[sm. Eestimaa]

Küsimus teemaalgatajale-kas needitud on raud-või alumiiniumneetidega? Kahtlustan esimest varianti,kuid huvitav oleks siiski teada täpselt. Samas kas needitagavarad juba olemas?
Tänan.

Kõik needid, mida siiani olen bussi küljes leidnud, on olnud alumiiniumist. ...

Koolis mind keemia eriti ei huvitanud, kuid kogu kursusest jäi kummitama sõna "galvaanipaar" mis pidi tähendama seda, et kui kokkupuutes on kaks erinevat metalli, siis saab otsa enne see, mis on pingereas vasakul pool.
Loengust natuke peenem jutt:
"Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi
lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases)
on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema
potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall.
Mida suurem (positiivsem) on E ◦, seda tugevam oksüdeerija, mida
väiksem (negatiivsem) on E ◦, seda tugevam redutseerija.Metallelektroodide rida, järjestatunaE ◦ kasvu järgi, nimetataksemetallide pingereaks.
Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co,
Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au

[Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse
redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad
elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste
kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse
oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb).
Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või
kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel).]"

Ehk siis selle jutu järgi, kui kokkupuutes on alumiinium ja raud, lõppeb enne otsa alumiinium... Vene insenerid vist seda teemat ikka jagasid, kui alumiiniumist kerepaneelid olid ühendatud sama metalli neetidega.
Sama peaks kindlasti arvestama ka poltliidete koostamisel.

Õppejõud teadis rääkida, et sarnane teema oli näiteks Tallinna Raekoja torni taastamisel, kus kokku pandi kogemata vask ja raud (täpselt enam ei mäleta, mis detailid millistega ühendati) ja aasta jooksul oli ühenduskohtades needid või plekk detailid läbi roostetanud.

Igatahes... Kui ma nüüd väga puusse ei pannud, siis võib-olla on abi.