11-02-2023, 22:42 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2023, 22:46 PM ja muutjaks oli oltsberg.)
Enne, kui asi "tõsiseks" läheb, veel veidi heietusi...
Liikuvpilti teema peakangelasest alates 5:43. Põgusad ja udused kaadrid ka tootmisprotsessist.
Üks gruusiakeelne tekst aastast 2012 pajatab plaanist tehas taaskäivitada. Aga tegemist polnud mitte tõsise äriideega, vaid poliitikute populismiga...
Ka palju suuremaid tehaseid (AZLK, ZIL, LAZ, VTZ, LTZ) on loojakarja läinud, kuid teatud mõttes on ikkagi kahju. Asi selles, et erinevalt autost või "päristraktorist" sarvikul moraalse vananemise komponent praktiliselt puudub. Näiteks MTZ ja Krasnõi Oktjabr võtsid kasutusele kaasaegsed töökindlad mootorid ja toodavad aastakümnetevanuse käiguosaga sarvilisi reipalt edasi.
Vahepeal sai ka näpud õliseks tehtud. Nüüd võib 100% kindlusega väita, et eelmisel leheküljel presenteeritud aparaadi lugu on järgmine. Koostatud jõuülekandega ja nummerdatud Goldoni tõsteti liinilt maha ning toodi Nõukogude Liitu, kus ta lõplikult kokku pandi, kasutades enamasti Itaalias ja vähesel määral ka kohapeal toodetud juppe.
Näha on eri tooni kruntvärvid, punane ja rohekasvalge. Kes see nõukariigis sellist "pulli" viitsis teha. Alumiiniumkorpusel pole mingit krunti, ainult kattevärv. Ja tegelikult on värvitöö kapitalistide kohta üsna lohakas.
Jõuvõtuvõlli laagrikorpus oli kinnitatud sisekuuskantpega poltidega:
Võrdluseks: Kutaisi samad poldid on kah ümarpeaga, kuid keerata tuleb neid tavalise miinuspeaga kruvikeerajaga. Ja õige ka: kuuldavasti olevat isegi koos VAZidega ilmunud 13mm mutrid ja poldipead paraja šoki põhjustanud, milleks veel hakata tootma sisekuuskantpolte ja nende keeramiseks vajalikke võtmeid.
Pöörakem tähelepanu seibidele, mis kohe kindlasti ei ole Sdelano v SSSR:
Papptihenditel kohtas nemetskisid bukvasid, mida kahjuks pildile püüda ei õnnestunud. Vast usutakse niigi
...järgneb...
Liikuvpilti teema peakangelasest alates 5:43. Põgusad ja udused kaadrid ka tootmisprotsessist.
Üks gruusiakeelne tekst aastast 2012 pajatab plaanist tehas taaskäivitada. Aga tegemist polnud mitte tõsise äriideega, vaid poliitikute populismiga...
Ka palju suuremaid tehaseid (AZLK, ZIL, LAZ, VTZ, LTZ) on loojakarja läinud, kuid teatud mõttes on ikkagi kahju. Asi selles, et erinevalt autost või "päristraktorist" sarvikul moraalse vananemise komponent praktiliselt puudub. Näiteks MTZ ja Krasnõi Oktjabr võtsid kasutusele kaasaegsed töökindlad mootorid ja toodavad aastakümnetevanuse käiguosaga sarvilisi reipalt edasi.
Vahepeal sai ka näpud õliseks tehtud. Nüüd võib 100% kindlusega väita, et eelmisel leheküljel presenteeritud aparaadi lugu on järgmine. Koostatud jõuülekandega ja nummerdatud Goldoni tõsteti liinilt maha ning toodi Nõukogude Liitu, kus ta lõplikult kokku pandi, kasutades enamasti Itaalias ja vähesel määral ka kohapeal toodetud juppe.
Näha on eri tooni kruntvärvid, punane ja rohekasvalge. Kes see nõukariigis sellist "pulli" viitsis teha. Alumiiniumkorpusel pole mingit krunti, ainult kattevärv. Ja tegelikult on värvitöö kapitalistide kohta üsna lohakas.
Jõuvõtuvõlli laagrikorpus oli kinnitatud sisekuuskantpega poltidega:
Võrdluseks: Kutaisi samad poldid on kah ümarpeaga, kuid keerata tuleb neid tavalise miinuspeaga kruvikeerajaga. Ja õige ka: kuuldavasti olevat isegi koos VAZidega ilmunud 13mm mutrid ja poldipead paraja šoki põhjustanud, milleks veel hakata tootma sisekuuskantpolte ja nende keeramiseks vajalikke võtmeid.
Pöörakem tähelepanu seibidele, mis kohe kindlasti ei ole Sdelano v SSSR:
Papptihenditel kohtas nemetskisid bukvasid, mida kahjuks pildile püüda ei õnnestunud. Vast usutakse niigi
...järgneb...