Energiasääst - mida peaks riik tegema
#1
Information 

Tere,

Kirjutan magistritööd energiasäästu saavutamisest ning sellest, mida peaks riik tegema. Uurin ka inimeste arvamusi selle kohta, millest tuleks alustada.
Selleks koostasin lühikese küsimustiku (võtab aega ca 1-2 minutit): https://docs.google.com/spreadsheet/view...c6MQ#gid=0

Iga vastus aitab lahendusele lähemale. Aitäh kõigile vastajatele! Smile

Mihkel
Vasta
#2

(21-03-2012, 10:51 AM)m!hkel Kirjutas:  (võtab aega ca 1-2 minutit):

Küsitluses on 22 küsimust, neist 11 rohkem kui kolme valikvastusega, ja veel viies küsimuses nõutakse protsendiarvutust.
1 minutiga hakkamasaamiseks peaks kulutama 2,72 sek. per küsimus.
Lisaks vastamisele peaks ju küsimusi lugema ka? Smile

Olgem ausad, ka kaks minutit läheb selle küsitluse peale ainult siis, kui ma küsimusi eriti ei loe, ja olen ette ära arvutanud, mitu % igakuistest kuludest on energia, ja sellest omakorda eri otstarbel energia %.
5 min on realistlik.

Natuke noriks ka küsimuste püstituse üle, kuigi poole pealt on hilja midagi muuta. Ehk siis lihtsalt tähelepanekud.

3. Kui suur osa Teie igakuistest kuludest läheb energiale (elekter, soojus, soe vesi, autokütus)?

Miks on küsitud energiakulu suhet kogukuludesse, mitte tuludesse ? Palgatöötaja teab oma tulu kasvõi une pealt, aga kõiki kulusid peaks alles hakkama arvutama, hindama keskmist, jne.(Ettevõtjatel võibolla on teistpidi, aga tegutsevaid ettevõtjaid on ehk 5% töötegijatest.)
Teiseks, miks üldse küsida summaarset energiakulu kogukuludest (või tuludest), kui järgnevalt on küsitud iga energialiigi kuluprotsent eraldi?
Küsitluse analüüsis saaks ju summaarse energiakulu arvutada, kui need osakulud oleks kohe küsitud kogukulu/kogutulu suhtes..


6. Mis motiveerib Teid kõige rohkem energiat säästlikumalt kasutama (vali üks)?

No ei olnud seal ühtki tegelikku motivaatorit Smile
Justkui oleks riigi piitsad või präänikud ainukesed liikumapanevad jõud. Riik ei määra inimeste käitumist, inimeste (enamiku) käitumine määrab riigi.
Näiteks oleks võinud valikus olla hoopis "soov vähendada mõttetut/tarbetut energiakulu".

10. Kas kodumasinate ja –seadmete ning hoonete energiaefektiivsuse miinimumstandardeid tuleks rakendada, kui need muudavad masinad kallimaks?

Esimese hooga küll aru ei saanud, milliseid masinaid võiks HOONETE energiaefektiivsuse miinimumstandard kallimaks muuta? Kas kütteseadmeid, ja/või ventilatsiooniseadmeid, - siis võiks ju täpsustada.


Vasta
#3

Paluks mitte norimisena võtta, aga võtsin ka selle küsimustiku lahti ja esimene mulje on, et kurat küll, hakka siin arvutama ja võimlema, panen parem kinni! Olen üsna kindel, et nii mõtleb enamus. Heal juhul saad vastuse mingilt suht kitsalt seltskonnalt, kuna oled ülejäänud tahtmatult ise välja selekteerinud. Seega on tulemuse väärtus küsitav, sest energiat tarbime sellest hoolimata kõik.
Vabatahtlikult täidetava küsimustiku koostamine ei ole kerge ega lihtne ülesanne. Kui seda on kerge koostada, siis on raske (ja vastumeelne) vastata ja vastupidi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#4

Kahjuks pean ksf! Basilioga nõustuma. Asi on tõesti tipsa liiga keeruliseks tehtud.
Vasta
#5

täitsin 2 korda (mõlema korraga said erinevad vastused, kuna tõesti teistkordsel sisestamisel ei olnud soovi enam uuesti arvutama hakata), kuna esimesel korral oli mul võrguprobleem ja VIST esimene kord arvesse ei läinud. Kui läks - noh, siis on statistiliselt 2 sarnase sissetuleku ja vanusega isikut, kes veidi erinevalt jaotas oma energiakulusid Big Grin aega kulus 15 minutit kindlasti esimene kord. teine kord sai 2-3 minutiga hakkama
Vasta
#6

TeeTL, aitäh kommentaaride eest, kui need töös ära vastan, siis on kaitsmisel oponentidel vähem küsida Smile

Küsimuste juures tegelikult protsentarvutust ei eeldanud (kahjuks jäi see kirja panemata). Eelkõige oli huvi nö kõhutunde nr'te kohta, mis vastajale tundub kõige suurem kulu. See, mida peetakse kõige suuremaks kuluks, võiks olla teatud mõttes alguspunkt säästumeetmete propageerimisel.

Basilioga pean ka nõus olema, mida kergem on küsimusi koostada, seda raskem on vastuseid koguda. Püüdsin leida mingit kompromissi, endale tundus, et niigi on juba palju vajalikke küsimusi küsimata jäänud.


Hinnang 1-2 minutit tekkiski mul vist sellest, et küsimused olid pähekulunud ja siis tunduski, et palju nende 20 klõpsu tegemine ikka aega võtta saab Smile
Vasta
#7

Sissetulekust üsna suure % võtab tänasel päeval paljudel pangalaen. See energia tarbimise% on seetõttu ebakindel suurus. Kui pere teenib 10k eurosid ja pangale läheb 3k, siis 1k energia peale teeb 1/7 sissetulekust või nagu naabriperel 1/10? Muuseas suurimad kokkuhoiud, mis igapäevast elu ei sega, said tehtud juba masu alguses koos palkade langusega. Kui veel peaks bensiinilimiiti kärpima ja jalgsi käima hakkama, tuleks ka viimane auto ära müüa.
Kui keegi veeel ei kirjuta, siis soovitaks teemat: masu mõju energiatarbimisele võrrelduna (inimteadlikkuse) tõusuga energiatarbimisele. No see pole küll sõnastuselt õnnestunud aga mõte oleks õige. Võibolla siis ökoloogilise teadlikkuse ja harituse mõju.
Muuseas päästealal on toimunud väga suured muutused just ennetustöö tulemusel. See põlvkond, keda hakati tuleohutuse osas harima lasteaias, on jõudnud "tegijate" hulka. Nad ei käi metsas grillimas või rannas roogu süütamas oma suitsukonidega. Samuti ei visata suitsukoni autoaknast välja, üksikud "vanakooli" sohvrid veel teevad nii. Teadlikkus on tõusnud ja kevadisi kulu- ja rootulekahjusid on vähem oluliselt.

http://www.parnupostimees.ee/782922/juha...ahem-ohku/
Juhan Parts on jõudnud energisäästu kulude osalise katmise pakkumiseni eramajadele. See on ka hea uudis. Sinna hulka võib kuuluda ka http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28200 teema meie foorumis. Nii ta vähemasti väidab.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#8

Kirjandust lugedes olen ka ise sellele järeldusele jõudnud, et tegelikult saab suuri muutusi inimeste käitumises sisse viia siis, kui alustada teavitusega juba lasteaias. Hiljem on kõik tunduvalt keerulisem või kulumaks (kas riigile või inimesele endale, sõltub, kas teha trahve või maksta preemiaid).
Vasta
#9

tere,tegin väikse järgiuuriva kakse,nimelt mul muuseumis käib päris palju algklasside õpilasi,et mul mitmeid ruume,millest osa kõetavad,siis kui lapsed ühe-kahe kaupa ringi liikusid jälgisin kas enda järel ka uks kinni pannakse kui minnakse soojast külma ja vastupidi,SEE ON KOHUTAV 25 % panid enda järel ukse kinni,kust kurat tuleb see kasvatus,liialt palju tehakse kodudes lapse eest ära,tuleb kasvatada kohe igas keeles,kõige paremini mõjub kui kasvatad jop----mat keeles.
Vasta
#10

(22-03-2012, 16:57 PM)näkisepp Kirjutas:  tere,tegin väikse järgiuuriva kakse,nimelt mul muuseumis käib päris palju algklasside õpilasi,et mul mitmeid ruume,millest osa kõetavad,siis kui lapsed ühe-kahe kaupa ringi liikusid jälgisin kas enda järel ka uks kinni pannakse kui minnakse soojast külma ja vastupidi,SEE ON KOHUTAV 25 % panid enda järel ukse kinni,kust kurat tuleb see kasvatus,liialt palju tehakse kodudes lapse eest ära,tuleb kasvatada kohe igas keeles,kõige paremini mõjub kui kasvatad jop----mat keeles.

Hästi küll,kuid see Jop---mat keel ju kah keeruline.Küsitaxe kindlasti,et mis,kuid sinna juurde just rusikat ei viibuta....Teisel korral kui taipavad,et mis sa just ütelda soovid sellega.Saaksid,ehk vastusex umbes nii,et f-- yo...Ja siis on meie kord mõelda,et mida mida ...ning järgnebki ilmselt teiseltpoolt keskmise näpu viibutamisega!!!Mis arvad?Big Grin
Vasta
#11



Hästi küll,kuid see Jop---mat keel ju kah keeruline.Küsitaxe kindlasti,et mis,kuid sinna juurde just rusikat ei viibuta....Teisel korral kui taipavad,et mis sa just ütelda soovid sellega.Saaksid,ehk vastusex umbes nii,et f-- yo...Ja siis on meie kord mõelda,et mida mida ...ning järgnebki ilmselt teiseltpoolt keskmise näpu viibutamisega!!!Mis arvad?Big Grin
[/quote] muidugi mitte ainult ei jäeta uksed pärani,alati ütlen lastele kui lahkute viimasena ruumist kustuta valgus ka ära,peaaegu 100% unustatakse see ära.Eks see energia säästmine algab ikka sellises rivistuses; sünnitusmajast-kodust-kooli-maailma.

Vasta
#12

(22-03-2012, 19:51 PM)Roland Kirjutas:  Hästi küll,kuid see Jop---mat keel ju kah keeruline.Küsitaxe kindlasti,et mis,kui sinna juurde just rusikat ei viibuta
Ütled, et "jope isa" ja "jope ema", ehk teemaks soojad riided! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#13

liitun TeeTL-ga - energiasäästu on kõige lihtsam teostada nn riikliku sekkumisega. Ehk siis esmapilgul lihtsaimas lähenduses energia hinda tõstes. Samas energia on raha ekvivalent - siin meelevaldselt sekkudes on jama kerge tulema. Energiahinda ei saa tõsta ettevõtluskliimat mõjutamata (st konkurentsivõimet vähendamata). Isegi kui suudetaks nt pelgalt füüsiliste isikute energiahinda täiesti kõikide liikide osas ühtlaselt tõsta, avaldaks see kohemaid survet palkadele.

kusjuures siin tundub uskumatu EP 2013 paariprotsendine inflatsiooniprognoos - kui elektrihind tõesti kümnetes protsentides kasvab, tundub uskumatu, et inflatsioon samaks jääb...

aga hõõglambi-teema ei ole küsitlusse kaasatud? Käesoleva aasta septembrist ei toodeta-impordita neid enam üldse ELi. Hiljemalt aasta pärast hakkavad ka jaekaubandusest igaveseks kaduma.
meil on seda teemat lahatud ajakirjanike kui siiski "humanitaarinimeste" poolt. Ei ole asjalood meie laiuskraadil nii mustvalged, et "säästulamp-võtab-vähem-elektrit-järelikult-ta-säästab-justament-nii-palju" - valgustid on meie laiuskraadil 7..8 kuud aastast täiendava küttekehana ka kasulikku energiat "tootvad" seadmed (kuigi sama ruumi kütmiseks üldiselt kehva asukohaga) ning pigem on igaühe individuaalküsimus, kas ja kui palju hõõglambi abil toodetud soojusenergia nn põhiküttest kallim on.
seda siis ikka nii, et ka nn põhiküttesüsteemi amortisatsioon arvesse võetud on. Näiteks ma ei oska oma kodus arvata, kas õhksoojuspumbast saadav energia keskmiselt ikka radika (ja sarnase hõõglambi) omast odavam on - kui pumba elupäevad otsa saavad, oskab seda öelda. Võiks siiski olla.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#14

täna homiku oli terevisioonis juttu vee säästmisest ja ka sellest kui palju on vaja vett et 1 kg veiseliha kätte saada,mõtlesin kohe,et kui palju on vaja kulutada vett,et kätte saada 1.kg rauda,õnneks muidugi emake päike toodab meile ringlusesse vett veel piisavalt,seda muidugi VEEL,aga tuleb aeg kus vesi on võrdses hinnas põletus-ainega,see on küsimus meie lapse-lapse-lapse---jne lastele.
Vasta
#15

Eks eesti maavara on ka puhas joogivesi.

/Probleemiga tuleb tegeleda kohe!/
Vasta
#16

Minule need uudised meeldivad! Arvutasin oma fotoelektrilise päikesepaneeli reaalset tasuvusaega läinudaastase elektritariifi järgi, võttes aluseks kontrolleri paari (sügis)kuu andmed. See rehkendus ei pruugi küll paika pidada, aga lausa kordades ehk puusse ei pannud.
Tulemus siis selline, et tasuvusaeg 80 aastat! Big Grin
Paneeli eeldatav eluiga on 25 aastat. Ehk siis kalleim elekter, mida ma kunagi ostnud olen! Kui nüüd riik tõesti 70%-ga õla alla paneb, siis hakkab tuul juba teiselt poolt puhuma. Narva elekter kallineb samuti, lühendades tuulikute-paneelide tasuvusaega veelgi.
Mul on juba ammu nägemus, et me ei pääse sellest "päike, tuul ja vesi" teemast, meeldib siis või mitte. Kui rentaabel see suurtootmise ja kaugülekande puhul on, selle üle vaieldakse, aga ntx Saksamaal toetatakse just majapidamistes kohapeal elektri tootmist ehk tootmise hajutamist.
Ootasingi pikisilmi, millal lõpuks ka meil asjaga tegelema hakatakse. Siiani on see olnud entusiastide eralõbu.
P.S. See postitus on tehtud päikese-elektriga. Päikest kõigile! Cool

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#17

Elektri osas on säästu küllalt raske motiveerida - tarbimisega mõjutatav osa arvest on üsna väike. Põhiosa moodustavad võrgutasu, taastuvenergia, aktsiis jne. Tarbimise kärpimine poole võrra ei too kaasa kaugeltki samasuurt rahalist säästu.

Sõidukite on kütus ja kogukulud veidi lineaarsemas seoses. Kuid kui on uuem liisitud masin, siis on samuti jooksvate püsikulude osakaal enamasti kütusekulust peajagu üle ja kütusekulu vähendamine ei too kaasa transpordikulu samaväärset vähendamist.

Aga mida riik tegelikult peab tegema (ehk on võtnud kohustuse taastuvenergia direktiivi kaudu), on taastuvenergia allikate osakaalu suurendamine. Aastaks 2020 peaks kogu tarbitavast elektrist 25% pärinema taastuvatest allikatest. Lisaks sihtväärtused transpordile jne (seetõttu oli elektriautode võrgu arendamine lausa kuldaväärt võimalus, ainult biogaasi-ühistranspordi pealt protsente täis ei saa). Ma ei tea küll täpsemalt energiasäästu temaatikat (võimalik, et ka siin on riik mingeid kohustusi võtnud), kuid tuulikute, paneelide jms toetused on ikka suunatud eeskätt taastuvenergia osakaalu suurendamisele, mitte tarbimise vähendamisele.

Ehk siis säästu ja taastuvenergia arendamist peaks (vähemalt küsimuse "Mida riik peaks tegema" raames) käsitlema eraldi.
Vasta
#18

Hõõglampide käsu korras müügilt kaotamine on muidugi algusest peale nurisünnitus, aga võimalik, et tegu ka kellegi ärihuvide realiseerimisega. Minul igatahes andis esimene neljast paar kuud tagasi ostetud nn. säästulambist nädalapäevad tagasi otsad. Aga idee järgi peaksid nad enda tunduvalt kõrgema ostuhinna tagasi teenima eelkõige tunduvalt pikema kasutuseaga, osalt ka väiksema energiakuluga. Pealegi ei taluvat nad eriti sagedast sisse-väljalülitamist, aga ka kööki või ka näiteks elutuppa on ju ikka vahel vaja ka ainult korraks sisse astuda midagi võtma vms.
Ega`s midagi, panin sinna tavapirni tagasi.

Tuleb vist hõõglampe kokku osta seniks, kui neid veel võtta on (suuremaid võimsusi enam mitte). Võimalikuks alternatiiviks ilmselt ka tavahõõglambist ainult veidi kallim ja kujult sellega sarnane halogeenlamp.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#19

Hõõglampe saab minuteada ka meil siin edukalt edasi osta, nüüd lihtsalt kütteseadmete nime all.

Veega on siin kandis õnneks nii, et lähima poole sajani jooksul pole probleemi ette näha, teine lugu on Aasias, kus väidetavalt on juba 2020 puudus käes. Mõju meile kandub edasi ilmselt kõrgemate toidu hindade läbi, sest saab vähem toota või muutub tootmine kallimaks.

Tarbimise kärpimine elektri (ja kaugkütte) osas toob esialgu sama palju rahalist kokkuhoidu, järgnevatel aastatel on kokkuhoid väiksem, sest võrgu ülalhoidmise kulud on ikka sama suured ja võrguteenuse osa elektri (ja kaugkütte) lõpphinnas suureneb. Mis ei tähenda muidugi, et kokku ei võiks hoida Smile
Vasta
#20

(23-03-2012, 11:19 AM)bom Kirjutas:  Elektri osas on säästu küllalt raske motiveerida - tarbimisega mõjutatav osa arvest on üsna väike. ...

Sõidukite on kütus ja kogukulud veidi lineaarsemas seoses. Kuid kui on uuem liisitud masin, siis on samuti jooksvate püsikulude osakaal enamasti kütusekulust peajagu üle ja kütusekulu vähendamine ei too kaasa transpordikulu samaväärset vähendamist.
...
elektri osas nõus, säästmine rahalist säästu praktiliselt ei anna

Sõidukite osas sõltub läbisõidust, mul kuu kütusekulu ca 450 ja liising 300 + hoolduse hind jagada kuude peale. Seega püsikulud on natuke väiksemad kui kütusekulu, seega kütusehinna vähenemine (ca 3000 km kuuläbisõitu vähendada pole võimalik, tööl ikka vaja käiaSad ) annaks tuntavat kokkuhoidu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne