepsisega. Kui tal mul otsustaval momendil "tsentrifuugimast" keeldub? Pealegi peaks sel juhul olema võimalus gaas kiirelt maha saada, mida motoplokkidel aga ei ole. "Sportgaasi" tekitamine on problemaatiline, siis peab gaasi pidevalt ise peal hoidma, mis aga masinaga töötamise mugavust ilmselt ei suurenda.

Ferrari kupplung on küll arvestatav idee, ikkagi samalaadse masina oma. Kui nüüd leiaks sellise, mis 1:1 käigukasti võlli otsa läheb, oleks väga bro. Väntvõllipoolne sobitamine on tunduvalt lihtsam. Konkreetsel juhul pole ka siduri pikkusel tähtsust, sest mootori/kasti vahetükk tuleb nagunii ise teha. Siduri läbimõõt võiks 130mm piiresse jääda, muidu ei mahu ära.

Aga kas on veel mõnda aparaati (kaasaegne tsikkel, atv, jne) mille sidur võiks sobida?

Ka originaalsiduri leidmise võimalust pole kõrvale heitnud, maailm on täis imelisi juhtumisi. Ka ainuüksi veetavast poolest oleks kõvasti abi. Väga palju ei taha siduri peale kulutada, muidu võib ksf! Gravity potensiaalsest mootoriostjast ilma jääda.

Mootorite hinnapakkumised on nüüdseks olemas, järjestus Briggs, Honda, Subaru. Ainult hinna põhjal muidugi otsustada ei saa. Samas on naljakas, et Briggsi Vanguard-seeria kohta ei leia kusagilt andmeid väändemomendi kohta. Subaru seevastu ei tee millestki saladust, ka näiteks detailne remondijuhend ilusti saadaval.
Vasta
#55
(14-05-2014, 23:40 PM)oltsberg Kirjutas: Maisalup, suur tänu inspireerivate vihjete eest!

Kardi siduriga on see hea asi, et läheb vastava mõõduga väntvõlli otsa nagu tädileWink Mida ketirattapoolse otsaga peale hakata, on muidugi iseasi. Ma ei tea miks, aga miskipärast suhtun tsentrifugaalsidurisse siiski teatud skepsisega. Kui tal mul otsustaval momendil "tsentrifuugimast" keeldub? Pealegi peaks sel juhul olema võimalus gaas kiirelt maha saada, mida motoplokkidel aga ei ole. "Sportgaasi" tekitamine on problemaatiline, siis peab gaasi pidevalt ise peal hoidma, mis aga masinaga töötamise mugavust ilmselt ei suurenda.

Ferrari kupplung on küll arvestatav idee, ikkagi samalaadse masina oma. Kui nüüd leiaks sellise, mis 1:1 käigukasti võlli otsa läheb, oleks väga bro. Väntvõllipoolne sobitamine on tunduvalt lihtsam. Konkreetsel juhul pole ka siduri pikkusel tähtsust, sest mootori/kasti vahetükk tuleb nagunii ise teha. Siduri läbimõõt võiks 130mm piiresse jääda, muidu ei mahu ära.

Aga kas on veel mõnda aparaati (kaasaegne tsikkel, atv, jne) mille sidur võiks sobida?

Ka originaalsiduri leidmise võimalust pole kõrvale heitnud, maailm on täis imelisi juhtumisi. Ka ainuüksi veetavast poolest oleks kõvasti abi. Väga palju ei taha siduri peale kulutada, muidu võib ksf! Gravity potensiaalsest mootoriostjast ilma jääda.

Mootorite hinnapakkumised on nüüdseks olemas, järjestus Briggs, Honda, Subaru. Ainult hinna põhjal muidugi otsustada ei saa. Samas on naljakas, et Briggsi Vanguard-seeria kohta ei leia kusagilt andmeid väändemomendi kohta. Subaru seevastu ei tee millestki saladust, ka näiteks detailne remondijuhend ilusti saadaval.

Mnjah mõtlesin ka korraks sinu siduriprobleemi peale.

Kas sul pole orginaal sidurist mitte ühtegi tükki?

Otsi googlist MF 70 сцепления saad vähemalt häid pilte mingi ettekujutuse.

Ühe joonise leidsin ka: http://www.mastercity.ru/attachment.php?...1327586563

Samas pole mõtet tsent.sidurit ka päris maha teha. Kui sidur on korralikult häälestatud ning mootor piisavalt jõuline on väga mõnus töötada. Haagib tühikäigu pööretest juba 200-300rpm kõrgemal ja seda koormuse all.

Kompott kus on alamõõduline mootor ja valesti töötav tsent.sidur on küll õudusunenägu.

Minu ettekujutus oleks panna lihtsuse mõttes tsent.sidur + vedada juht raua peale gaasitross. Mootori gaasihoovastikus saab "gaasi kergust" reguleerida. Niimoodi sättida,et ise gaas maha ei jookse kuid gaasiga mängine on kerge.

Sa pole esimene kes on motoploki siduriga hädas. Lõpuks on ikka otsustatud tsent. kasuks kuna see on kõige lihtsam ja odavam variant.


Teiseks kui sul on meh. lülitatav sidur siis pead mängima gaasi ja siduriga korraga ja mootor töötab enamuse ajast suuremate pööretega kui tegelikult vaja. Tsent. siduriga annad nii palju nagu hetkel just tarvis.

Ja mootori käivitamisel pole ka tarvis käiku välja võtta. Lihtsalt tõmbad käima.

Võib olla süstisin natukene positiivsust.
Vasta
#56
Kahjuks pole originaalsidurist tõesti ühtegi tükki. Vist mainisin, et sidur jäi mootori külge, aga see visati kepsu purunemise tõttu minema.

MF 70 googeldamisel olen kasutanud ka tšehhikeelset sõna spojka, aga midagi eriti head pole leidnud. Lingitud pilt pärinebki kataloogist, mis mul täitsa olemas. Sidurikorv on seal hoopis väntvõlliga ühte patta pandud. Kui leiaks mingi sellise pildi:

   

See peaks olema MTZ motoploki ja kaasaegse mootori paaritusjuhis.

Minu skepsis tsentrifugaalsiduri suhtes on täiesti subjektiivne. Peale mootorsaagide/võsalõikajate pole lihtsalt kokkupuuteid olnud. Nende sidur on aga üsna "järeleandlikuks" dimensioneeritud, sealt vist see ettevaatlik suhtumine.

Kui ksf! maisalup juba pöörded/väänded välja võlus, siis äkki oskab ta ka mõõtmete osas miskit kosta (siduri diameeter, sisendi/väljundi mõõdud).

Muuseas, mina ei määratle, et olen "hädas", käsitlen olukorda põneva väljakutsena. Edasises elus on plaanid veelgi suuremate "hädadega" rinda pista, motoplokk on selles reas üks mõnus näpuharjutus.
Vasta
#57
Kui maale lähen, mõõdan täpselt oma siduri pealt maha
Vasta
#58
Tegelikult hakkab mulle see "tsentrifuugi" idee järjest rohkem meeldima, tõesti kõige optimaalsem lahendus.

Aga nüüd peaks veidi heietusi kirja panema, et millest kõik algas. Algus selline:

   

Transmissija peale oli ka selline number löödud, pirka peal oli midagi väga ähmast, aastarv ja hind olid üldse sealt puudu ja üleüldse oli pirka värviga üle tuisatud. Huvitav on see, et mootori number suurem kui korpusel. Mulle jääb see nummerdamise loogika igatahes selgusetuks, ka puuduvad andmed tootmise algaasta kohta. Tõenäoliselt ei jookse korpuse numbrid nö nullist, vaid on mingi X aja tagant restart tehtud. Või jooksis 608 ja 610 numeratsioon eraldi. Või tont seda teab.

Tootmisarvude kohta leidsin netist ühe huvitava lause:
The 1987 production figures are:
MB-1—60,000; MK-1—10,000; MTZ-05—8,000; KMM-1— 6,800; and Super 610—1,300; a total of 96,000 units.
Seega üldine panus NSV Liidu motoplokindusse kaduvväike. Samas pole siin mudelit 608 mainitud. Numbreid kokku liites ei klapi asi kah, kas "auk" täideti impordiga? Või on kuskil viga?

Järgmine oluline sündmus:

   

Ka minu elus oli see oluline kuupäev, aga see pole selle foorumi teemaWink Mis seal viimases reas kirjas on, ei saagi aru. (Minu lapsed ei saanud millestki aru, kuigi see on ajastule täiesti tüüpiline müüja käekiri, üsna loetav.)

24 aastat hiljem ei jõudnud minuni sellest komplektist käru, kultivaator ja ader, küll aga üks adra lisaraskus (nagu hiljem Goldoni piltide põhjal selgeks tegin). Võibolla ei jäänudki millestki ilma, ei oska arvata kui tõhusad need ader ja kultivaator üldse on.

Huvitav on see, et niiduki pirkal olev hind (vt postitus #28) ja arvel kajastuv on erinevad. Lisaks sain "rauaga" kaasa ka patsaka dokumentatsiooni, mille hulgast puudus kahjuks niiduki kasutusjuhend. Küll aga oli muud põnevat lugemist: et frees on valmistatud Juri Vladimirovitš Andropovi nimelises Taganrogi tehases, et valikuna sai trakatsi komplekteerida pinnasepuuriga, et alla 14-aastased ei tohi masinat näppida, et üks vähestest remondikohtadest terves N Liidus on meie Tjuri ja et valmistaja pakub põkatsi ressursiks 2000 tundi.
Vasta
#59
Tsent. siduriga saan ka ideeliselt aidata. Ma korra kiikasin mis meil olemas on kohapeal. Amsbecki ja Lucas sidurid. Need on ehitustehnika OEM sidurid.

Hinnad väga võileivad pole kahjuks. 200+Km kandis, olenevalt mudelist.
Kasutatud praegu pole,vähemalt komplektseid ja mis sobiksid sulle.

https://www.kart-schuette.de/rasenmaeher...-1481.html taolised sidurid siis. Treitud ja paksu seinaga trummel. Kestab terve elu.
Vasta
#60
no nii. Välis läbimõõt on 130mm, siduri pikkus 78mm ja läheb 25,4mm võlli
otsa. Asi on madein chaina ja tookord oli letihind flindis 96eur kui mälu ei peta. See konkreetne sidur pärit atv järel veetavalt hooldusniiduki mootorilt, originaalis on need tavaliselt 14-18hj
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne