[v6sa]

...

Tegelikult mind ennast huvitab ka, palju see kasekoorem kaalub, aga toore puidu mahumasse ei ole kuskilt leidnud, pakutakse 15...20% niiskusesisalduse juures.

Rehkenda aga välja:
https://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikatea...._Puit.pdf

Kask võiks olla 750 kilo kuupmeeter (see on siis tihu!). Nii lühikeste nottide puhul pole koonilisuse arvestamine oluline, küll aga tuleb võtta keskmine diameeter, kuna kask on harva ümmargune.

Ei aita ka parim rehv päris võimatut ülesannet täita. Plokk ise kaalub rammusa sada kilo, juhist lisandub jämedalt pool tema kaalust juurde, koormast vast kolmandik. Kui rehkendame, et koormas oli tihu puitu (väga rammus eeldus) kaaluga 750 kg ja juht kaalub 100 kilo, saame vedavatele ratstele koormaks 125+50+250=455 kilo ehk 4,5 kN. Oleme julged ja arvestame haardekoefitsendiks 0,2 ja saame maksimaalseks veojõuks pea 1 kN. Kuna haagise rattake on väiksem ja veereb lumes, siis selle veeretakistuse jaoks peaks kasutama juba tegurit 0,3. Haagisele langeb kaks kolmandikku koormast ja pool juhist ehk 50+500=550 kilo ehk 5,5 kN. Veeretakistusteguri 0,3 korral on vaja vedavat jõudu 5,5*0,3=1.8 kN. Numbrid on karmid...

Asi paraneb kohe, kui panna ratastele ketid: saame haardeteguri 0,4 või isegi 0,5 ja vualaa: 4.5*0.5=2.25 kN. Liigub ja muhedalt, kui ainult mootoril jaksu jätkub.
Sama mõjuga on käruratta suurendamine nii, et see ei vajuks lumme (ükskõik, kas laiemaks või kõrgemaks). Kui saame veeretakistuse 0,15 peale, on meil vaja ainult 5.5*0.15=0,8 kN.

Muide, terase hõõrdetegur lumel on 0,07, kuid libisemise hõõrdeteguri juures läheb arvesse ka pinna suurus...

Ehk motoplokk suudab vedada, kui haagise rehv ei upu üle viiendiku oma raadiusest ja vedavate rataste peal on ketid. Kusjuures deformeeruvas lumes peaks raudkrihvidega ratas tegelikult vedama ketistatud rehvidega võrdselt. Vahe tekib alles siis, kui pind muutub nii kõvaks, et krihv ei vaju pinda sisse... näiteks jääl.