[isandpauk]

nr. 57 valge külgkorviga moto-ekipaaz tänab igati laheda ralli eest. Meil ei õnnestunud kordagi kraavis käia ning vaid üks kord tarbisime kaasvõistlejate lükkamisabi ja sedagi vaid seetõttu, et rahvas oli lükkamas kiiremini, kui ma jõudsin tagurpidikäigu sisse lülitada. Laitses otsustas lepingu lõpetada esiporilaud, kruvisime selle küljest ning sokutasime ühe lahke volvo-ekipaazi pagasiruumi. Peale esimest AKP-d eksisime ära, kuna legendist lendasid lehed kohati enne minema, kui me olime need jõudnud läbi sõita. Leides ennast mõningase ekslemise järel uuesti Laitsest, otsustasime läbi Riisipere Märjamaa suunas liigelda, lootuses säilinud legendi abil kuskil õige teeots üles leida. See õnnestuski ning jõudsime edukalt AKP kahte. Kuna olime selleks ajaks juba üsna graafikust maha jäänud, siis võtsime suuna otse Märjamaale. Peale lõunat kulges sõit hästi kuni Martnani, kus külgkorvi vanni esimesed kinnitused lõplikult lahti põrusid ning see otsustas hakata oma elu elama. Peale pisiremonti oli juba nii pime, et legendi enam lugeda ei näinud (kaasavõetud taskulamp oli ka aukudes pilbasteks lagunenud). Võtsime ennast siis teistele rallikatele sappa ning läbisime edukalt ka ülejäänud trassi. Saades viimases AKP-s teada, et ristsõna on vaja ära anda, lõime käega ja loobusime oma märkmeid täis soditud ristsõnast. Ei tahtnud selle läbimärja kapsa täiendamisele enam kvaliteet-õllevõtu aega raisata ning oli ka oht kaotada meie eesolev ekipaaz töötava kaardilugejaga. Siinkohal täname ekipaazi punase ameerika rauaga, kelle pagasiruumist kellegi käsi välja tilpnes - aitäh kaardi lugemise eest.
Pühapäevane kojusõit kulges ilusti kuni u. Vasalemmani, kus teed märjaks muutusid. Puuduva esiporilaua tõttu nägin koju jõudes välja nagu p**avärvi pruun jääpulk.
Jääme ootama järgmist aastat.
Aitäh Priit, Tiina &co.