17-09-2023, 06:36 AM
Nüüd trosside kinnitamisest hoobade külge. Kuta "pärandusekastis" tuhnides jäi silma selline polt:
Kuigi nõukatehnikaga kokkupuutunuile on selline poldipea oksendamiseni tuttav, ei ole tegemist tehasetööga, sest Kutaisi tehas selliseid polte ei kasutanud. Järelikult kellegi külamehe kätetöö. Ka mina, külamees, läksin Kutat ehitades sama teed: puurisin tavalistele poltidele augud sisse.
"Pärandusekastis" oli ka selline:
Välja näeb selline, nagu oleks kolhoositreiali tehtud. Aga miks pidi keegi üleüldse poldipead maha treima, kui tegelikult oleks piisanud vaid augu puurimisest? Ja veel vähem hakkas keegi külamees seda polti tsinkima (pildilt ei ole hästi aru saada). Järelikult on tegemist Gruusia tehasetööga.
Ka pool-Goldoni küljes olid samasugused, püüdsin neid viisakamaks nühkida, vasakpoolsel isegi õnnestus:
Kõik ilus, aga üks häda, millele alles kokkupanemise ajal tähelepanu pöörasin: augud on puuritud valesse kohta.
Seega peab trossi kinnitamiseks panema poldipea alla 2 seibi nagu tagaplaanil oleval. Kutaisi kataloog näeb ette ühe seibi nimetusega šaiba kreplenija trosa. Aga pool-Goldoni küljes olid sellised šaibad:
Ilmselgelt pole tegemist tehasetööga, kas siis põhikooli tööõpetuse tund või purjus kolhoosnik, kes natuke treida oskas. Kõik nad on näiteks erineva paksusega.
Paratamatult tekkis küsimus, et miks vähe töötanud pool-Goldonil pidi säärast "keemiat" tegema? Esimene mõte, et poldid läksid puruks ja kadusid ära. Aga kas tõesti kõik kolm? Siduri oma oli küll katki:
Ka minul on Kuta küljes üks "omatehtud" külgsiduritrossi polt ära murdunud. Aga kui nad kõik tõesti murdusid ja kadusid, siis kas polnuks lihtsam võtta tavaline polt ja puurida lihtsalt õigesse kohta auk, mitte poldipead maha treida (või kuuskandist polti vuristada) ja naljakaid šaibasid genereerida?
Ilmselt asi selles, et praak tehaselahendus ei suutnud trosse kinni hoida ja õnnelik pool-Goldoni omanik pidi nende naljakate seibidega andma asjale järelaitamistunde.
Loo puänt selles, et ka mina ei saanud trosse pidama ja kõvemini pingutades väändusid poldid augu kohalt kõveraks. On vaid aja küsimus, millal lõplikult murduvad. Ilmselt kasutasid sinjoorid tugevamaid polte. Kuta kataloog ütleb nii poltide kui ka šaibade kohta stal 20, aga millise tugevusklassi poldile see võiks vastata?
Kuigi nõukatehnikaga kokkupuutunuile on selline poldipea oksendamiseni tuttav, ei ole tegemist tehasetööga, sest Kutaisi tehas selliseid polte ei kasutanud. Järelikult kellegi külamehe kätetöö. Ka mina, külamees, läksin Kutat ehitades sama teed: puurisin tavalistele poltidele augud sisse.
"Pärandusekastis" oli ka selline:
Välja näeb selline, nagu oleks kolhoositreiali tehtud. Aga miks pidi keegi üleüldse poldipead maha treima, kui tegelikult oleks piisanud vaid augu puurimisest? Ja veel vähem hakkas keegi külamees seda polti tsinkima (pildilt ei ole hästi aru saada). Järelikult on tegemist Gruusia tehasetööga.
Ka pool-Goldoni küljes olid samasugused, püüdsin neid viisakamaks nühkida, vasakpoolsel isegi õnnestus:
Kõik ilus, aga üks häda, millele alles kokkupanemise ajal tähelepanu pöörasin: augud on puuritud valesse kohta.
Seega peab trossi kinnitamiseks panema poldipea alla 2 seibi nagu tagaplaanil oleval. Kutaisi kataloog näeb ette ühe seibi nimetusega šaiba kreplenija trosa. Aga pool-Goldoni küljes olid sellised šaibad:
Ilmselgelt pole tegemist tehasetööga, kas siis põhikooli tööõpetuse tund või purjus kolhoosnik, kes natuke treida oskas. Kõik nad on näiteks erineva paksusega.
Paratamatult tekkis küsimus, et miks vähe töötanud pool-Goldonil pidi säärast "keemiat" tegema? Esimene mõte, et poldid läksid puruks ja kadusid ära. Aga kas tõesti kõik kolm? Siduri oma oli küll katki:
Ka minul on Kuta küljes üks "omatehtud" külgsiduritrossi polt ära murdunud. Aga kui nad kõik tõesti murdusid ja kadusid, siis kas polnuks lihtsam võtta tavaline polt ja puurida lihtsalt õigesse kohta auk, mitte poldipead maha treida (või kuuskandist polti vuristada) ja naljakaid šaibasid genereerida?
Ilmselt asi selles, et praak tehaselahendus ei suutnud trosse kinni hoida ja õnnelik pool-Goldoni omanik pidi nende naljakate seibidega andma asjale järelaitamistunde.
Loo puänt selles, et ka mina ei saanud trosse pidama ja kõvemini pingutades väändusid poldid augu kohalt kõveraks. On vaid aja küsimus, millal lõplikult murduvad. Ilmselt kasutasid sinjoorid tugevamaid polte. Kuta kataloog ütleb nii poltide kui ka šaibade kohta stal 20, aga millise tugevusklassi poldile see võiks vastata?